QYR BALASY AÝDARǴAN JETPIS JETI MYSAL

137

Oıy jetim, boıy jetim,

Ýa, Álı!

El aǵasy, Qyr balasy,

Ýa, páli!

            Maǵjan [1. 63 b.]

 

HH ǵasyrdyń basyndaǵy qazaqtyń tarıh kóshiniń baǵyt-baǵdaryn belgilep, el men jerdiń bolashaǵyn, tiliniń talqyǵa túsken taǵdyryn, sana men dástúrdiń tutastyǵyn saqtaý úshin qalyń eldiń jaýapkershiligin moıynyna júktep, basyn báıgege tikken tulǵalarymyzdyń biregeıi Álıhan Bókeıhan. "Jurt úshin tús kórmeı, oıaý júrip izdengen", qalyń eldiń rýhanı kósemi atanǵan Álıhan Bókeıhannyń kóptegen beımálim eńbekteri baspa betterin kórip, jalpy oqyrmannyń  nazaryna jarııalanyp jatyr. Degenmen, ǵalymnyń tyń eńbekteri áli de zerttelýde. Osy turǵydan alǵanda Alash arysynyń pýblııstıkasyna basa nazar aýdarǵandy jón kórip otyrmyz. Shyny kerek, ult kóseminiń esimin tek tarıh salasynda kóptep kóretindikten be, osy tusymen ǵana baılanystyryp keldik. Alaıda, Álıhannyń pýblııstıka salasyna da  sińirgen eńbeginiń teńizdeı telegeı ekendigin álıhantanýshy-ǵalym Sultan Han Aqquly taıǵa tańba basqandaı etip dáleldep beredi: "Alashtyń uly Álıhan óziniń maqala-ocherkterin 30-dan astam búrkenish esimimen (psevdonımimen) jarııalady. Olardyń kópshiligin orys tilinde paıdalandy. Qazir onyń 1930 jyldardyń ortasyna deıin franýzdardyń yqpaldy "Fıgaro" gazetinde jarııalanyp turǵany týraly tyń málimet anyqtalý ústinde.

Óziniń ǵumyrynda Álıhan tóńkeriske deıin 4 gazet, onyń úsheýi orys tilinde: "Irty", "Omıch" jáne "Golos stepı" gazetterine ózi redaktor bolsa, qazaq tilinde tuńǵysh jalpyulttyq "Qazaq" gazetin uıymdastyrdy. Tóńkeristen keıin qazaq tilinde "Temirqazyq" jáne "Sholpan" jýrnalyn shyǵaryp, 1925 jyldan beri shyǵa bastaǵan "Jańa mektep", "Áıel teńdigi" jáne "Sáýle" jýrnaldaryn alýǵa muryndyq boldy" [2. 7-bet]. Jalpy, Álıhannyń basylymdarda jaryq kórgen týyndylary búrkenshik esimdermen jarııalanyp otyrǵan. Solardyń arasynda "Qyr balasy" degen laqap at kóptegen paıdaly dúnıelerdiń jaryqqa shyǵýyna sebepker boldy. Tipti, bul esimi azan shaqyryp qoıǵan atynan da asyp túsip, barshaǵa máshhúr bolǵan eken. "Qyr balasy" jóninde álıhantanýshy: "Álıhannyń búrkenshek esimderiniń osy kúnge deıin anyqtalǵany 30-dan asyp jyǵylady. Olardyń basym kópshiligin qazaq pýblıısi orys tilindegi pýblııstıkasynda qoldandy. Sanaýlysy ǵana, naqtyraq aıtsam "Qyr balasy" "Syn stepeı" jáne "V" degen eki búrkenshek esimin ǵana eki tilde qatar paıdalandy", - dep bul esimniń taǵy bir ereksheligin kórsetedi. [2. 10- bet]. Rasymen de, Álıhan jaıynda derek izdestirgenimizde "Qyr balasy" esimi qosa atalatyny, maqalalarynyń sońynan kóptep kezdestiretinimiz jalǵan emes. Alash kósemine arnalǵan XV tomdyq jınaqty qolyma alyp, sanamdy ǵana bıletpeı, júregimmen uǵyna túskenimde taǵy bir ǵajap dúnıege tap boldym. Ol ult qaıratkeriniń aýdarmany da nazardan tys qaldyrmaı, gazet-jýrnal betterine jarııalap otyrǵandyǵy. Sonyń ishinde erekshe kózge túskeni "Jetpis jeti mysal" boldy. Biz ult kósemi Aqymet Baıtursynulynyń mysal aýdarýmen aınalysqanyn anyq bilgenimizben, Álıhannyń bul qyrynan habardar emes edik. Sondyqtan, bul mysaldar jóninde basa nazar aýdaryp jazǵandy jón kórdik. Mysaldar S. Aqqulynyń Álıhanǵa arnap basylǵan jınaǵynyń XII tomynda kórsetilgen. "Qyr balasy" degen laqap atpen berilgen "Jetpis jeti mysal" jınaǵy 1925 jyly Máskeý qalasynda "Keńes Odaǵyndaǵy elderdiń Kindik baspasynda" jaryq kórgen eken. L.N.Tolstoı men Ezoptan jáne Úndi mysaldarynan qazaqshaǵa aýdarylǵan eńbek VII bólimnen turady:

I

EZOPTAN

  1. Kók kepter men qumyrsqa.                24. Baqshashy men balalar.
  2. Búrkit pen tasbaqa.                        25. Qasqyr men tyrna.
  3. Kúzen.                                      26. Qoıandar men baqalar.                                                                    
  4. Arystan men tyshqan.                     27. Ákesi men balalary.
  5. Ótirikshi.                                   28. Túlki.
  6. At pen esek.                                29. Qul esek pen taǵy esek.
  7. Uzaq pen kók kepter.                       30. Buǵy.
  8. Qatyn men taýyq.                           31. It pen qasqyr. 
  9. Arystan, aıý, túlki.                         32. Masa men arystan.
  10. It, átesh, túlki.                            33. At pen ıeleri.
  11. At pen atshy.                               34. Shal men ajal.
  12. Arystan men baqa.                         35. Arystan men túlki.
  13. Qumyrsqa men ınelik.                     36. Buǵy men meıiz aǵashy.
  14. Taýyq pen altyn jumyrt  qa. 37. Mysyq pen tyshqan.
  15. Arystannyń terisin kıgen esek.           38. Qasqyr men eshki.
  16. Taýyq pen qarlyǵash.                      39. Aǵash pen qamys.
  17. Buǵy men laǵy.                             40. Eki joldas.
  18. Túlki men meıiz.                            41. Qasqyr men qozy.
  19. Jumysshy qatyndar men áte   sh. 42. Arystan, qasqyr, túlki.
  20. Balyq pen balyqshy.                       43. Arystan, esek, túlki.
  21. Túlki men teke.                             44. Kisi men peri.
  22. It pen sýret.                               45. Qarǵa men túlki.
  23. Tyrna men aıst.

Mysaldar qara sózben jazylǵan. Mazmuny qysqa ári sózi jeńil bolsa da, oqyrmanǵa tastar túıini aýyr. "Arystan, aıý, túlki" mysalyn alaıyq: 

«Bir jemtikke arystan men aıý kez keldi. Arystan aıýǵa, aıý arystanǵa etti qımady:taýyp alǵan jemtikke talasyp birin-biri jesti. Talasyp, talasyp, dymy quryp sharshap, arystan da, aıý da, sulaı-sulaı ketti. Ekeýiniń arasynda jatqan etti túlki kórip, júgirip kelip ala qashyp ketti.» Dana halqymyz sózden qury qalǵan ba?! Osyndaıda qyzǵanǵany qyzyl ıtke buıyrypty nemese talasqanǵa tas ta joq degen utymdy sózder eske túsedi. Qanymyzda bar ishtarlyqty mysal ete otyryp, boıymyzdy sodan aýlaq ustaýymyzdy eskertedi. Keıde tipti janýarlardan da sanasyz bolyp ketetinimiz ókinishti-aq...

II

ÚNDI MYSALDARYNAN

 

  1. Jylannyń basy men quıryǵy.               56. Suńqar men átesh.               
  2. Jińishke jip.                                  57. Pil men qasqyr.
  3. Enshi úlesi.                                    58. Seple, balyqtar, shaıan.
  4. Maımyl.                                      59. Peri men merýert.
  5. Maımyl men burshaq.                         60. Soqyr men sút.
  6. Saýyn sıyr.                                  61. Qasqyr men sadaq.
  7. Úırek pen aı.                                 62. Tordaǵy qustar.
  8. Shań basqan qasqyr.                          63. Patsha men suńqar.
  9. Ambar astyndaǵy tyshqan.                   64. Patsha men pilder.
  10. Eń tátti alma.                                 65. Dúnıede jamandyq neden?

«Peri men merýert» mysaly nazar aýdaraıyq: «Bir kisi qaıyqpen ketip bara jatyp, qymbat merýertin sýǵa túsirip aldy. Kisi qaıtyp jerge tústi, shelek alyp teńizdiń sýyn úsh kún, úsh tún tókti. 

Tórtinshi kúni teńizden peri shyǵyp:

  • Sýdy nege tógesiń? –dep surady.
  • Men merýert joǵalttym, sonan soń teńizdi tógip jatyrmyn, -dedi.
  • Endi qashan toqtaısyń? - dep peri surady.
  • Teńizdi taýysyp qurǵatqanda toqtaımyn, - dedi.

Peri qaıtyp teńiz baryp, joǵaltqan merýetti alyp kelip kisige berdi. Munan shyǵar qorytyndy: árıne, adam dúnıeniń sońyna eshqashan jetken emes. Degenmen, óz maqsatyn aıqyndar bolsa, arman mindetti túrde oryndalady. Tek adal jolmen eńbek júrip, aıanbaı eńbek etý qajet.

III

TOLSTOIDAN

 

  1. Qasqyr men ańshylar.          72. Qoıan men tazy
  2. Eki kisi.                         73. Emen men jańǵaq.
  3. Kisi men at.                     74. Jumyrtqa basqan taýyq pen balapandar.
  4. Eki at.                           75. Erli-qatyndy bódene.
  5. Balta men ara.                   76. Sıyr men teke.
  6. It pen aspazshy.                77. Túlkiniń quıryǵy.

Osyndaǵy «Eki at» mysalyn qarastyryp kórelik: «Eki at eki júk alyp kele jatty. Aldyńǵy at toqtamaı júrip keledi. Sońǵy at toqtaı-toqtaı júrip keledi. Munan júk alyp aldyńǵy atqa birte-birte sala berdi:Júktiń bárin alyp aldyńǵy atqa salǵan soń, sońǵy at bosanyp alyp:»Azaptan, terle! Elgezek bolsań, azaptyń bárin saǵan tartqyzady», - dedi.

Keshke qonatyn jerge keldi. «Eki atqa jem berip, bir atqa júk artqansha, bir atty jaqsylap kúteıin, anany soıyp terisin alaıyn», -dep, qonǵan jerde at ıesi oılady. Shaban atyn soıyp, terisin aldy.» Shirkin, osyndaıda qazaqtyń keremet sózderi esińe qalaı túspes?! Ózgege ólim tilegenshe, ózińe ómir tile nemese bireýge or qazba, óziń túsesiń degen. Keıde jan tynyshtyǵyn qalap, tilimizge senip, asqaqtap ketetinimiz bar ǵoı. Áıtkenmen, jalǵan dúnıeniń aldamshy ekendigin esten shyǵaryp alamyz. Osynyń túp-tórkinine boılaı bilgen ǵalymnyń eńbekteri el jadynda qalary anyq.

IV

KÚN

V

MAGNIT

VI

QASQYR BALASYN QALAI BAÝLIDY?

VII

SEZIM MEN KÓZ

Jalpy, Qyr balasynyń bul týyndysyndaǵy keltirilgen mysaldardyń mán-maǵynasyn uǵynyp qana qoımaı, sol aıtylǵan dúnıelerdi qorytyp, nátıje shyǵara bilsek, ómirde jasap júrgen adamı qatelikter men kemshilikterdi uǵyna túsken bolar edik. Sonshalyqty tar zamanda QAZAQ halqynyń órkendeýi úshin aıanbaı eńbek etken ult janashyrlarymyzdyń qundy shyǵarmalary biz úshin altynnan da baǵaly bolýy tıis. Ǵalymnyń ult múddesi úshin jasaǵan eren eńbekteri, óshpes erlikteri zaman jastary men keler urpaqtyń sanaly sanasynda máńgilik jattalyp qalmaq.

 

Paıdalanylǵan ádebıetter:

  1. Bókeıhan Álıhan. Shyǵarmalary – Sochınenııa / Álıhan Bókeıhan.             – Tolyqt. Ekinshi bas. Qurastyrýshy: Sultan Han Júsip (Aqquly).             – Astana:»Saryarqa» baspasy.T.XI. 2016. – Qazaqsha, oryssha. –576 bet.
  2. Bókeıhan Álıhan. Shyǵarmalary – Sochınenııa / Álıhan Bókeıhan.             – Tolyqt. Ekinshi bas. Qurastyrýshy: Sultan Han Júsip (Aqquly) .              – Astana:»Saryarqa» baspasy.T.V. 2016. – Qazaqsha, oryssha. –616 bet.
  3. Bókeıhan Álıhan. Shyǵarmalary – Sochınenııa / Álıhan Bókeıhan.         – Tolyqt. Ekinshi bas. Qurastyrýshy: Sultan Han Júsip (Aqquly).             – Astana:»Saryarqa» baspasy.T.XII. 2016.  – Qazaqsha, oryssha. –568 bet.

Jansaıa SMAN

"Adyrna" ulttyq portaly

Pikirler