Kitaphanashynyń jalaqysy – 81 myń, muraǵatshynyki – 78 myń teńge. Mádenıet salasy qyzmetkerleriniń jalaqysy óse me?

1020

Mádenıet mınıstrligi sala qyzmetkerleriniń aılyǵyna 1,72 ústeme koeffııent qosýdy josparlaǵan. Alaıda, bul nebári 8% qyzmetkerlerge ǵana qatysty eken.

Sáýirdiń basynda Mádenıet jáne sport mınıstrliigi qyzmetkerleriniń aılyq aqysyn kóterý týraly másele kóterdi. Biz Mınıstrdiń bul bastamasynyń kimge qatysy baryn, ártisterdiń, kitaphanashynyń, murajaı qyzmetkerleriniń qaısysynyń jalaqysy qalaı kóteriletinin jáne olardyń nege baılanysty ekenin bilip kórdik.

Mádenıet jáne sport mınıstrligi neni usynady?

Vedomstvo "Azamattyq qyzmetshilerge, memlekettik bıýdjet qarajaty esebinen ustalatyn uıymdardyń qyzmetkerlerine, qazynalyq kásiporyndardyń qyzmetkerlerine eńbekaqy tóleý júıesi týraly" QR Úkimetiniń 2015 jylǵy 31 jeltoqsandaǵy № 1193 qaýlysyna qosymsha ázirledi.

Onyń maqsaty – teatr, murajaı, kitaphana qyzmetkerleriniń jalaqysyn ósirý. Mınıstrlik osy mamandardyń laýazymdyq jalaqysyna – 1,72 ústeme koeffııentin qaıta engizýdi josparlap otyr. Óıtkeni onyń 2015 jyly alynyp tastalýy sebebinen mádenıet qyzmetkerleriniń jalaqysy tómendep ketken edi.

Koeffııentti engizý ne úshin qajet?

Teatr, murajaı, kitaphana qyzmetkerleri shynymen tómen jalaqy alady. Mádenıet mınıstrliginiń sarapshylary bylaı deıdi: 2018 jyly Qazaqstanda ortasha aılyq eseptik jalaqy 158 myń teńge boldy, alaıda mádenıet salasy qyzmetkerleriniń eńbekaqysy 80-120 myń deńgeıinde qalyp qoıdy, bul degenińiz ortasha aılyq aqydan 38-78 myńǵa tómendigin kórsetip otyr.

Dál osyndaı derekterdi statıstıka komıteti de usyndy:
Ótken jyly Qazaqstandaǵy ár túrli sala mamandary, shaǵyn kásipkerlik salasyn qospaǵanda, orta eseppen 162 myń teńgeden aldy. Óner, oıyn-saýyq, demalys salasyndaǵylarǵa bar bolǵany 127 myńnan tıdi.
Bul degenińiz eldegi ortasha aılyq eseptik jalaqydan 22%-ǵa az.
Sonymen qatar, komıtet usynǵan málimetterge sáıkes, óner salasyndaǵy kóptegen mamandar odan da az jalaqy alǵan. Máselen:
  • Bas sýretshi-sánger – 57 myń teńge;
  • Zal ákimshisi – 54 myń teńge;
  • Balet ártisi – 95 myń, qosymsha quramnyń ártisi bar bolǵany 58 myń teńge;
  • Orkestr ártisi – 86 myń teńge;
  • Bı-hor ujymynyń ártisi – 47 myń;
  • Baletmeısterler – 84 myń teńge;
  • Dızaıner-jańyrtýshylar – 75 myń teńge;
  • Dybys rejısserleri – 65 myń teńge.
Muraǵat, kitaphana, sondaı-aq murajaı isi mamndarynyń da jaǵdaılary ońyp turǵan joq:
  • Muraǵat basshysy – 133 myń teńge;
  • Muraǵatshy – 78 myń teńge;
  • arheograf – 74 myń teńge;
  • Kórme jáne kórnekilik zal dırektory – 99 myń teńge;
  • Kitaphanashy – 81 myń teńge;
  • Paleograf – 63 myń teńge;
  • Ónertanýshy – 62 myń teńge;
  • Jádigerlerdi qorǵaýshy – 52 myń teńge.

Mádenıet qyzmetkerleriniń eńbekaqysy qalaı esepteledi?

Mınıstrlik usynyp otyrǵan ústeme koeffııenttiń qalaı qosylatynyn bilý úshin laýazymdyq jalaqy men onyń qalaı esepteletinin bilý kerek.

Túsindireıik: teatr, murajaı, kitaphana qyzmetkerleriniń aılyǵy azamattyq qyzmetkerler men bıýdjettik mekeme jáne qazynashylyq kásiporyndardyń mamandarynyki sııaqty bazalyq jalaqy negizinde esepteledi. Qazirgi tańda ol – 17 697 teńge.

Ári qaraı laýazymdyq jalaqy men bazalyq eńbekaqyny esepteý úshin ár túrli ústeme jáne qosymsha aqylardy qosý qarastyrylǵan, sondaı-aq koeffııentter de qoldanylady:

  • Fýnkıonaldy blok boıynsha koeffııentter;
  • Jumysshylardyń laýazymdyq jalaqylaryn (tarıftik kórsetkish) esepteýge arnalǵan koeffııentter;
  • Arnaıy qosymsha aqylar.

Tolyǵyraq aqparat pen eseptik kestelerdi myna jerden kórýge bolady:

Koeffııentter jumysshynyń "sanaty" men "biliktiligine"baılanysty esepteledi. Ony adamnyń eńbek ótili men bilimine qaraı beredi. Sanaty men biliktiligi joǵary bolǵan saıyn laýazymdyq jalaqyny esepteýde koeffııent te kóp bolady.

Máselen respýblıkalyq mańyzdaǵy memlekettik mekeme/ memlekettik qazynashylyq kásiporny basshysy úshin, eńbek ótiline qaraı onyń kólemi 5,84-ten 7,08-ge deıin bolady. Ony bazalyq jalaqyǵa kóbeıtkende basty laýazymdyq jalaqysy shyǵady: 103 351 teńgeden 125 295 teńgege deıin.

Nemese, máselen, joǵary sanatty biliktiligi joǵary negizgi qyzmetker sanatyna jatatyn mamannyń eńbek ótiline qaraı laýazymdyq jalaqysy 65 833 teńgeden 77 159 teńgege deıin quraıdy.

Joǵary sanatty, biliktiligi orta mamannyń eńbek ótiline qaraı jalaqysy dál osylaı eseptelgende 57 338 teńgeden 66 718 teńgege deıin shyǵady.

Jańa koeffııent ne beredi?

Eger mınıstrliktiń bastamasy qabyldanatyn bolsa, teatr, murajaı, kitaphana qyzmetkerleriniń laýazymdyq jalaqysy 1,72 koeffııentke kóbeıedi. Iaǵnı, bylaısha aıtqanda, mádenıet salasy mamanynyń jalaqysyn esepteý úshn bazalyq jalaqyny jumysshynyń sanaty men biliktiligine baılanysty koeffııentke kóbeıtip, onyń qorytyndysyna usynylǵan 1,72 koeffııentti qosý qajet.

Eseptep shyǵarylǵan mádenıet qyzmetkerleriniń jalaqysyn alaıyq. respýblıkalyq mańyzdaǵy memlekettik mekeme/ memlekettik qazynashylyq kásiporyndardyń ortasha aılyq aqysy – 114 013 teńge. 1,72 koeffııentpen bul qyzmerkerdiń laýazymdyq jalaqysy– 196 102 teńgege jetedi.

Joǵary sanatty, biliktiligi joǵary negizgi qyzmetker sanatyna jatatyn laýazymdyq jalaqysy – 71 303 teńge. Usynylǵan koeffııentti qosqanda bul soma 122 641 teńgege deıin ósedi.

Joǵary sanatty, biliktiligi orta mamannyń jalaqysy – 61 859 teńge. Koeffııentti qosqanda onyń aılyǵy – 106 398 teńgege deıin kóteriledi.


Basqa da ústeme aqylar bar ma?

Koeffııentten bólek, arnaıy ústeme aqylar bar. Ony laýazymdyq jalaqyǵa qosady. Máselen, mádenıet qyzmetkerleriniń erekshe eńbek sharttaryna baılanysty aılyqtaryna bazalyq jalaqylarynan 20-30% qosylady. Kitaphana, klýbtar men murajaı qyzmetkerleriniń aıryqsha eńbek jaǵdaılaryna, damý erekshelikteri bar azamattarmen, soqyr, sańyraýlar adamdarmen jumys jatady.

Sonymen qatar, aıryqsha eńbek sharttaryna úńgirlerde, qorǵandarda jáne osyǵan uqsas basqa da nysandarda eńbek etý nemese qorǵaý, saqtaý, kátaphana, murajaı qorlaryn kútip ustaý, arheologııalyq izdeý, jasandy zattardy qalpyna keltirý jáne basqa da jumystardy isteý jatady.

Buǵan qosa, kásiptik sheberlikke de qosymsha aqy qosylady. Máselen, basty/jetekshi nemese partııalyq rólderde oınaý, aǵymdaǵy repertýarlarda jumys isteý, teatr, opera, balet, mýzykalyq komedııa, ırk ártisterine tehnıkalyq sheberlikteri úshin laýazymdyq jalaqydan 50%-ǵa deıin ústeme aqy qosylady.

Mıkrobtarǵa qosymsha aqy tóleý

Atalǵandardan bólek, zeń basqan, aktınomıetter men patogendi mıkrobtar túsken qaǵaz, kınoplenka, fotoplenka túrindegi qujattarmen jumys istegeni úshin, sondaı-aq zııandy hımııalyq qospalar qoldanyp basqa da aqparat kózderin qalpyna keltirgeni úshin bazalyq jalaqydan 30% ústeme aqy qosylady.

1,72 koeffııent engizilgenimen jalaqy 72%-ǵa óspeıtini sekildi, jalaqy da laýazymdyq jalaqymen teńespeıdi. Árbir jumysshynyń aılyǵy ár túrli faktorlarǵa baılanysty bólek-bólek eseptelýi tıis, sonyń ishinde ústeme aqylar men syıaqy jáne t.b. bar.

Laýazymdyq jalaqysy birden 72%-ǵa ósken jaǵdaıda mádenıet qyzmetkerine biraz demeý bolatyn edi, óıtkeni Ulttyq banktiń bıylǵa boljaǵan ınflıaııa kólemi bar bolǵany 4-6% bolyp otyr.

Mádenıet salasynan kimderdiń jalaqysy ósedi?

Olardyń tiziminde 9 respýblıkadyq mekeme men 33 memlekettik qazynashylyq kásiporynnyń qyzmekerleri – bar bolǵany 42 uıymnyń mamandary bar.

Onyń ishinde:

  • QR Ulttyq muraǵaty;
  • Zaǵıp jandar men kórý qabileti nasharlarǵa arnalǵan respýblıkalyq kitaphana;
  • Ulttyq respýblıkalyq kitap palatasy;
  • Abaı atyndaǵy Qazaq memlekettik Akademııalyq opera jáne balet teatry;
  • M.Áýezov atyndaǵy Qazaq memlekettik akademııalyq teatry;
  • M.Lermontov atyndaǵy drama teatry;
  • "Saraıshyq" tarıhı-mádenı murajaı-qoryǵy;
  • "Tańbaly" murajaı-qoryǵy.

Ári qaraı tolyq tizimin myna jerden kórýge bolady.

Mınıstrlik osy uıymdarda jumys isteıtin 5399 qyzmetkerliń aılyǵyn kóterýdi josparlap otyr. Bul mamandardyń 2019 jylǵa bekitilgen eńbekke aqy tóleý qory 7,3 mlrd teńgeni qurady. Koeffııent engizilgennen keıin ol 10,8 mlrd teńgeni quraıdy. 2020 jyly qordaǵy qarajat jalaqymen birge osy kezde bekitilgen 7,6 qarsy 11,3 mlrd bolady.

Statıstıka komıtetiniń sońǵy málimetterine sáıkes, 2018 jyldyń 12 aıynda mádenıet salasynyń tiziminde 65,9 myń adam boldy.

Iaǵnı, jalaqy sala qyzmetkeriniń árbir 12-shisinde ǵana ósedi, ıaǵnı 8%-da. Taǵy bir eskeretin jaıt, jalaqynyń joǵarylaýy tek joǵary jaqtaǵylar ıaǵnı respýblıkalyq uıymdardyń qyzmetkerlerine qatysty. Iaǵnı, qala, selodaǵy murajaılar, muraǵat, kitaphana, teatr qyzmetkerleri Mádenıet mınıstrligi usynǵan joba aıasynda joǵary jalaqydan dámetpesin.

 

Vıorıka BEKTURǴANOVA

"Adyrna" ulttyq portaly

Pikirler