«QazMunaıGaz» ulttyq kompanııasy eldiń energetıkalyq qaýipsizdigin qamtyp qana qoımaı, áleýmettik jobalarǵa da qomaqty qarajat bóledi. Kompanııanyń jaqynda jarııalanǵan jyldyq esebine kóz júgirtsek, óndiristik kásiporyndary ornalasqan óńirlerdi áleýmettik qoldaýǵa jáne jalaqyǵa byltyr 640 mlrd teńgeden astam qarjy bólipti. Bul negizgi akıoneri Qazaqstan Úkimeti bolyp esepteletin kompanııanyń joǵary áleýmettik jaýapkershiligin, sondaı-aq el ekonomıkasyndaǵy aıryqsha rólin aıqyndaǵandaı.
«QazMunaıGaz» búginde óziniń enshiles kompanııalarynda 50 myńǵa jýyq adamdy jumyspen qamtyp otyr. Byltyr ulttyq kompanııa quramyna kiretin uıym qyzmetkerleriniń jalaqysyna jumsaǵan shyǵysy 2022 jylmen salystyrǵanda 16%-ǵa ósip, 612 mlrd teńgege jetken. Oǵan qosa kompanııa óz qyzmetkerlerine kepildi áleýmettik paket berip keledi. Buǵan saýyqtyrý sharalary, materıaldyq kómek, túrli ótemaqy men tólem, medıınalyq saqtandyrý, qyzmetkerler men olardyń balalarynyń demalysyn uıymdastyrý, t.b. áleýmettik qoldaýlar kiredi. Ótken jyldyń ózinde mundaı sharalarǵa 27 mlrd teńge jumsalǵan.
Sonymen qatar «QazMunaıGaz» kompanııanyń merdiger mekemeleriniń qyzmetkerleri úshin qandaı jaǵdaı jasalatyny týraly únemi esep berip otyrady. Tenderde utylǵan kompanııa qyzmetkerlerinde jumyssyz qalý qaýpi týǵanda «QazMunaıGaz» kómegimen sol mamandar tenderde utqan kompanııaǵa jumysqa ornalasqan kezi de boldy. Budan bólek, merdiger uıym jumysshylarynyń jalaqysyna ındeksaııa júrgizip, olar úshin kepildi áleýmettik paket engizgen. Sońǵy derekter boıynsha bir adamǵa shamamen 550 myń teńge bólinipti. Osylaısha, kompanııa nysandarynda qyzmet kórsetetin merdiger uıymdarda 28,7 myń adamǵa jumys ornyn ashqan. Onyń 22 myńǵa jýyǵy Mańǵystaý oblysynda eńbek etedi.
Ulttyq kompanııanyń munaı óndirýden túsken kirisi túrli jolmen halyq ıgiligine jumsalyp, ózine qaıtady. Iaǵnı «QazMunaıGaz» áleýmettik nysandar turǵyzyp, qaıyrymdylyqpen aınalysady, adamdarǵa ınvestıııa salady. Osylaısha, kompanııanyń enshiles uıymdary jer qoınaýyn paıdalanýǵa arnalǵan kelisimshartpen óz qyzmetin júrgizetin óńirlerdi damytýǵa qarjy bólip otyr. Sondaı-aq oblys ákimdikterimen jeke memorandým jasalǵan. 2025 jylǵa deıin «QazMunaıGaz» óziniń enshiles kompanııalary arqyly sol óńirlerde jalpy quny 28 mlrd teńgege jýyq áleýmettik ınfraqurylym jobalaryn iske asyryp, qarjylyq kómektiń basqa da túrlerin kórsetpek. Balabaqsha, oqýshylar saraıy, mektep, jataqhana, medıınalyq ortalyq, saıabaq, taǵy basqa da ǵımarattardyń qurylysyn júrgizýdi josparlaǵan.
Buǵan qosymsha kompanııa Samruk-Kazyna Trust («Samuryq-Qazyna» AQ kompanııalar tobynyń qaıyrymdylyq qyzmetiniń biryńǵaı operatory) áleýmettik jobalardy damytý qory arqyly qaıyrymdylyq, demeýshilik jobalarǵa qarjy qarastyryp keledi. Byltyr bıýdjetten qarjylandyrylǵan jobalar portfelinde 46 joba bar, onyń ishinde kompanııa qajettilikterin eskere otyryp, tórt jobany iske asyrǵan.
Qarjylyq qoldaýlarǵa mysal keltirsek. Ulttyq kompanııa Mańǵystaý oblysy, Jańaózen qalasy men Qaraqııa aýdanynyń áleýmettik ınfraqurylymyn damytýǵa – 1,7, Atyraý oblysy Besikti aýylynda – 280 oryndyq balabaqsha salýǵa – 783 mln, Mańǵystaý oblysynyń áleýmettik-ekonomıkalyq damýy, ınfraqurylymyn damytýǵa 455 mln teńge bólgen. Qyzylorda oblysynda 350 adamǵa arnalǵan oqýshylar saraıyn turǵyzýǵa – 2,3 mlrd, Aqtóbe oblysynyń áleýmettik-ekonomıkalyq damýy jáne onyń ınfraqurylymyna 395 mln teńge qarjy qarastyrypty. Oral qalasynda kópfýnkıonaldy sporttyq saýyqtyrý keshenin salýǵa 19,3 mlrd, Atyraý, Mańǵystaý, Aqtóbe, Qyzylorda, Túrkistan, Pavlodar oblysyndaǵy jergilikti qoǵamdastyqtaryna qaıyrymdylyq kómek úshin 1,1 mlrd teńge jumsaǵan. Sondaı-aq byltyrǵy jyldyń bıýdjetinen «Jarqyn bolashaq» bilim jobasyna 678 mln, Mańǵystaý oblysy, Túpqaraǵan aýdany, Aqshuqyr aýylynyń dáriger ambýlatorııasyna rentgen apparatyn satyp alýǵa 36,5 mln, osy oblysqa qarasty Jetibaı men Jańaózen qalalarynda balalarǵa arnalǵan 21 sport alańynyń qurylysyna 1 mlrd teńge bólipti.
Budan bólek, «QazMunaıGaz» Jańaózende munaı-gaz klasterin qalyptastyrýǵa da kómektesip keledi, ıaǵnı ulttyq kompanııa – tapsyrys berýshi bolsa, al jeke kásiporyndar – óndiriske qajetti jabdyqty óndirýshi. Kompanııa Jańaózende munaı-gaz jabdyqtaryn óndiretin jeke ınvestorlardy tartyp, sol kásiporyndardyń ónimin óz kompanııalaryna satyp alýǵa nıet etip otyr. «Ózenmunaıgaz» AQ men «QazMunaıGaz» kompanııasynyń basqa da enshiles uıymdary óndiriske qajetti jabdyqtardyń tizimin de daıyndaǵan. Bul jańaózendikter úshin jańa jumys oryndaryn ashýǵa múmkindik bermek.
Aldaǵy ýaqytta Jańaózende munaı men gaz óndirýge qajetti taýarlar shyǵaratyn jańa zaýyt boı kóteredi. Bıyl sáýir aıynda bolashaq kásiporynnyń irgetasyn qalaý rásimi ótti. Zaýyt jylyna 51 myń tonna qubyr ónimderin, 540 myń sorǵy shtangalaryn, 100 munaı jylytqyshtaryn óndiretin bolady. Sondaı-aq qala turǵyndaryna 250-den astam jańa jumys orny ashylady dep josparlanǵan.
