Elimizdiń jartysy qarǵyn sýdyń qaqpanynda qaldy. Arnasynan adasyp aqqan sýdyń saldarynan baspanasynan, ómir boıy jıǵan-tergen dúnıesi men mal-múlkinen qapyda aırylǵan aǵaıynnyń bılikke ótinishi kóp. Bul týraly Májilis depýtaty, «AMANAT» frakııasynyń múshesi Nartaı Sársenǵalıev tómengi palatanyń jalpy otyrysynda aıtty.
Halyq qalaýlysy Úkimet basshysy Oljas Bektenovtiń atyna joldanǵan depýtattyq saýalda sý tasqynyna tótep bere almaǵan memlekettik qyzmetkerlerdi jazaǵa tartý kerektigin atap ótti.
«Memleket basshysy Qasym-Jomart Toqaev: «Quzyrly mekemeler, ıaǵnı ákimdikter, Tótenshe jaǵdaılar mınıstrligi, Sý resýrstary mınıstrligi birlesip jumys jasamaıdy. Jaýapkershilik alýdan qashady. Jumysty bir-birine siltep otyrady. Jaǵdaı osylaı jalǵasatyn bolsa, tıisti qyzmetkerlerdi laýazymynan bosatý qajet» dedi. Shynymen, jumysyna salǵyrt qaraǵan memlekettik qyzmetkerlerdiń eshqaısysynyń laýazymyna, tegine qaramastan jazaǵa tartý kerek. Bul Prezıdenttiń jáne eldiń naqty talaby», - dedi depýtat.
Buǵan deıin birqatar Májilis depýtaty tasqyn sýdan qatty zardap shekken Atyraý oblysyndaǵy Qulsary qalasy men Batys Qazaqstan oblysyna baryp qaıtqan edi.
«Qulsaryda 2900 úı sý astynda qalǵan. Batys Qazaqstan oblysyndaǵy ahýal da kóńil kónshitpeıdi, qazirdiń ózinde 1226 úıdi, 1905 saıajaıdy sý basyp qalǵan. 450 úı qırap qaldy. Endigi qater Jaıyq ózeninen. Jalpy Jaıyqtyń kórshi eldegi eń joǵarǵy deńgeıi 11,87 metr boldy, endi sol sý bizdiń elge qaraı jóńkilep keledi. Jaıyq ózeni BQO-nyń 600 shaqyrym jerine aǵypótedi, ondaǵy arnanyń eń bıik núktesi 8,5 metr. Demek, kele jatqan sýdyń bıiktigi elimizdegi Jaıyq ózeniniń eń bıik núktesinen 3 metrge joǵary. Ózenniń boıynda 84 eldi meken bar, ol jaqta 126 000 adam turady degen derek aldyq. El eleńdep otyr, úreı de joq emes», - dedi depýtat.
Depýtat óz sózinde Atyraý óńirindegi bóget turǵyzý jumysynyń jumyla atqarylyp jatqanyn da atap ótti.
«Buqar jyraýdan: «Bárińiz bir eneden týǵandaı bolyńyz: jat janynan túńilsin, aınala almaı at ólsin, aıyra almaı jat ólsin» degen sóz qalǵan. Rasynda, batysqa bolysqan eldiń kómegin, janushyryp baryp bógetti bekitýge tyrysqan jandardy kórgende qazaqtyń birligin eshkimniń eshqashan búldire almaıtynyna kóz jetedi. Elmen kezdesýge barǵanymyzda sondaǵy áıel kisiniń úsh kishkentaı balasymen birge qumdy qapqa salyp jatqanyn kórdik. «Nege qapshyqkóterip júrsiz balalarmen, aýyr ǵoı» - degen sózimizge: «Ákemiz vahtaǵa ketti, bizge «elge kómektesińder» dedi» dep jaýap berdi. Bul biz kóp aıtatyn birlik degen sózdiń naǵyz kórinisi boldy»,- dedi ol.
Sý basqan óńirlerdegi basty máseleniń biri – ótemaqy, ol halyqqa jedel jáne ádiletti, tolyq kólemde tólenýi tıis. Nartaı Sársenǵalıev óziniń depýtattyq saýalynda komıssııalar sý ketkenin kútpeı, qazirden bastap úılerge júzip baryp aralyq akt jasaýy kerektigin aıtty.
Sondaı-aq ol sýdyń aǵynymen qatar, aqparat aǵyny da qaýip tóndirip turǵanyn atap ótti.
«Qarapaıym halyqty kedeılikke ákelgen burynǵy júıeniń baı-baǵlandary qazirgi tabıǵı apattan upaı jınaý úshin jantalasyp jatyr.«Qulqynnyń quly bolǵansha, Halqyńnyń uly bol» degendi 30 jyl boıy qulaǵyna qystyrmaǵandar qazirgi jaǵdaıdy saıası esep aıyrysýdyń quralyna aınaldyrý úshin ólimdesýde. Qazirgi sý tasqynynyń betin qaıtarýy tıis bolǵan bógetter men bógenderdiń salynbaýy, kanaldardyń retke keltirilmeýi 30 jyl boıǵy salǵyrttyq ekenin, 30 jyl boıǵy jemqorlyq ekenin táýelsizdik alǵaly qazaqty qan qaqsatyp tonaǵandar moıyndaǵysy kelmeıdi, árıne. Qazaqstandaǵy sý qoımalary men bógetter 50-70 jyldary salynǵan. 1990 jyldan ol jerler jóndeý kórmegen. Jańa sý qoımalary salynbaǵan», - dedi Sársenǵalıev.
Depýtattyń sózinshe, elde ǵylym salasyna tıisti jaǵdaı jasalmaǵan.
«Saldarynan 90-shy jyldardyń toqyraýynda 40 myń ǵalym salany tastap ketýge májbúr bolǵan. Osynsha olqylyqqa, ıakı qylmysqa jol bergen 30 jyldyq eski júıeniń shabarmandary, búgingi jańa býynǵa qarsy aqparattyq soǵys ashyp álek. Olar jalǵan aqparattyń jarǵa jyǵatynyn bilse de, aǵaıyndy arandatý úshin baryn salyp álek. Biraq qazaqtyń birlikti birinshi orynǵa qoıatynyn jáne ultynyń qamyn qulqynynyń qamynan artyq qoıǵandardy umytpaıtynyn bilý kerek olar. Arnasynanadasyp aqqan sýdyń astynda qalǵan aǵaıynnyń máselesin bir depýtattyq saýalǵa syıǵyzý múmkin emes. Óńirden kelgen depýtattar ár problemamen jeke-jeke aınalysady. Sheshýge muryndyq bolady, sebebi basty mindet – eldiń talabyn oryndaý», - dedi ol.
