Soǵys shyndyǵy men Sovetter odaǵy quramynda erlik kórsetken halyqtar ókilderine degen kózqarastyń da árqıly bolǵany búginde aıtylyp, jazylyp jatyr. Osy oraıda maıdandaǵy qazaq azamattarynyń elenbeı qalǵan erlik isterin muraǵat materıaldary negizinde jurtshylyqqa jarııalap júrgen belgili pýblııst, Ulttyq ǵylym akademııasynyń akademıgi Muhtar Qul-Muhammedten “Aıqyn” gazeti alǵan suhbatty jarııalaýdy jón kórdik.
– Muhtar Abraruly, siz Reseıdiń Ortalyq muraǵatynda jatqan derekterdi sóıletip, birneshe maqala jazdyńyz. Qazaqstandyqtardyń, onyń ishinde qazaqtardyń soǵysty toqtatyp, jeńisti jaqyndatýǵa qosqan úlesine shynaıy baǵa berildi me?
– Ol suraqqa jaýap bermes buryn sizge mynany aıtaıyn. Biz keıde ózimizge ózimiz saýal qoıamyz. «Osy bizdiń qazaq qandaı halyq?» Sonda basymyzǵa halqymyzdyń neshe túrli sıpaty keledi. Sonyń ishinde eń birinshi oıǵa oralatyny – «qazaq – batyr halyq» degen sóz. Shyndyǵynda, terrıtorııasyna bes Franııa nemese on Ulybrıtanııa syıyp ketetin, álemde jer kólemi jóninen 9-orynda turǵan memleketti tek batyr halyq ustap tura alsa kerek. Qazaq halqynyń batyrlyq qasıetiniń jańa zamanda kózge túsken kezi – Uly Otan soǵysy dep sıpattalǵan soǵys boldy. Bul II Dúnıejúzilik soǵysqa sol kezdegi 70-ke jýyq memlekettiń ókilderi qatysty. Jershary halqynyń 80 paıyzyn qamtyǵan Ekinshi jahandyq soǵysta qazaq halqynyń batyrlyǵynyń dańqy búkil álemge jaıyldy. Sol kezde Sovet Odaǵynyń bas basylymy «Pravda» gazetinde orystyń ataqty jazýshysy Ilıa Erenbýrg bylaı dep jazǵan. Sózbe sóz keltireıin: «Odın frı mne skazal: «Protıv nas bylı strashnye soldaty – ıh ne mog ostanovıt nıkakoı ogon, onı bejalı prıamo na nas. Potom mne skazalı, chto eto – kazahı». Bul – 1942 jyly 18 qazanda jarııalanǵan maqala. Al endi bul soǵysta shyǵyn óte kóp boldy. Sonda qazaq halqynyń batyrlyǵyn kórsetken azamattardyń barlyǵy birdeı batyr ataǵyn ala alǵan joq. Mysaly, Tóleýǵalı Ábdibekov degen qazaq 397 nemistiń kózin joıǵan. Bir – ózi. Asqan mergen adam bolypty. Soǵysta mergenderdiń óltirgen adamdary kitapshasynda jazylyp, komandırleri qol qoıyp bekitip otyratyn bolǵan. Ol kisiniń erligi jaıynda sol 1942 jyldyń ózinde «Komsomolskaıa pravda», «Krasnoarmeıskaıa» gazetterinde maqalalar jarııalanǵan. Sol sekildi Ybyraıym Súleımenov 268 nemistiń kózin joıǵan.
Ybyraıym Súleımenov – 1943 jyly Nevel qalasyn jaýdan azat etý shaıqasynda erekshe kózge túsken adam. Izocha stansasynda «Stýpenchataıa vysota» dep atalatyn jotada qazaqtyń aıaýly batyr qyzy Mánshúk Mámetova ekeýi nemisterge qarsy keskilesken shaıqasta qatar soǵysqan. Ybyraıym Mánshúkke oq tıip, qaza tapqanda Mánshúktiń denesin jaýǵa tastamaımyn degen sheshimmen qasynda qalyp, eki qazaq sol jerde ólgen. Mergen týraly derekter naqty bolýy úshin biz 2019 jyldyń 14 qazanynda Reseı Federaııasy Qorǵanys mınıstrliginiń Ortalyq áskerı muraǵatyna suraý salyp, Y.Súleımenovke qatysty barlyq kujattardy aldyrǵan edik. Nemister ony syrtynan «dala mergeni», «janalǵysh azıat» dep atap, qatty seskengen. Tipti, Súleımenovti atyp túsirgen nemis snaıperine mol syıaqy men marapat ta taǵaıyndaǵan. Sóıtken batyr ulǵa sovettik bılik batyr ataǵyn qımaı, bir jyl ótkende baryp «Lenın» ordenin ǵana beredi. Al soǵystyń alǵashqy kezeńinde mıllıondaǵan sovet áskeri bekerden-beker tutqynǵa túsip, bekerden-beker sheıit bolyp ketti. Tutas armııalar, birneshe mıllıonnan astam adam ıa sheıit boldy, ıa konlagerge tústi. Al qazaqtyń batyr uldary bir ǵana Tóleýǵalı men Ybyraıymnyń ózi qanshama jaýdyń kózin qurtty. Mine, qazaq qandaı halyq degende, qazaq – batyr halyq, batyrlyǵyn dáleldep ótken halyq deıtinimiz – osy. Qazaqtyń batyrlyǵynyń shyrqaý shyńy – Reıhstagtyń tóbesine tigilgen Tý boldy. Ony birinshi bolyp tikken de qazaq.
Fotoda: Muhtar Qul-Muhammed
– Berlındi alardaǵy daıyndyq, shabýyldyń qalaı ótkeni jaıynda da qazir jańa derekter aıtylyp jatyr. Bizdiń qoǵam shynaıy aqparatqa qol jetkize aldy ma?
– Barlyq shynaıy málimet tolyǵymen ashyla qoıǵan joq dep oılaımyn. Óıtkeni tarıhty ár memleket ózinshe jazady. Ol úshin sol ýaqyttaǵy saıası qatynastardy, elaralyq baılanystardy tolyq bilmeı, ár derekti júıelep almaı naqty kartınany osylaı dep sıpattaý qıyndaý. Desek te, 1945 jyldyń sáýir aıynda soǵys óziniń sheshýshi sátine kelip jetken bolatyn. 16 sáýirde ataqty «Berlın operaııasy» bastalady. Osy jerde myna bir detaldy aıta keteıin. Ol operaııa bastalar aldynda Berlınniń taǵdyry sheshilip qoıǵan edi. Úlken úshtiktiń kezdesýinde Germanııanyń ekige bólinip, bir jaǵy Sovetke, ekinshi jaǵy Amerıka odaqtastary jaǵyna qaraıtyny bekitildi. AQSh prezıdenti F.Rýzvelt pen Ulybrıtanııa basshysy Ý.Cherchılldiń bir-birine jazǵan qupııa hattarynan ony qalaı alýdyń strategııalyq jospary da daıar bolǵanyn bilemiz. Berlındi úsh jaqtan qorshap, shyǵynsyz da alýdyń múmkindigi bolǵan. Onda kisi ólimi birneshe ese az bolatyn edi. Berlınge batys jaǵynan Leıpıg qalasyn alǵannan keıin Odaqtastar áskeri keledi. Odaqtastar áskerin basqarǵan bas qolbasshy, general Dýaıt Eızenhaýer degen áskerı qaıratker, keıin ol AQSh-tyń Prezıdenti boldy. Sovet odaǵy jaǵynan úsh birdeı maıdan jyljyp kele jatyr. Marshal G.Jýkov basqaratyn «Birinshi Belarýs maıdany», «Birinshi Ýkraın maıdany», ony marshal I.Konev basqarady, «Ekinshi Belarýs maıdanyn» marshal K.Rokossovskıı basqarǵan. Rokossovskıı Berlınniń soltústik jaǵynan, Konev ońtústiginen, týra shyǵys jaq qasqa mańdaıdan Jýkovtyń qoly kelgen. Sol kezde amerıkalyqtardyń da Berlındi alýǵa múmkindigi bolǵan. Biraq Dýaıt Eızenhaýer eseptep kóredi, kem degende 100 myń áskerden aıyrylý qaýpi bar. Ol – demokratııaly eldiń qolbasshysy. Erteń elge barǵanda AQSh Kongresiniń aldynda suraýy bar, «100 myń áskerdi qaıda jiberdiń?» dese, Amerıka halqyna ne dep jaýap berem?! Bul óte aýyr shyǵyn eken, men buǵan bara almaımyn» deıdi. Al sovetter jaǵy qaıtken kúnde de Berlındi biz aldyq degen ataqty alý úshin, shabýyldy bastap jiberedi. Keıin belgili bolǵan derekterge qarasaq, nebári 23 kúnge sozylǵan osy operaııada Keńes áskeriniń shyǵyny qaıtys bolǵandardy, jaralanǵandaryn qosa eseptegende, 361 367 adamǵa jetken. Qaharman qolbasshy Baýyrjan Momyshulynyń «Tórt jyl boıǵy surapyl soǵystyń nebir sumdyq qııametteri kóz aldymda. Biraq Berlındi alardaǵy, Reıhstagqa tý tigerdegi qyrǵyn – ol naǵyz joıqyn qyrǵyn!» – degen ashyna, ashýlana sóıleýiniń astarynda osyndaı syr bar.
Osy jerde taǵy bir qatelik ketken. Eger joǵaryda aıtylǵan úsh úlken maıdandy jaýyp jiberip, úsh jaǵynan qorshasa, Berlın operaııasy jeńildeý ótken bolar edi. Biraq Rokossovskııdiń ulty – polıak. Máskeý bıligi «Berlındi polıak aldy» degen sózdi aıtqyzbaý úshin onyń áskerin Kalınıngrad jaǵyndaǵy maıdanǵa qaldyrady. Negizi, sol kezde Kalınıngradtaǵy soǵysty keıinge qaldyra turýǵa da bolatyn edi, óıtkeni jaý áskeri ol jerde onsyz da qorshaýda jatyr ǵoı. Sóıtip, ulty orys eki marshaldyń áskerin ǵana Berlınge kirgizgen.
Berlınniń shyǵys jaǵynda 50-60 shaqyrymdaı jerde nemis tarapynan berik qorǵanys jasalǵan «Zeelov bıiktigi» degen bolǵan. Sovet áskerine sol bıiktikti baǵyndyrý kerek. Ol jerdi mıllıonǵa jýyq nemistiń áskeri qorǵap tur. Sovet áskeri – 2,5 mln adam. Osy bıiktikti alý kezinde resmı derekte 30 myń, beıresmı derekterde 80 myńnan astam adam qyrylǵan. Keıde Jýkovty «general-mıasnık» dep ataıtyny sondyqtan. Aqyry, úlken ásker shyǵynymen Sovet áskeri Berlınge kiredi. Sáýirdiń 28, 29, 30-shy kúnderi Berlınniń kóshesinde, ǵımarattar ishinde keskilesken qandy shaıqas júrip jatty. Eń sońǵy 1 myń muzdaı qarýlanǵan, ábden tájirıbesi mol SS-tiń jaýyngerleri men ofıerlerinen turatyn top Reıhstagqa kelip qorǵanady. Reıhstag degen ne? Reıhstag degen – soǵysqa deıin Germanııanyń parlamenti otyrǵan jer. Bylaısha aıtqan kezde, sol eldiń zań shyǵaratyn, eldi basqaratyn úlken memlekettiń organy, sımvoly. 29 sáýirde shtabta ótken jınalysta bylaı dep tapsyrma beriledi. «Erteń Reıhstag alynady. Reıhstagqa kim birinshi bolyp tý tigedi, solardy biz batyr ataǵyna usynamyz». Sondyqtan kim Reıhstagty alyp, sonyń tóbesine týdy tigedi. Sol jeńistiń núktesin qoıǵan bolyp esepteledi. Tý jóninde bizdiń halqymyzda da keremet sózder bar. Týdy baǵalap, qasıet tutqan. «Tý kóterý», «Bir týdyń astyna jınalý», «Tý alý», «týy jyǵylmady» degen sózder sondaı uǵymdy beredi. Túrki halyqtary jaýynger halyq bolǵannan keıin Týǵa erekshe qurmetpen qaraǵan.
Sonda Reıhstag ǵımaratyn ártúrli komandırler, birneshe polk qorshap tur ǵoı. Barlyq komandırdiń dámesi bar. Sol kezde Plehodanov degen polkovnık bolǵan, ekinshi jerde Zınchenkonyń polky jatyr. 30 kúni tańerteń Reıhstagqa shabýyl bastalady. Qabyrǵasy qalyń ǵımarat, ishindegi nemis áskeri ólispeı berispeýge bekingender. Endi myna qyzyqty qarańyz. 29 kúni túnde basshylyq Raqymjandy partııa qataryna qabyldap, partbıletin tapsyrady. Endi týdy kommýnıst tigý kerek qoı. Aldynda ákesi repressııaǵa ilingenin syltaý qylyp partııaǵa ótkizbegen. Erteńine ózi sabyrly, salmaqty, soǵysta talaı synnan ótken barlaýshy Raqymjanǵa týdy tapsyrady. Sonda qyzyl týdy gımnasterkasynyń ishki jaǵyna salyp, jer baýyrlap alǵa jyljıdy ǵoı.
– Siz «Jaýjúrek. Reıhstagqa tý tikken kim?» atty maqalańyzda Reıhstagqa tý kúndizgi saǵat 14.25-te tigilgen dep jazasyz. Al Raqymjan Qoshqarbaevtyń «Jeńis jalaýy» kitabynda keshki 18.30 dep kórsetilipti. Naqty ýaqyt qaısy?
– Raqymjan aǵamyzdyń «Jeńis jalaýy» 1978 jyly jaryq kórdi, ol kezde qazirgideı emes, sovettik enzýranyń kúsheıip turǵan ýaqyty. Men qazir sizge Jeńis týynyń naqpa naq tigilgen ýaqytyn qujattarmen dáleldep kórsetemin. Munyń bárin kezinde «Reseı Federaııasy Qorǵanys mınıstrliginiń Ortalyq arhıvi» federaldy memlekettik mekemesinen aldyrdym.
«Gımmler úıi» ǵımaratynan Reıhstagqa deıingi arada 360 metr jer ashyq alań bar – Kıonıgspla alańy dep atalady. Sol ashyq alańdy kesip ótý kerek, qarýdyń barlyq túrinen oq qarsha borap tur. Raqymjan aǵa óziniń kitabynda «osy jerde men 7 saǵatta júrip óttim, keshki saǵat 6.30-da tý tigildi» dep jazǵan. Shyndyǵynda, Raqymjan aǵaǵa osylaı dep jazdyrǵan. Áskerı enzýra ózgertip qosýy da múmkin.
Tý 30 sáýir kúni saǵat 14.25-te tigilgen. Ony birinshi bolyp tikken – Raqymjan Qoshqarbaev pen Grıgorıı Býlatov.
Birinshi qujat. Raqymjan Qoshqarbaevtyń vzvody 674 atqyshtar polkiniń quramynda boldy, polktiń komandıri – Plehodanov. Sol Plehodanov Jeńis týy tigilgen oqıǵanyń izi sýymaı-aq alǵashqy baıanatty beredi. Onda bylaı delingen, sózbe sóz keltireıin: «Komandır vzvoda razvedkı 1 sb l-nt KOShKORBAEV ı razvedchık vzvoda polkovoı razvedkı kr- BÝLATOV v 14.30 vodrýzılı znamıa nad Reıhstagom. V 14.40 1 ı 2 sb polnostıý voshlı v Reıhstag, ochıaıa nıjnıı etaj ı podvalnye pomeenııa» (RF QMOM, 1390-qor, 1-tizim, 76-is, 174-175-better.
Ekinshi qujat. Soǵys kezinde árbir dıvızııanyń «Jýrnal boevyh deıstvıı» deıtin arnaıy jýrnaly bolǵan. Oǵan eshkim ózgeris engize almaıdy. Sol saǵatynda bolǵan oqıǵa ǵana kórsetiledi. Mine, «Jýrnal boevyh deıstvııada» bylaı dep jazylǵan. «Leıtenant KOShKARBAEV ı razvedchık 674 sp BÝLATOV pervymı podpolzlı s polkovym krasnym znamenem ı v 14.25 30.4.45 vodrýzılı ego na ploadkı lestnıy glavnogo entralnogo vhoda v Reıhstag s zapadnoı storony. Tolko s nastýplenıem sýmerkov 30.4.45 v zdanıe Reıhstaga s ıýjnoı ı entralnoı chastı vorvalıs 674 sp; s severnoı 1/756 sp», – delingen (Sonda, 1390 qor. 1-tizim, 1-is, 22-23 better).
Kórdińiz be? Eki qujattaǵy ýaqyt aıyrmashylyǵy – 5-aq mınýt. Bireýinde –14.30, ekinshisinde 14.25 dep kórsetilgen. Endi úshinshi qujatqa keleıik. Árbir dıvızııanyń «ıstorıcheskıı formýlıar» degeni bolady, sol qujatta ne degen? Endi sol general-maıor V.Shatılov basqarǵan 150-atqyshtar dıvızııasynyń tarıhı formýlıaryna nazar aýdaryp kóreıik. Onda: «V 13.00 30.4.45 g. artıllerııa, mınomety ı RS otkrylı ýnıchtojaıýıı ogon po protıvnıký. Artobrabotka prodoljalas v techenıe 30 mınýt. V 13.30 nachalsıa shtýrm protıvnıka. ...V 14.25 30.4.45 g. leıtenant KOShKARBAEV ı razvedchık BÝLATOV 674 sp po-plastýnskı podpolzlı k entralnoı chastı zdanııa ı na lestnıe glavnogo vhoda postavılı krasnyı flag... V 18.00 30.4.45 g. byl povtoren shtýrm Reıhstaga... Rota Sıanova pervaıa vorvalas v sev. chast Reıhstaga, a boıy 1 ı 2 (batalona) 674 sp s entralnoı ı ıýjnoı storony», – delingen (Sonda, 1390-qor, 1-tizim, 22-is, 192-193 better). Mine, úshinshi qujatta naqpa-naq 14.25-te dep kórsetilip tur.
Endi osy oqıǵany bas shtabtaǵy G.Jýkovqa baıandaıdy. Sóıtip, Jýkov 30 sáýir kúni №6 buıryqqa qol qoıady. Onda bylaı delingen: «General-polkovnık Kýzneovtyń 3-Ekpindi armııasynyń áskerleri shabýyldy óristete otyryp, jaý qarsylyǵyn eńserip, Reıhstag ǵımaratyn basyp aldy. Búgin 30.4.45 jyly saǵat 14.25-te onda Keńes týyn kóterdi. Reıhstag ǵımaraty men onyń alańy úshin shaıqasta general-maıor Perevertkınniń 79-atqyshtar korpýsy men onyń quramyndaǵy polkovnık Negodanyń 171-atqyshtar dıvızııasy jáne general-maıor Shatılovtyń 150-atqyshtar dıvızııasy erekshe kózge tústi» degen joldar bar. Dál osy buıryqtyń 4-tarmaǵynda týdyń birjolata tigilgenin naqtylaı túsetin: «Bizdiń keńestik týymyz Berlın qalasynyń ortasyndaǵy Reıhstag ǵımaratynda jelbirep tur», – degen joldar boldy.
– Biraq shyndyq uzaq jyl boıy burmalanyp aıtyldy, mektep oqýlyqtarynda Reıhsatgqa tý tikkender dep Egorov pen Kantarııany kórsetip keldi.
– Bul – resmı bılik jyldar boıy sanaǵa sińirip kelgen jalǵan tujyrym. Al shyndyǵynda, Raqymjan men Býlatovtan keıin keshke qaraı taǵy 4-5 tý tigiledi. Keıin jetkender bári aparǵan jalaýshalaryn qadaı bergen ǵoı. Bireýi terezege, bireýi 2-qabatqa degendeı. Sol kezde Zınchenko deıtin Plehodanovtyń janyndaǵy kórshi atqyshtar polkinde taǵy bir pysyq, pysyqaı komandır bolady. Týdy birinshi bolyp tigý «jarysynan» áriptesi Plehodanovtan qalyp qoıǵan aılaker Zınchenko qýlyqqa basqan. Ol Jeńis týy ol arnaıy bekitilgen, bólek tý degendi oılap shyǵarady da shtabtan áskerı keńes bekitken №5 armııa týyn aldyryp, ony ǵımarattyń tóbesine tigýdi buıyrady. Ol týdy uly orys halqynyń ókili jáne joǵarǵy bas qolbasshy I.Stalın grýzın ǵoı, grýzın halqynyń ókili tikse, bul keremet Sovet halqynyń dostyǵynyń bir kýási, keremet kórinis bolady dep esepteıdi. Sóıtedi de, jertólede demalyp jatqan Egorov pen Kantarııa degen eki adamdy alyp shyǵady. Sóıtip, Egorov pen Kantarııa 1 mamyrdan 2-ne qaraǵan túnde Reıhstag ábden alynyp, jaýdyń bári jaıratylyp, tynyshtyq ornaǵan kezde ǵana jurttyń kóz aldynda kameraǵa túsirilip tikken. Ózińiz oılańyzshy, soǵys júrip jatqan kezde kameramen túsirý qaıdan iske assyn?
Dańqty marshal, Keńes Odaǵynyń Batyry ataǵyn 4 márte ıelengen G.Jýkov soǵystan keıin óziniń ataqty «Vospomınanııa ı razmyshlenııa» atty kitabyn jazady. Osy kitaptyń eki nusqasy bolǵan. Alǵashqysy 1969 jyly jaryq kóredi. Sonda bylaı dep jazady: «30 sáýir kúni saǵat 15 shamasynda meniń komandalyq pýnktime komandarm Kýzneov telefon shalyp, – Reıhstagta – Qyzyl tý. Ýra, joldas marshal! – degen qýanyshty habar jetkizdi» (Vospomınanııa ı razmyshlenııa, M., 1969, 655-bet). Muny biz týdyń tús kezinde tigilgenin dáleldeıtin besinshi qujatqa jatqyzamyz. Alaıda ýaqyt óte kele, marshaldyń ózine pikirin ózgertýge májbúr etken, resmı derekpen sáıkes kelmeı qalady ǵoı. Myna meniń qolymdaǵy keıingi 1974 jylǵy basylymy. Munda ol oqıǵa: «21 saǵat 50 mınýtta serjant M.Egorov pen kishi serjant M.Kantarııa armııanyń Áskerı Keńesi tapsyrǵan Jeńis týyn Reıhstagtyń bas kúmbezine tikti. Reıhstagty alýǵa baǵyttalǵan tarıhı shabýyldy ózi baqylap turǵan 3-Ekpindi armııanyń qolbasshysy V.Kýzneov dereý meniń komandalyq pýnktime telefon shalyp: «Reıhstagta – Qyzyl tý! Ýra, joldas marshal!» degen qýanyshty habardy jetkizdi», – bolyp ózgertildi. Minekı, osynyń barlyǵy qıturqy saıasattyń kesirinen bolǵan dúnıe. Stalınge jaǵyný úshin, uly orys halqyn kótere dáripteý maqsatynda burmalanǵan, qoldan jasalǵan tarıh. Qoshqarbaev – qazaq, Býlatovtyń túbi – tatar. Ekeýi de baıaǵy «Altyn Ordanyń» urpaǵy. Ekeýi Jeńis týyn tigedi. Shtabta otyrǵandar mundaıdy qalaı qısyn. Bul Uly orys halqynyń soǵysy, sol ulylardyń jeńisi bolýy kerek dep oılastyrǵan. Búgingi Reseıdiń tarıhshylary Reıhstagqa tý 14.25-te tigilgenin aqyry moıyndady, aqıqat keshikse de aqyry jetti. Al myna qujattar men jańa sizge keltirip otyrǵan qujattar olardyń qolynda bolmaǵan. Munyń barlyǵy «sekretnyı arhıv» dep buryshtama soǵylǵan qupııa jerde jatqan. Bul qujattar tek 2005 jyly jaryqqa shyǵa bastady.
– Siz Raqymjan Qoshqarbaevtyń kózin kórdińiz ǵoı. Qandaı kisi edi?
– Men ol kisimen alǵash 1984 jyly tanystym. Oǵan sebepker bolǵan kisi – meniń aıaýly ustazym, akademık Manash Qozybaev. Ol kezde Qazaq sovet enıklopedııasynda qyzmet isteımin, bas redaktor – Manash aǵamyz. Enıklopedııa ujymy 1984 jyly qazaq jáne orys tilderinde ázirlengen tórt tomdyq «Qazaq SSR» qysqasha enıklopedııasyna qyzý daıyndyq ústinde bolatyn. Enıklopedııaǵa Keńes Odaǵynyń batyry ataǵyn 2 márte alǵandar jáne A.Matrosov pen N.Gastellonyń erligin qaıtalaǵan qazaqstandyqtar ǵana kirýi tıis degen nusqaý, shekteý boldy. Ol kezde Gastellodan buryn ondaı erlik jasaǵan Baqtyoraz Beısekbaev degen qazaq ekenin bilmeıtinbiz. Arhıv jabyq jatyr. Ol keıin belgili boldy.
Manash Qozybaev doktorlyq dıssertaııasyn Uly Otan soǵysyndaǵy Qazaqstan taqyrybynda qorǵaǵan adam ǵoı. Osylaısha, ol kisi Ortalyq Komıtet basshylyǵyn «respýblıkanyń Uly jeńiske qosqan úlesin bıiktetedi» degen dálelmen sendirip, 1-tomǵa «Reıhstagqa tý tikken» krıterııimen Raqymjan Qoshqarbaevty kirgizý jóninde ruqsat aldy. Dımash Ahmetuly Raqymjan aǵamyzdy biledi, sol kisi ruqsatyn bergen bolý kerek. Al Manash aǵa Raqymjan aǵamen jaqsy dos bolǵan. Meni Raqymjan aǵaǵa «maqala jazyp ákel» dep jumsady. Solaı batyr aǵamen alǵash tanystym. Keıin de birneshe márte jolyǵyp, áńgimesin tyńdaýdyń sáti tústi.
Qazaqta «Óser eldiń balasy birin-biri batyr deıdi» degen jaqsy sóz bar. Raqymjan Qoshqarbaevty qazaqqa birinshi tanytqan adam – Baýyrjan Momyshuly. Ol kisi 1958 jyly sol kezde qatardaǵy jýrnalıst, keıin úlken memleket qaıratkeri bolǵan Qazaqstan Kompartııasy Ortalyq komıtetiniń ıdeologııa jónindegi hatshysy deńgeıine deıin kóterilgen Kákimjan Qazybaev aǵamyzǵa tapsyrma beredi. «Sender meni batyr, batyr deısińder ǵoı, naǵyz batyr Reıhstagqa tý tikken adam. Ol – Raqymjan Qoshqarbaev degen qazaq. Sen sol týraly jaz» deıdi. Sonda «Reıhstagqa tý tikken qazaq» degen maqalany eń alǵash jazǵan adam – Kákimjan Qazybaev aǵamyz. Kákimjan Qazybaev aǵamyzdan keıin de qazaqtyń kóptegen qalamgerleri jazýshylary Raqymjan Qoshqarbaevqa óleń arnady. Án arnady. Tolyp jatqan maqalalar shyqty. Solardyń ishinde men 70-80-jyldardaǵy qazaq jýrnalıstıkasynyń aqtańgeri, aqmyltyǵy Janbolat Aýpbaevtyń osy Raqymjan aǵamyz týraly jazǵan maqalalarynyń ıklin erekshe atar edim.
– Batyr ataǵyn bermegen qııanatqa ol kisi qalaı qarady?
– Raqymjan aǵamyz – óziniń erligin soǵysqa alǵash kirgen sátinde dáleldegen jan. R.Qoshqarbaev maıdanǵa aralasqanda soǵys Polsha jerinde júrip jatqan. Soǵys tarıhyna «Vıslo-Oder operaııasy degen atpen engen shaıqasta Raqymjan vzvod komandıri retinde alǵashqy erligin kórsetedi. Leıtenant Qoshqarbaev jaýdyń transheıasyna birinshi bolyp sekirip, qolma-qol urysqa kirisedi. Granatasymen dereý jaý pýlemetshisiniń kózin joıady da nemistiń óz pýlemetimen ózderine oq jaýdyrady. Osy erligin kózimen kórgen polk komandıri A.Plehodanov Raqymjandy birden birinshi dárejeli marapatqa usynǵan. Soǵys kezinde nagradalardyń birneshe túri bolǵan. Solardyń ishinde eń abyroıly marapattyń biri – «Orden Otechestvennoı voıny I stepenı» deıtin úlken marapat bolǵan. Mine, sol alǵashqy marapatyn Reıhstagqa deıin Raqymjan alady. Onyń sol kezdegi nagradnoı lısti saqtaýly. Onda Raqymjannyń joǵaryda aıtqan erligi jazylyp, dıvızııa komandıri V.Shatılovtyń qoly qoıylǵan. Sondyqtan bul kisiniń batyrlyǵy soǵystyń ár kezeńinde qylań berip otyrǵan.
Ol adamzattyń arystany deıtindeı óte bir kelisti, kórkem kisi edi. Jasy kelse de shashy qap-qara, qaıraty, batyrlyǵy syrtqy kelbetinen-aq kórinetindeı sulý adam. Ázil-qaljyńdy jaqsy kóretin tamasha azamat. Abaı atamyzdyń inisi Ospan ólgende aıtatyny bar ǵoı. «Jaınaǵan týyń jyǵylmaı, Jasqanyp jaýdan tyǵylmaı...» dep keletin. Raqymjan aǵa da solaı Jaınaǵan týyn jyqpaı ótken jan boldy.
Jalpy, qazaq – ótken tarıhta esesi kóp ketken halyq. «Altyn juldyz» Ybyraıymǵa ǵana emes, esimi ańyzǵa aınalǵan batyr Baýyrjan Momyshulyna, Reıhstagqa Jeńis týyn qadaǵan Raqymjan Qoshqarbaevqa, dańqty partızan Qasym Qaısenovke de buıyrmady. Soǵysta eń dańqy shyqqan qaharman qazaq Baýyrjan Momyshulynyń ózine resmı bılik Batyr ataǵyn qımady. Biraq qazaq halqy óziniń batyr uldaryn ardaq tutty, han kóterip qurmettedi.
Soǵys aıaqtalǵan kezde 98 qazaq batyr ataǵyn alǵan. Sovet Odaǵynyń Batyry ataǵyn alǵan. Sonyń ishinde basqa respýblıkalardan alǵandardy qosyp eseptegende 103 qazaq batyr ataǵyn alady. Al shyntýaıtqa keletin bolsaq, Uly Otan soǵysy kezinde 118 qazaq batyr ataǵyna usynylyp, jańaǵy aıtylǵan 103-ten basqa, olardyń eshqaısysyna batyr ataǵy berilmegen. Solardyń ishinde Raqymjan Qoshqarbaev bar. Qanshama azamattyń eren eńbegi elenbeı, baǵalanbaı ketti. Tek qana Talǵat Bıgeldınov aǵamyz eki márte Batyr ataǵyn ıelendi. Odan basqa eki márte batyr ataǵyna usynylǵan alty qazaq boldy, kórsetken erlikteri laıyq bolyp tursa da bermedi. Ol alty adamnyń biri – bizdiń dańqty qolbasshymyz, Qazaqstannyń tuńǵysh Qorǵanys mınıstri Saǵadat Nurmaǵambetov. Qazaq batyr halyq degen sózimniń dáleli osyndaı.
Jaqynda ǵana Memleket basshysy Qasym-Jomart Toqaev áskerı adamdarǵa, kúshtik qurylymdardyń ofıerlerine beriletin 3 dárejeli «Aıbyn» ordenine batyrlardyń atyn bergizýdi bekitti. Birinshisine – general Saǵadat Nurmaǵambetovtiń atyn, ekinshisine – polkovnık, qaharman qolbasshy Baýyrjan Momyshulynyń atyn, úshinshisine Reıhstagqa tý tikken, Tý ustaýshy batyr Raqymjan Qoshqarbaevtyń atyn bergizdi. Bul – tarıhı shyndyqtyń qaıtyp oralýy. Shyndyqtyń saltanat qurýy dep bilemin.
– Áńgimeńizge raqmet!
Suhbattasqan Baýyrjan BAZAR
”Aıqyn” gazeti
