Shashbaý qyzdyń abyroıyn shashpaý úshin taǵylady

658

Jaqynda  biz turyp jatqan úıdiń  qarama-qarsysynda ornalasqan mekteptiń  qaqpasyna  qaraı shamamen  4-5-synyptarda   oqıtyn eki  qyz bala aıańdap  bara  jatty.  Ústine  qazaqtyń  ulttyq kıimi –  qos etek  jelbiri bar, sarǵaldaq tústes ádemi  kóılek kıgen. Kóılektiń  syrtynda   qyzyl kamzoldary bar.  Shamasy  jaqynda  bolatyn Naýryz merekesine  arnap  kórinis qoıatyn bolýy kerek.  Kózge  ottaı  basylatyny – shashtaryna  taqqan shashbaýy.  Syńǵyr-syńǵyr etken  sholpylaryna   qastarynan ótip bara  jatqan shaǵyn aýdannyń  asyǵys  jurty  eriksiz burylyp, qarap  ótip  jatty.  Bir sátte  álgi eki  qyzdyń  oıyna  áldene  tústi  me eken,  keshigip  qalmaıyq degendeı  bir-birine  ymdady    da  mekteptiń esigine  qaraı  júgire  jóneldi.  Shashtaryndaǵy  shashbaýy  syńǵyrlaǵan názik  úni uzap  baryp,  ary  qaraı úziliske shyqqan oqýshylardyń  shýlaǵan daýsyna  ulasyp, estilmeı ketti.  Bir kezderi ózim  de  mektepte  oqyp júrgen kezde  hımııa  páninen beretin Jámılá  apaıdyń: «Qyzdar,  shashbaýdyń  daýsyn qatty shyǵarmaı,  barynsha  syldyrlatpaı  júredi, uıat bolady» degen eskertpesi  esime  túsip, eriksiz jymıdym. «Qyzǵa qyryq úıden tyıý» dep, qyz balanyń tárbıesine úlken jaýapkershilikpen qaraǵan ata-babamyz qyzyna taqqan áshekeıiniń de mán-mańyzyna erekshe kóńil bólgen. Qazaq qyzdarynyń basyna úkili sáýkele kıgizip, qulaǵyna syrǵa taǵýy, saýsaǵyna saqına, bilegine bilezik kııýi, beline beldik býynyp, shashyna sholpy qadaýy olardyń parasatynyń bıiktigin, estetıkalyq talǵamynyń joǵarylyǵyn tanytady. Al osy qymbat áshekeı buıymdardy taǵýdyń ózindik qatań qaǵıdasy bar.

Syldyr, syldyr, syldyr…

Qanymdy qaınatty qurǵyr.

Shyq-shyq júrekke tıedi,

Kúlpara talqan bop syńǵyr, – dep jyrlaǵan Maǵjan aqynnyń óleńinen de shashbaý taqqan qyzdyń asa kórikti, symbatty, qylyqty kórinetinin baıqaımyz. «Shashty jerge tastama!», «Shashyńdy jınap júr!» – dep tyıym salǵan ata-babamyz adamnyń shashyn kez kelgen jerge tastamaıdy. Óıtkeni áıel shashynyń ushynda tirshiliktiń kúshi bar dep eseptelgen. Osy nanym-senimge sáıkes qyzdardyń shashyn qımaı, burym etip ósirip qoıady. Onyń ushyna sholpy, shashbaý baılaıdy. Shashbaý – órilgen burymnyń ushyn bekitetin sándik buıym. Ol kúmis tıyn, marjan qadalǵan baýy bar kúıinde kezdesedi. Shashbaýdy kúmisten qaqtap jasaıdy, oǵan túrli-tústi asyl tastardy ornatady, monshaq tizilgen uzyn kúmis shynjyrly baýy bar túrleri jıi taraǵan. Ol jasalǵan materıalyna baılanysty altyn shashbaý, kúmis shashbaý, tilla shashbaý dep atalady. Buryndary qazaqtar «shashbaý shash arasyndaǵy jyn-shaıtan-dy qashyrady» – dep ılanǵan. Al sholpy bolsa, kúmis nemese altyn tıyndar qadalǵan shashbaý. Qazaqtardyń ejelgi nanym-senimi boıynsha, burymdaǵy sholpy syńǵyry boıjetkendi qara nıetti kúshterden qorǵaýǵa kómektesedi. Sholpyny qyzdar men jas kelinshekter taǵady. Sholpynyń túrleri: úzbeli sholpy, kózdi sholpy, qozaly sholpy, shynjyrly sholpy, qos úzbeli sholpy, marjandy sholpy, merýertti sholpy, aqyqty sholpy, taǵy sol sııaqty. Olardyń salmaǵy 3 kelige deıin jetken. Jas qyzdar úshin kishkene kúmis qońyraýshalardy úzbelep te sholpy jasaıdy. Onyń syńǵyrlaǵan úni ádemi jarasyp turady. Sholpy boıjetkenniń boıynda oılylyq, zerdelilik, bııazylyq tárizdi qasıetterdi qalyptastyrady. Keýdesine óńirjıek, shashyna sholpy taqqan qyzdyń moıny quryqtaı bolyp ósken, boıyn tik ustaǵan, dene bitimine kóńil bólgen. Anasy qashanda qyzyna: «Qatty júgirme, oqys qozǵalma, sholpyń qatty syńǵyrlasa seni ádepsiz qyz deıdi» – dep tárbıelegen. Shashteńge – kúmis, altyn tıyndardy tizbelep jasaǵan sholpynyń bir túri. Shashteńgeni qyzdarǵa mezgilsiz júrmeýi úshin taǵyp qoıady. Óıtkeni keshkilik onyń syńǵyry qyz balanyń áli dalada qydyryp júrgenin jan-jaǵyndaǵylarǵa «habarlap» turady. Boıjetken qyz balanyń júrisin, qımylyn jóndeý úshin qońyraýly sholpyny qoldanǵan. Qońyraýly sholpyny taqqan qyz balanyń kele jatqanyn estigende, úıdegi úlkender  qaljyńyn toqtatsa, bul dybys jastardy eleń etkizip,  jınaqy otyrýǵa tárbıelegen, ekinshi jaǵynan qyz balaǵa degen qurmetti bildiredi. Al boıjetken qyzdar men kelinshekterdiń úı sharýasyn jasaǵanda burymdy shań-tozańnan, kún kózinen qorǵaý úshin kıgen shashqap degen buıymy da bolǵan. Ol maqpal, shuǵa, barqyt, maýyty sııaqty kók, qyzyl, qara tústi matalardan tigilip, jelkeden belge jetetin etip burymnyń jýandyǵyna qaraı pishilip tigiledi, kestelenedi. Joǵary jáne tómengi jaǵynan oıý-órnekpen bezendirilip, zer, oqa, monshaqpen áshekeılenedi. Ony jas kelinder jún sabaý, kıiz basý, shı tartý, mal saýý sııaqty jumystarǵa aralasqan kezde, tazalyq saqtaý maqsatynda kıgen. Bir ǵana shashqa arnalǵan sándik buıymdardyń ózi san túrli. Shashbaýdy qazirgi tańda kóbine tek arnaıy konerttik baǵdarlamalar men ulttyq merekelerde ǵana ara-tura ulttyq kıim kıgen qyz-kelinshekterdiń shashynan kórýge bolady. Al kúndelikti turmysta taǵyp, qoldanyp júrgender ulttyq tárbıeni boıyna tereń sińirip, myqtap saqtap qalǵan ileýde bir otbasynyń saýsaqpen sanarlyq qana qyzdary. Shashbaýdan góri qazaqy syrǵa men alqany, júzik pen saqınanyń san alýanyn búgingi qazaq qyzdary kóp qoldanady. Biraq keıbir názik jandylardyń badanadaı qylyp qudaǵı saqına, qalyńdyq saqınalaryn orynsyz taǵyp júrgenderin de kóresiń. Negizi saqınanyń da jas erekshelikterine qaraı jas qyzdarǵa, kelinshekterge, egde jastaǵy áıelderge arnalǵan túrleri bolatynyn bilip, soǵan saı qoldanǵan jón. Aldymen, saqına men júziktiń aıyrmasyn aıtsaq, asyl tastardan kóz qondyrylǵanyn júzik dep, tasy joq tek altyn, kúmistiń ózinen ǵana kóz shyǵarǵanyn saqına, kózi joq shyǵyr túrindegisin baldaq dep ataıdy. Saqına men júzikterdiń kıeliligi men qasıetin baǵalaýǵa qatysty qazaqtar arasynda keń taraǵan túsinikter jıi kezdesedi. Ertede qazaqtar áıeldiń qolynda ne júzigi, ne saqınasy bolýy kerek dep sanaǵan, ol bolmaǵan jaǵdaıda daıyndaǵan taǵamyn aram dep bilgen. Kúmisten saqına, júzik salǵan áıel qolynan ishken sýsyndy qonaq adal dep, súısinip ishken. Shynynda da kúmistiń emdik qasıeti qazirgi medıınada dáleldengen. Al qazaq emshileri óte erte zamandarda-aq kúmistiń qasıetin erekshe baǵalaǵan. Ǵalymdar bolsa, kúmistiń bul qasıetterine HIH ǵasyrdyń aıaǵynda ǵana mán berip, zertteı bastapty. Kúmis (lat. Argentum, Ag) – elementterdiń perıodtyq júıesininiń I tobyndaǵy atomdyq nómiri 47, atomdyq massasy 107,88 bolatyn hımııalyq element. Kúmistiń ereksheligi sýmen áreketteskende ıondalyp, onyń quramynda uzaq saqtalady. Sondyqtan kúmis qosylǵan sý aǵzadaǵy kóptegen zııandy mıkroaǵzalardy joıady. Adam aǵzasynyń tumaý jáne juqpaly aýrýlarǵa tótep bere almaýynyń sebebi ımmýndyq júıedegi kúmistiń azaıýynan bolady. Kúmis tek qana aýrý týdyratyn elementterdi joıyp qoımaı, aǵzadan zııandy toksınder men mıkrobtardy shyǵarady. Tipti, aǵzada az ǵana kúmis jetispeýshiligi baıqalǵan jaǵdaıda adamnyń jumys isteý qabileti tómendep, qorǵanysh qasıeti azaıyp, tez sharshaý paıda bolady. Sheteldik dáriger Robert Beker kúmis ıondary adam aǵzasyndaǵy jasýshalardyń kóbeıýine áser ete alatyndyǵyn dáleldegen. Ol óziniń ǵylymı kitabynda kúmis ıondarynyń qaterli isik aýrýyna shaldyqqan adamdardyń jasýshalaryn qaıta tiriltip, kóbeıýine kómegi barlyǵyn jazǵan. Al qazaq halqy kúmistiń paıdasyn qaǵazǵa qattap jazbaǵanymen kúndelikti ómirinde jetik bilgen. Qazaqtyń uǵymynda kúmis tazalyqtyń, adaldyqtyń belgisi. Tek áshekeı buıymdar ǵana emes, turmys zattary, jıhaz, er-turmandar da kúmispen kúptelgen. Kúmisten jasalǵan buıymdardyń tárbıelik mánine toqtalsaq, aldymen qustumsyq júzik pen qudaǵı júzik týraly sóz qozǵaǵanymyz durys. Qustumsyq júzikti boıjetken qyzdar taqqan, bul júzik – baqyttyń, táýelsizdiktiń, qus tárizdi erkindiktiń belgisi. Dástúr boıynsha uzatylyp bara jatqan qyzynyń qolyndaǵy qustumsyq júzikti anasy sheship alyp, qyz jasaýymen birge oramalǵa túıip, sandyǵyna salyp jiberetin bolǵan. Bul júzik qyz jaǵdaıynyń habarshysy retinde keıin qaıtyp kelýi kerek. Sondyqtan qyzdyń tórkin jaǵynan onyń qal-jaǵdaıyn bilýge barǵan inileri osy qustumsyq júzikti qaıtyp ákelse, qyzdyń anasy qatty qýanyp, qudaǵaıym qyzyma óz qyzyndaı qaraıdy eken dep, aýyl arasyna kishigirim toı jasaǵan. Qazaq dástúrinde kelin bolyp túsken qyzǵa enesi arnaıy tikken otaýyń bıik bolsyn, dep otaýjúzik soqtyrǵan. Atynan-aq bilinip turǵandaı, otaý júzik – otaýdy beıneleıdi. Bul júzikti qalyńdyqtyń saýsaǵyna kúıeýiniń urpaǵyn jalǵastyrýshy retinde kıgizgen. Júziktiń ústi konýs tárizdi bolyp jasalady. Iaǵnı, bizdiń túsinigimizde sándik buıym bolyp esepteletin júzikterdiń maǵynaly maqsaty bolatyndyǵyn ata-babalarymyz ustanǵan osy salttan kórýge bolady. Qazaq halqynyń saltyndaǵy qudaǵılarǵa usynylatyn qudaǵı júzik  – zor syı-qurmettiń belgisi. Ol basqa júzikterge uqsamaıdy. Eki saýsaqqa qatar kıiletin, eki sheńberden turatyn júzik ústińgi beti birtutas bolyp keletin ult ónerindegi biregeı dúnıe. Ereksheligi – jas jubaılardyń juby jazylmasyn, ekeýi birigip tatý otbasy bolsyn degendi meńzeıdi. Qudaǵı júzikti qalyńdyqtyń sheshesi qudaǵaıyna óziniń qyzyna meıirimmen qaraýy úshin jáne qudandaly eki rýdyń bir-birine yntymaǵy úshin syıǵa tartatyn. Qudaǵı júzik – adamdar arasyndaǵy syılastyqtyń, adamdarǵa kórsetilgen iltıpattyń, qurmettiń belgisi. «Qulaǵyńa altyn syrǵa» dep eskertip, «syrǵa salý» dástúrin qalyptastyrǵan qazaq halqynyń ǵurpynda, syrǵanyń alar orny tipten erekshe. Qyzyn qyrqynan shyǵara salysymen syrǵalyǵyn tarynyń dánimen ýqalap, etin óltirip, syrǵa taǵýǵa daıyndaǵan. Qazaqta qyz balanyń qulaǵyn kóbine jeti jastan asqanda tesken. Qulaǵy tesilgen qyz, keshegi qýyrshaq pen dop qýalap oınaıtyn jas bala emes. Syrǵa salý erteń kelin bolýǵa daıyndyqtyń alǵashqy qadamy ispettes. Úlkender «Sen endi syrǵaly qyz boldyń» dep aqyryndap túsindirip, úı tirshiligine baýlyǵan. Qulaqqa syrǵa taqqan ýaqytta «Qulaǵyń aýyrmasyn, jamanshylyq estime, betiń ajarly bolsyn, aýyrǵan jaǵdaıda, qoıdyń syńǵyryǵyn jaq» degendeı jaqsy sózdermen yrymdap, til- kózden saqtar tumar bolsyn dep te taǵatyn bolǵan. Al syrǵa salynǵan qyz óz dárejesine saı qyzmet jasap, úı tirligine mashyqtana bastaǵan. Syrǵasy anadaıdan «menmundalap» turǵandyqtan oǵan bógde jigitter kóz sala almaǵan. Qazaq áıelderi syrǵany bala kezinen qartaıǵansha taǵady. Syrǵanyń da túrleri jáne taǵý reti bar. Syrǵalar negizinen eki topqa bólinedi: jalpaq syrǵalar, kólemdi syrǵalar, sabaqty syrǵa, salpynshaq syrǵa, sıraqty syrǵa, aıaqty syrǵa, tamshyly syrǵa, shashaqty syrǵa bolyp kete beredi. Orys zertteýshisi I.G. Andreev bylaı dep jazady: «Qazaq áıelderi murnyna kishkentaı kúmis syrǵa taǵyp júredi, osy arqyly ákesiniń eń súıikti qyzy ekenin ańǵartqan. Saýsaqtaryna júzikti molynan salady: al qulaqtaryna kóbine injý qadaǵan uzynsha syrǵalar taǵady». Osy derekterge qaraǵanda, qazaq turmysynda murynǵa syrǵa taǵý dástúri bolǵandyǵyn boljaı alamyz. Qalyńdyq jasyna jetken qyzdardyń syrǵalarynda kúnniń, juldyzdyń, aıdyń, al salpynshaqtarynda tuqymnyń, gúl japyraqshalarynyń, dánderdiń bolýy ózinen taraıtyn urpaqtyń kóp bolýyn meńzeıdi. Orta Azııa áıelderi kólemi úlken syrǵalar taqqan. Kólemi ulǵaıǵan saıyn syrǵa baǵaly ári ásem bolyp tabylatyndyqtan áıel mártebesin asqaqtata túsken. Bundaı aýyr kúmis syrǵalardy jıyn-toılarda ǵana taqqan. Qazirgi tańda kóńil qýantarlyq bir jaıt, qazaqtyń ulttyq áshekeı, sándik buıymdary qyz-kelinshekterdiń arasynda qaıta sánge aınalyp, tipti úlken suranysqa ıe bolyp otyr. Degenmen úıde de, tárbıe oshaqtarynda da áshekeı buıymdy taǵyp qana qoımaı, ony retimen, mán-maǵynasyn túsinip taǵý jaǵy kóbirek úıretilgeni durys.

Jadyra Jaqsytaı

"Adyrna" ulttyq portaly

Pikirler