40 kúnniń qupııasy

14454
Bizdiń qazaq, jańa týǵan náresteni 40 kúnge deıin syrtqa shyǵarmaı, bóten kózge kórsetpeı, tyǵyp ustaıdy. Bul ǵurpyn «qyrqynan shyǵarý» dep ataıdy. Bul dástúr ne úshin oılap tabylǵan? Dál qazir osy taqyrypty árkim ózinshe joramaldap, áli kelgenshe taldaǵan bolyp jatyr. Keıbireýler «qyryq» ataýynan shamandyq iz kórse, endi bireýler sımvolıkalyq mán, fılosofııa izdeýde. Alaıda bul pikir-paıymdardyń eshqaısysy durys emes. Bul salt – taza turmystyq qajettilikten týǵan. Ári bul joralǵyny medıınadan habary bar adam oılap shyǵarǵan.

Joǵa, bul meniń sózim emes. Shymkenttegi №2 balalar emhanasynyń pedıatory Mánsııa Kabýlova osylaı deıdi. Balalar dárigeri – «Jańa týǵan nárestege bólmeniń syrtyndaǵy aýa, týys emes kisiler, barlyǵy-barlyǵy bóten sanalady. Sebebi – bóten zat, bógde kisilerde túrli mıkrob bolady. Búldirshinniń aǵzasy ol vırýstardy tanymaıdy. Sonyń kesirinen aýyryp qalýy yqtımal. Buǵan bizdiń qazekem talaı ǵasyrlyq tájirıbesi arqyly kóz jetkizgen. Sońyra, osy ǵurypty ómirge ákelgen», – deıdi ápkemiz.
Umytyp baramyn. Bul dáriger ulymnyń kindik sheshesi. Qyryq kún boıy úıge kelip, bóbegimdi tuzdy sýmen shomyldyryp júrgende osy oıyn aıtyp edi. Tuz demekshi, ápkemiz jańa týǵan náresteni tuzdy sýǵa malýdyń qandaı paıdasy baryn da aıtyp berdi. Sóıtsek, tuzǵa pisken sábı shymyr bolady, ári eseıgen soń denesi zaqymdansa jarasy tez jazylady eken. Tuzdy sýǵa shomyldyrýdyń paıdasyn Qabylseıit Ahmed deıtin kisiniń de aıtqany bar. Beıjiń men Almaty arasynda kóp júredi. Sondaı sapardyń birindi ishi búrip, Qytaıdaǵy bir aýrýhanaǵa túsken. Ármen qaraı sózdi ózine bersek: «Soqyrishek degen dıagnoz qoıdy. Ota jasaldy. Esimdi jıdym. Ile-shala kórpeni kóterip qaraımyn ǵoı baıaǵy. Baıqasam, qarnymdy eki-aq jippen tarta salǵan. Al palatada menimen birge jatqan qytaılyqtardyń ishin shımaılap tigipti. Nege bulaı?» – dep suradym. Bas dáriger: «Qazaqtar kishkentaıynan tuzdy sýǵa shomylady. Bul tuzda natrıı deıtin element qannyń tez qoıýlanýyna sebepker. Sonyń sebebimen, qazaqtardyń tilingen, kesilgen jerleri tez bitedi», – dedi.
Rasymen, Qabekeńniń jarasy jyldam jazylyp, apta tolmaı júgirip ketken. Al bir ýaqta otaǵa túsken hanzýlyqtar aıǵa jýyq tósekte tańylyp jatqan.
Já, taqyryptan aýytqyp baramyz. Qyrqynan shyǵarý dástúriniń paıda bolýyna sábıden bólek, anasynyń da densaýlyǵy túrtki bolǵan. Úıdegi batyrym áne-mine ómirge keledi dep kútip júrgende, áıelimdi «Ana men bala ulttyq ǵylymı ortalyǵyna» talaı tasydym ǵoı. Bosanǵan soń «Ózińdi kút, úıt-búıt» dep keńes bergen Zınaıda Andronova esimdi dáriger osy «qyrqynan shyǵarý» ǵurpyn qýattaıtyn keremet bir qubylysty aıtty. Áıel adam bosanǵannan keıin 40 kún boıyna qan kelip turady. Muny medıına tilinde «lohııa» dep ataıdy. Bul kezde áıeldiń densaýlyǵy óte álsiz bolady. Túrli ınfekııany juqtyryp alýy múmkin. Sol sebepti, jańa týǵan ana jurtpen kóp aralaspaýy kerek. Múmkin bolsa, bir bólmede kútingeni jaqsy», – dep áńgimeni uryp tur.
Osy arada men Zınaıda apaıymnyń sózin úzip, muny bizdiń qazaq bilgen, – dedim. «Qyrqynan shyǵarý» dástúri men shart-amaldaryn aıtyp berip em, tańǵaldy. Sonaý eski zamandarda, balanyń ımmýnıtetin bólme atmosferasynda shynyqtyryp alýdy qazaq qaıdan bilgen eken?» – dep tańdaı qaǵýmen boldy.
Sosyn, qyryq kún degenge «qatyp» qalýdyń qajeti joq, – dep óz aqylyn qosty. Bosanǵannan keıin qan kelý barlyq áıelderde birdeı emes. Densaýlyǵy myqty analar bul kezeńnen 40 kún tolmaı erte shyǵyp ketedi, – dedi.
E-e-e, dep oılanyp qaldym. Shynymen, bul salt sanǵa baılanyp qalmaǵan eken ǵoı. Meniń týǵan inim «qyrqynan» erte shyǵarylǵanyn bilem. 321 kúnde-aq basyn tiktep, aınalaǵa kóz toqtata alatyn bolypty. Sońǵy joldy jazýymnyń sebebi, taǵy da sannan sıqyr izdeýdiń qajeti joq degenim ǵoı.
Qorytyndy ornyna aıtpaǵym, qazaqtyń kóp dástúrinen mıstıka izdep áýrelenbeńiz. Ǵurpymyzdyń kóbi taza medıınalyq qajettilik pen turmystyń talabynan týǵan.

Nurbek BEKBAÝ

"Adyrna" ulttyq portaly
Pikirler