SYR-ALAShTYŃ ANASY!

143

“Týǵan jer” shyǵarmashylyq baıqaýyna qatysýshylardyń týyndylaryn paraqshamyzǵa jarııalaýdy bastadyq.  Báıgeniń "poezııa" atalymy boıynsha kelesi qatysýshysy: Shalbaı Aıajan Kóldeıbekqyzy

Avtor: Shalbaı Aıajan Kóldeıbekqyzy
Baılanys telefony: 87714212500

 

Jyrym bolsyn Syr elime arnalǵan,
Men qyzyńmyn uly ónerdi jalǵaǵan.
Alty alashqa pana bolǵan jyr elim,
Tynym tappaı kókke bıik samǵaǵan.

Altyn ordam – qymbatsyń,báıteregim,
Kóńilime jaryq sáýle oı teremin.
200 jyl tarıhy bar úlgi eterlik,
Osy óńirde týmasam qaıter edim?

Ter tamshysy mańdaıdan tógilgen tym,
Bel maıysyp eńbekten búgildi myń.
Qıyn-qystaý kezderdiń dámin tatqan
Syr eli úshin aıtýly búgingi kún!

Tarıhyń bar syr shertetin ejelden,
Talaı jaýhar shyqqan osy uly elden.
Qaıtalanbas batyrlaryń bir tóbe
Qalyń jaýǵa aq naızasyn kezengen.

Sen bar jerde rahat taýyp jaılandym,
Óziń úshin qarýymmen saılandym.
Týǵan eldiń tútinin tútep sóndirmeı,
Baıtaq jerge kindigimmen baılandym.

Alar orny tarıhtyń zor emes pe?
Umytpastaı saqtar máńgi ony este.
Tilim , dinim – eldigimniń tiregi
Sol arqyly umtylamyz beleske.

Sende týǵan Janqoja batyr babam,
Qyl qobyzyn kúńirentken Qorqyt danam.
Týǵan jerin qyzǵyshtaı qorǵap ótken,
Jalańtós Bahadúrdeı batyr balań.

Sonaý tarıh jolynda bastamasy,
Sol kezderden ashyldy dastan basy.
Qyzylordadaı shahardy maqtan etem,
Elimizdiń alǵashqy astanasy!

Sulýlyǵy tamsandyrar talaıdy,
Keń álemge shýaq shashar araıly.
Syr eli dep , jyr eli dep táý etip,
Týǵan halqyń qasıetine balaıdy.

Jaınaǵan Syr eline qaraǵan kóp,
Baqyttyń bastaýyna balaǵan tek.
San qıly tarıhy mol týǵan jerdiń,
Kıeli topyraǵynan taraǵan ek.

Kórkem netken baıtaq eldiń dalasy,
Jerin súıgen men qazaqtyń balasy.
Órkendeı ber,kórkeıe ber máńgilik,
Syr Alashtyń qasıetti anasy!

 

 

Aýylym – altyn besigim

Qazalynyń Káýkeı eldi mekeni,
Qumyń – tósek,jasyl-jelek etegi.
Árbir perzent týyp ósken aýylyn,
Máńgilikke maqtan etip ótedi.

Tań nurymen ajaryn jasandyryp,
Talaılardy tánti etip,tamsandyryp.
Aýylymnyń kelbeti kóz tartady
Ór boıyna jarasyp asaý qylyq.

Bolǵan soń qazaq rýhy qanymyzda,
Eldi umytý syn bolar arymyzǵa.
Týǵan jerdiń tarıhynan syr shertemiz
Táýbe etip,táýelsizdik tańymyzǵa.

Kónelerden syr shertken muńǵa balap,
Aýyl – tylsym,keremet tuńǵan alap.
Kıeli óńir tarıhy shejireli,
Basymdy ıem,qasterlep shyńǵa balap.

Qos ǵashyqtyń kýási Saramannan,
Ot janaryn ala almaıdy qaraǵan jan.
Ónerli,órenderi top jaryp júr,
Kıesi boıymyzǵa taraǵannan.

Aýasy týǵan jerdiń shıpa janǵa,
Nár berer júrektegi quıǵan qanǵa.
Aıaly alaqannyń dárýi mol,
Jazylar jan jarasy sıpaǵanda.

Qasıetti týǵan jer topyraǵyń,
Ýysyma alamyn toltyramyn.
Myń qaıtara táý etem mańdaıyma,
Órken jaıyp óssin dep japyraǵyn.

Qý tirshilik birtindep qıyndady,
Kókeıimnen ketpes bir túıin-daǵy.
Keshe kóshken bizderden aýylymnyń
Týǵan jerden topyraq buıyrmady.

Pikirler