Jaqsy ana bolý úshin...

367

Árbir áıelge jaqsy otana, adal jar, eń bastysy tamasha ana bolǵysy keledi. Biraq kúndelikti qarabaıyr tirlikpen biz kez kelgen áıeldi naǵyz ana degen atqa laıyq etetin qarapaıym nárselerdi umyt qaldyryp jatamyz. Biz balalarymyzǵa olardy jaqsy kóretinimizdi aıtyp, jaı qushaqtaýǵa da ýaqyt tappaı jatamyz. Qalaı degenmen de, bizdiń jıi alańdaıtyn qymbat repetıtorlar, jekemenshik mektepter men baǵaly materıaldyq ıgilikter ana men bala arasyndaǵy baılanysty nyǵaıta almas. Ara-tura sábıge ár nárseni úıretip, aqyl aıta bergennen góri, qasynda jaı ǵana meıirimdi ári janashyr ana bolýdyń mańyzy kóp.

Jaqsy ana bolý úshin, kúndelikti oryndalýǵa tıis sharttar:

1. Balaǵa «Men seni jaqsy kóremin» dep jıi aıtý kerek. Bul sózdiń artyqtyǵy bolmaıdy.

2. Balaǵa ony qushaqtaǵan sizge erekshe áser beretinin jáne eresek adamnyń da kóptegen problemalaryn sheshýge kómektesetinin kórsetý kerek. Siz qınalyp otyrǵanda, kishkentaıyńyzǵa «Kelshi, meni qushaqtashy» dep aıtsańyz jetkilikti.

3. Balalarmen keshki as iship otyrǵanda, kúndi qalaı ótkizgeni, qandaı qyzyqty jaǵdaılar bolǵany týraly mindetti túrde suraý kerek.

4. Keıde balany basqa adamdardyń kózinshe maqtaý da mańyzdy, balaǵa mundaı sátter asa qajet.

5. Balalarǵa maqtaý sóz aıta otyryp, osy arqyly balanyń basqa adamdarǵa da óziniń rızashylyǵyn bildirý ádisterin kórsetý kerek.

6. Múmkindik bola qalsa boldy  - balany súıip, qushaqtańyz.

7. Balany kúlýge úıretińiz. Sondaı-aq ol ózine de kúle bilýi kerek. Kúlki kóptegen qıyn jaǵdaılardan shyǵýǵa kómektesedi.

8. Balany óziniń is-áreketterin júregine jaqyn ala bermeýge úıretý kerek. Barlyq adam qatelikke urynady, biraq óz kemshiligin jeńil qabyldap, keıde tipti qyzyq jaǵdaıǵa aınaldyryp jiberý ekiniń biriniń qolynan kelmeıdi. Alaıda bul asa mańyzdy.

9.   Balaǵa «Rahmet!» degen sózdi jıi aıtý kerek. Osylaısha, biz ony adamdarǵa rızashylyǵyn bildire alatyn, rahmet aıta alatyn, keńpeıil adam bolyp ósýge úıretemiz.

10. Bárin keshire bilý kerek. Bul balaǵa ǵana qatysty emes. Muny balaǵa da úıretken durys. Oǵan qatigezdik adamdy ishteı qınaıtynyn túsindirgen abzal.

11. Balańyzǵa arnaıy kún arnańyz. Ekeýińiz birge ońasha ótkizgen ýaqyttar erekshe este qalady. Ekeýińizdiń arańyzdaǵy baılanysty nyǵaıtady.

12. Balanyń óziniń shynaıylyǵyn kórsetýge tyıym salýǵa bolmaıdy, tipti onyń kóńil-kúıi nemese is-áreketi sizdiń túsinigińizge qaıshy kelse de, oǵan tyıym salmańyz.

13. Balanyń tańy, ıaǵnı, uıqydan turǵan sáti kúlkiden, súıýden bastalýy kerek. Tek «Keshigip baramyz!» degen asyǵys aıqaıdan saq bolyńyz!

14. Balańyz ne aıtqysy kelse de, buǵan álemdegi eń mańyzdy áńgime sııaqty nazar aýdaryńyz.

15. Sizdiń otbasyńyzǵa qatysty jáıttarǵa qatysty balanyń kózqarasyn bilýge tyrysyńyz. Onyń pikiri de eskeriletinin sezinýi kerek.

16. Balaǵa kúrdeli isterdi júkteýge qoryqpańyz. Qatelesse, qatelessin, biraq onyń ne ekenin endi biledi. Ómirinde qajet bolýy múmkin.

17. Balalardan kómek suraýǵa bolady jáne suraý qajet.

18. Qatelikti moıyndaı bilý kerek. Sizdiń óz kemshilikterińizdi moıyndaýyńyz, balany óz qatelikterine jeńil qaraýǵa úıretedi. Bala ózi ǵana qatelespeıtinin túsinedi.

19. Sizge balabaqshadaǵy dosynyń esimi, oıynshyqtyń aty sııaqty balańyzǵa qatysty usaq-túıektiń barlyǵy mańyzdy bolýy qajet.

20. Balańyzǵa unaıtyn, tartymdy ári jaǵymdy erkeletetin laqap at oılap tabyńyz.

21. Keıde erteginiń ornyna óz ómirińizden qandaı da bir oqıǵany aıtyp berińiz. Munyń barlyǵy ony sizben ǵana emes, jalpy otbasymen jaqyndata túsedi.

22. Keıde mýzyka qosyp, birge bıleńizder. Mundaı sátter eń tamasha kezder dese bolady. Otbasyńyz ǵana túsinetin qupııa parol nemese qupııa sózder oılap tabýǵa bolady.

23. Keıde balanyń bosańsýyna múmkindik berý kerek: shulyǵy men kıimderin bólmege laqtyryp, ózine boıaý jaqsa da, balaǵa biraz erkindik berińiz. Úı jınalady, al balanyń sol kezdegi qýanyshy este qalady. Biraq ár nárseniń shegi bar. Bastysy – artyq ketpeý.

24. Anda-sanda bolsa da, balaǵa keıde tártip buzýǵa múmkindik berý kerek: keshke deıin teledıdar kórsin, anda-sanda mektepke barmasyn. Osyndaı sırek beriletin múmkindikter bala úshin úlken mereke.

25. Siz ózińizdiń kemshiligińizdi túsinseńiz, keshirim surańyz. Bul óte mańyzdy.

26. Balaǵa ózdiginen sheshim qabyldaýyna múmkindik berińiz.

27. Eger balaǵa birdeńe ýáde berseńiz, ony mindetti túrde oryndaý kerek. Ia bolmasa, ýáde berýdi qoıyńyz.

28. Bala án aıtsa, oǵan qosylyp ándetý kerek.

29. Balaǵa onyń ákesi álemdegi eń meıirimdi ári eń keremet áke ekenin aıtyp otyrýdy umytpańyz.

30. Balańyzdyń sizge jasaǵan árbir syılyǵyn, quttyqtaýlaryn saqtap qoıyńyz. Ara-tura birge qarap, eske alyp turǵan da mańyzdy.

Derekkóz : anabol.kz

"Adyrna" ulttyq portaly

Pikirler