«Jer astynan jik shyqty, eki qulaǵy tik shyqty» degendeı, «Shyǵys aqparattan» taǵy da shý shyqty. Shyǵystyń jýrnalısteri áıteýir shyryldaıdy da jatady. Onyń basy-qasynda oblystyq «Dıdar» gazetiniń tilshisi qyzmetin atqarǵan ózim de barmyn. Dese de, bul jolǵy shý erekshe ay, erekshe aýyr. Bári de sol «Shyǵys aqparat» holdıngine qarasty qos gazettiń «Dıdar» men «Rýdnyı Altaı» gazetteriniń jańa jyldan beri shyqpaı qalýynan bastaldy...
Ras, qańtar aıynyń ortasy bolsa da, oqyrmannyń qoly qos gazetke jetpeı otyr. Gazet qaıda? Turaqty oqyrmandardyń taǵaty taýsyldy. Byltyr shyqqan sońǵy nómirinde «gazettiń kelesi sany 2024 jyldyń 11 qańtarynda shyǵady» dep jazylǵan. Esimi óńirge, qala berdi respýblıkaǵa keńinen tanymal jýrnalıst, aqyn, Shyǵystaǵy rýhanııattyń myqty janashyry Murathan Kenjehanuly mán-jaıdy surap dereý gazettiń bas redaktory Serik Ábilhanǵa qońyraý shalady. Sekeńnen «eshteńe aıta almaımyn, osy jyldyń basynan bastap men bas redaktor emespin» degen jaýap alady. Mássaǵan! Amaly taýsylǵan Murathan feısbýktegi paraqshasyna «Dıdar» nege shyqpaı qaldy?» degen post jazady. Sol-aq eken «Shyǵys aqparattaǵy» biraz bylyqtyń beti ashylady.
Gazettiń shyqpaı qalǵany qalaı? Ne boldy? Bul ne degen jaýapsyzdyq? «Shyǵys aqparattyń» basshysy qaıda qarap otyr? Kásibı jýrnalıst retinde men mundaı áreketti áste túsine almaımyn. Murathannyń jazbasynyń astyna pikirimdi ashyq jazdym. Arsenıı Dúısenovti «Shyǵys aqparattyń» dırektory etip ákelgeni oblys ákiminiń úlken qateligi bolǵanyn aıttym. Shynynda da, «Shyǵys aqparattaǵy» shý, gazetterdiń shyqpaı qalýy jáı ǵana shý emes qoı. Munyń artynda ulttyq ıdeologııa, memlekettik til máselesi, shekaralyq óńirdegi aqparattyq qaýipsizdik máselesi tur. Mundaı jaǵdaı gazettiń tarıhynda bolyp kórmegen. Gazet shyǵarý isine bulaısha jeńiltek qaraýǵa bola ma? Árıne, shyndyq qashan da ay. Jazba astyndaǵy jazylǵan pikirler Arsenıı myrzanyń shymbaıyna qatty batty. Kásiporynnyń 264 mıllıon qaryzǵa batqanyn, tabystyń, kirer kiristiń joǵyn aıtty. «Eshkim bul kompanııaǵa «kele qoıypsyń, má aqsha» dep qarjy bermeıdi dedi. Talan-tarajǵa túsken kompanııany «saýyqtyrý» keregin jetkizdi. Qoıshy, Arsenıı myrzanyń sezine senseń, kompanııa ábden «dertke shaldyqqan», ishinen irip shirigen... Endi sol shala jansar kásiporyndy aman alyp qalý úshin, baspahanany taratyp, gazetti aptasyna bir-aq ret shyǵarǵan tıimdi kórinedi. Estidińiz be, aptasyna bir ret! Aptasyna bir ret shyǵatyn ol gazettiń ózi, aı ortasynan aýsa da, áli jaryq kórgen joq. Tek áleýmettik jelidegi osynaý shýdan keıin ǵana holdıng basshylyǵy «Shyǵys aqparat» JShS kásipornynda keshendi rebrendıng ótkizilýine jáne qaıta qurylýyna baılanysty oblystyq «Didar» jáne «Rýdnyı Altaı» gazetteriniń 2024 jyldyń 25-qańtarynda jaryqqa shyǵatyny týraly habarlandyrý jarııalady.
A.Dúısenovtyń tıpografııa ózin ózi aqtamaıdy degen sózine meniń kúmánim bar. 2010 jyly Indııadan mıllıon dollarǵa satyp alynǵan baspa mashınasy onda eńbek etken jumysshylardyń aıtýynsha áli jap-jańa. Óskemendegi «Reklamnyı Daıdjest» baspahanasynyń qondyrǵylarynyń ózi onyń shańyna ilese almaıdy. 2013 jyly lızıngti tolyq ótep bolǵan soń, kásiporyn kiriske de shyǵa bastaǵanyn aıtady biletinder. Biraq Arsenıı myrza bul baspa mashınasyn satqannan basqa, tyǵyryqtan shyǵar joldy kórmeı tur. Aıtýynsha, baspahana jylyna 170 mln. shyǵynǵa batyrady eken. Al tabatyn tabysyn birde 60, birde 58 mıllıon dep jazady. Iaǵnı, bul - Arsenıı myrza baspahana jumysymen aınalysqysy kelmeıdi degen sóz. Kásiptiń kózin tapqan medıa menedjer eshqashan mundaı qadamǵa barmasa kerek. «Bul Arsenıı myrzanyń ózi - nashar menedjer degen sóz. Marketıng durys jolǵa qoıylmaǵandyqtyń belgisi» deıdi bul týraly «Semeı tańy» gazetiniń bas redaktory Rıza Moldasheva. «Eger «ońtaılandyrýdyń» daqpyrtymen baspahana satylyp ketse, ol - úlken qylmys. Erteń jaǵdaı túzelip, gazetterdiń shyǵý sany artyp jatsa, baspahana nege kerek bolmasyn? Sondyqtan, asyǵystyqpen osy óńirge qyzmet jasaıtyn baspahana satylyp ketse –ol sol satýshynyń ar-ojdanyna túsken qara tańba dep bilemin» dep jazady uzaq jyldar oblystyq «Dıdar» gazetin basqarǵan redaktor, jazýshy aǵamyz Aıtmuhamet Qasymov.
Qalaı desek te, Arsenıı Dúısenov myrzanyń bul qadamy qate sheshim boldy dep sanaımyn men de. Arsenıı myrza respýblıkadaǵy, tipti ózge elderdegi paıda ákelip otyrǵan baspahanalardyń jumysyn nege zerttemeıdi? Nege izdenbeıdi? Baspa isin óte jaqsy biletin myqty menedjer jaldasyn. Qosymsha qarjy kózin qarastyratyn myqty mamannan joǵary aılyqty da aıamasyn. Respýblıkalyq deńgeıdegi tapsyrystardy qabyldasa da oǵan eshkim qoı demeıdi ǵoı. Barlyq talapqa saı zamanaýı tıpografııa qalaısha ózin-ózi aqtamaıdy? Satý, qıratý talantsyz, eshteńege bas qatyrǵysy kelmeıtin medıa menedjerdiń sheshimi dep aıtar edim. Ol osydan basqa máseleniń sheshimin kórip turǵan joq. Kózi, kókiregi «soqyr» basshy ǵana osyndaı qadamǵa barady. Munyń sońy úlken daǵdarysqa ákeledi. Shyǵystaǵy qazaq rýhanııatynyń quldyraýyna aparyp soǵady. Keńes odaǵy taraǵan soń, táýelsizdiktiń alǵashqy jyldary respýblıka boıynsha 16 myńnan astam kitaphanany qıratyp tastadyq qoı. Sońy ne boldy? Qazir saýatsyzdyqtyń beleń alyp bara jatqany ótirik emes qoı. Qazaq «kitap oqymaıtyn» elge aınaldy. Jelige baılanyp otyrǵan jurttyń áńgimesi ósek pen tósektiń aınalasynan aspaıdy. Áleýmettik jelini ashyp qalsań, estıtiniń kisi ólimi, zorlaý, qorlaý. «Shyǵys aqparattyń» basshysy Arsenıı Dúısenov myrza da maǵan Shyǵys jurtyn «túnekke» bastap alyp bara jatqandaı kórinedi.
Al endi ózimniń «Dıdar» gazetinen nege ketkenimdi jazaıyn. Naqtysyn aıtqanda, ketirdi desem jón bolar. Óıtkeni shyǵarmashylyq adamyn artynan ańdyp, qaraýyl qoıý, gazet basshysynan meniń árbir qadamym týraly qyzmettik hat talap etý, ár jazǵan maqalamdy «dúrbimen» tekserip, tyrnaq astynan kir izdeý, bul endi ketirýdiń amaly emeı, nemene. Gazettiń bas redaktorynyń orynbasary qyzmetin atqarǵan Erjan Ábishtiń ózi de meniń júrgen-turǵanym týraly bastyqqa esep jazamyn dep, qatty qınalyp ketti, bilem. Men Arsenıı myrzanyń osy áreketinen-aq «Shyǵys aqparatta» qalýdyń máni joq ekenin túsindim. Endigi jerde shyǵarmashylyqpen jumys isteý múmkin emes edi. Árıne, ishteı qınaldym. Biraq sheshimime ókingen joqpyn. Osy jerde «Dıdar» gazetine qaıta oralý týraly da nıetim joq ekenin aıta keteıin.
Jalpy, bul kisi úshin adamdy túkke alǵysyz etip qunsyzdandyra salý túkke turmaıdy. Mysaly feısbýktegi Murathannyń postynyń astyna qaldyrǵan jazbasynyń birinde «Jýrnalıst aty bar qyzmetker ózimen ózi oıyna kelgenin jazyp júrgen, onyń naryqtyq quny bar ma, joq pa – eshkimniń sharýasy bolmaǵan» dep jazady. Onyń oıynsha, jumystan qysqarǵan jýrnalıster, ishinde men de barmyn, qur bos, «oınap» júrgen sekildi. Bul degenińiz jýrnalıstiń kásibı sheberligine shák keltirý, abyroı-bedeline nuqsan keltirý ǵoı. Saýatty, bilikti medıa menedjer bulaı eshqashan da aıtpaıdy. Jalpy, onyń bulaı sóıleýge qandaı qaqysy bar? Osy sózi úshin de Arsenıı myrzany sotqa berýge bolady. A.Dúısenov myrzaǵa deıin de bul kásiporynda memlekettik tapsyrys degen bolǵan, eshkim de laǵyp júrgen joq, jýrnalıster basshylyqtyń tapsyrmasyn oryndady.
Jaraıdy, A.Dúısenov myrzanyń sózimen aıtqanda, «jýrnalıst oıyna kelgenin jazyp», laǵyp júrdi deıik, al fotograf, korrektor, gazetti betteýshi dızaıner jumystan nege qysqardy? Olar da sonda «oınap» otyrǵan ba? Otyz jyldyq eńbek ótili bar «Dıdar» gazetiniń korrektory Gúlnar Musanovanyń eńbegin baǵalamany qalaı? Gazetke baryn, nárin berdi. Gazettiń qatesin jóndeýge sanaly ǵumyryn arnaǵan korrektordy dalaǵa laqtyrdy da tastady. Qazir elýden asqan adamǵa jumys tabý da qıyn. Al betteýshi dızaınerdiń kinási ne? Saıat baýyrymyz jumysyn janyndaı súıip, berilip isteıtin. «Ol jigit maǵan unamaıdy» dep, ony da «qysqartyp» tastady. Oblystyq, respýblıkalyq, halyqaralyq sýretshiler baıqaýlarynyń laýreaty, talantty fotograf Tileýbek Shaıahmet baýyrymnyń da kóńilinde renish, ókpe qalǵany ras. Al «Rýdnyı Altaı» gazetiniń bas redaktory Natalıa Ershova nege jumystan ketti? Osy gazettiń myqty jýrnalısi Erik Abıtovtyń jumystan ketýine ne sebep? Qalǵan «Altaınıýs» saıtynda qyzmet istegen taǵy biraz áriptesterdiń jumystan ketkenin aıtpaı-aq ta qoıaıyq. Óıtkeni, Arsenıı Dúısenov myrza kadrdyń qadirin bilmeıdi. Sebebi, onyń ózi jýrnalıst emes. Myqty medıa menedjer bolsa, shyǵarmashylyq ujymdy shashaý shyǵarmaı ustap otyrar edi. Ár mamandy baǵalar edi. Al endi «Shyǵys aqparattyń» basshysy «jumystan ketemin» degen «Dıdar» gazetiniń bas redaktory Serik Ábilhannyń «shylbyryna» nege jarmasty? Óıtkeni, ol Serik Ábilhan ornynan ketse, úlken shý shyǵaryn, basy bálege qalaryn bildi. Serik ketse, ózi de «ushyp» keterin jaqsy túsindi. Áıteýir, bir ornynan alyp, qaıta taǵaıyndap, shyǵys jurty shýlap jatqan soń, jalynyp-jalpaıyp alyp qaldy. Óziniń paraqshasynda jarııalaǵan jazbasynda: «Serik Ábilhan inimizdi alyp tastamaq túgili qosymsha laýazym berip ósirdik. Ataýy «prodıýser-bas redaktor» dep jazady A.Dúısenov. Osylaısha, qazaq gazetiniń tarıhynda «prodıýser-redaktor» degen jańa mamandyq paıda boldy, halaıyq. Bul da zamannyń talaby shyǵar, bálkim. Qarsylyǵym joq. Erteń «redaktor-pedıatr» degen jańa mamandyq shyqsa da, tańqalmaımyn. Óıtkeni «Shyǵys aqparat» holdınginiń basshysy Arsenıı Dúısenov myrzanyń negizgi mamandyǵy pedıatr-dáriger ǵoı...
Jalpy, barǵan jerinde shyǵarmashylyq ujymmen alysý Arsenıı myrzanyń myqty «qarýy» kórinedi. Bul da jelidegi «aıtys» kezinde belgili boldy. Bul týraly Altynaı Maǵzumova bylaı dep jazdy: «Shyǵys aqparat» medıa holdıngine Arsen Dıýsenov bastyq bolyp kelgenin estigende-aq uıyp otyrǵan ujymdy ushpaqqa shyǵarmasyn sezim edim. Kóp uzamaı kúdigim rasqa aınalyp keledi. Kári júrek aldamapty... Olaı deıtin sebebim, osy Dúısenov Qazaqstan-Óskemen telearnasyna dırektor bolyp kele sap, sol kezde dál qazirgi «Dıdar» gazetindegideı jappaı qysqartý, jumystan shyǵarý bizde bolǵan... Máselen, osy telearnada 30 jylǵa jýyq eńbek etsem de meni 2013 jyly ebin taýyp jumystan qysqartyp tastady. «Aqqa qudaı jaq» degen shyndyqtyń týyn kóterip týra bir jyl sottasyp júrip, nátıjesinde jumystan zańsyz shyǵarylǵanymdy dáleldep qyzmetime qaıta oraldym».
Kezinde Arsenıı myrzanyń «qýǵyn-súrginine» ushyraǵandar televıdenıede kóp eken ǵoı. Telefonmen «meniń de sońyma tústi» dep habarlasyp jatqandar áli bar.
Qudaı-aý, qurmetti Arsenıı Dúısenuly, siz bir aılyqqa qarap, kúnin ázer kórip júrgen jýrnalıstermen alyspaı, anaý Shyǵystaǵy aqshasy bar, qaltasy qalyń, myqty alpaýyt kásiporyn ıelerimen nege alyspaısyz? «Bıznestiń áleýmettik jaýapkershiligi qaıda?», «Rýhanııatqa, gazetke nege qarjy quımaısyńdar? dep, apshysyn qýyrsańyz bolmaı ma? Álde oǵan biligińiz, bilimińiz jetpeı me? Ózińizge osy mindetti senip tapsyrǵan oblys ákimi Ermek Kósherbaevtan nege «dıplomatııanyń» qyr-syryn, álemdik tájirıbeni surap, úırenbeısiz? Kásiporynnyń talan-tarajǵa túskenine jýrnalısterdiń qatysy qansha? Men sony uqpaımyn. Ózim kásiporynnan bir tıyn artyq aqsha alyp kórgen joqpyn. «Baqytty bolyp úırenip júrmin» degen kitabymdy da ózimniń tirnektep jınaǵan aqshama shyǵardym. Shyǵysqa marqum Berdibek Saparbaev ákim bolyp turǵan kezinde gazettiń 80 jyldyq mereıtoıynyń qurmetine maǵan bir páter beremin dep ýáde berip edi. Ol da buıyrmady maǵan. Sol kezde Berdibek aǵamyzdyń qasynda júrgen Óskemen qalasynyń ákimi Jaqsylyq Omar muny jaqsy biledi. Bul páter týraly Ońdasyn aǵamyz el gazeti «Egemen Qazaqstanǵa» súıinshilep habar berdi. Táýelsizdik Qazaqstannyń jetistigin otyz jyl boıy jyrlap kele jatqan tájirıbeli, kásibı maman bolsam da, eńbegim esh baǵalanǵan emes. Jyl saıyn Jýrnalıster merekesi qarsańynda «Aqparat salasynyń úzdigi» belgisine usynady. Biraq meni usynǵanymen, ol ataqqa kásiporyndaǵy basqa adam ıe bolady. Netken ekijúzdilik? Tańqalamyn.
«Shyǵys aqparat» kásiporny basshysy Arsenıı Dúısenov myrza óziniń jazbalarynda «saıt, áleýmettik jeli aldyńǵy qatarǵa shyǵý kerek» dep jazady. Oǵan talasym joq. Biraq gazetti sonsha súmireıtýge de bolmaıdy ǵoı. Aýyl-aımaq áli tolyq ıfrlanyp ketken joq. Interneti joq aýyldar áli jeterlik. Gazet oqıtyn oqyrman áli bar. Mysaly, bir ǵana Ulan aýdany Tarǵyn aýylyndaǵy mekteptiń 33 muǵalimi oblystyq «Dıdar» gazetine jazylypty. Biraq áli gazet qoldaryna tıgen joq. Bul degenińiz oqyrmandy syılamaý ǵoı.
Sodan keıin, «Shyǵys aqparat» kásiprornynyń basshysy qarasha aıynan bastap «Rýdnyı Altaı» gazeti jýrnalısteriniń jalaqysyn ósirip, nege «Dıdar» gazetiniń jýrnalısteriniń jalaqysyn kótermegen? Nege qazaq jýrnalısterin «shómishten» qaǵa beredi? Aıqaı-shý shyqqan soń ǵana, áriptesterim bul «qýlyqty» bilip qaldy. Onyń ózinde de Arsenıı myrza óz jazbasynda «Keshe ǵana keıbir azamattar ótken aıdyń 350 myń jalaqysynyń ústine 120 myń gonorar alyp otyr dep» kezdeısaq qupııasyn aıtyp qaldy. Nege bulaı? Nege «keı azamattar» joǵary aılyq alady da, keı azamattar almaıdy? Bul jerde «keı azamattar» degen sózine erekshe mán berińizshi. Osydan keıin ǵana qazaq jýrnalısteriniń aılyǵyn qańtar aıynan bastap «qysqarǵan qyzmetkerlerdiń esebinen» ósirýge ýáde bergen.
Jalpy, «qysqarǵan qyzmetkerlerdiń esebinen qalǵandarynyń jalaqysyn kótergenin» myqty medıa menedjer óńirdiń «aqsaqaldaryna» súıinshilep aıtyp jatyr. Muny da jetistigim dep sanaıtyn sekildi. Biraq áriptesterimniń aıtýynsha, jumys aýqymy eki, úsh eselengen. Olardy gazet shyqqan soń, gazetke de, saıtqa da jazýǵa mindettep otyr. Odan qalsa, árqaısysy rolık te túsirýi kerek. Jalpy Arsenıı Dúısenov myrza gazet pen televıdenıe jumysyn shatastyryp alǵan sekildi me, qalaı? Dástúrli gazet jýrnalısterin rolık túsirýge mindetteý pedıatr mamanǵa paıenttiń tisin jul deýmen birdeı emes pe? Ras, jýrnalıst ámbebap bolýy kerek. Oǵan kelisemin. Biraq qazaqta «eki qaıyqtyń quıryǵyn ustaǵan» sýǵa ketedi degen taǵy bir dana sóz bar. Osydan baryp gazettiń sapasy nasharlaıdy, «gazette oqıtyn tuymdy dúnıe joq» dep, oqyrman ókpeleıdi. Jýrnalıstiń bir maqalasynyń artynda qanshama izdenis, qanshama eńbek bar. Oı qorytyp, ony qazazǵa túsirý ońaı emes. Onyń ústinde Óskemende ákimdik jınalystarynyń barlyǵy derlik resmı tilde ótetinin umytpaǵan abzal. Orys jýrnalısterine ońaı, al memlekettik tilde jazatyn jýrnalıstke ákimdik jınalystaryn aýdarý úshin ýaqyt kerek. Sonda qazaq tildi jýrnalıst aýdarmashynyń da mindetin atqaryp otyr degen sóz. Qazaq tildi jýrnalısterdiń mundaı eńbegi erekshe baǵalaýǵa laıyq. Arsenıı myrza gazet jýrnalısi bolmaǵan soń, mundaı nıýanstardy bilmeıtin shyǵar, bálkim.
Jalpy, men Arsenıı Dúısenovtyń kim ekenin bilmeımin. Bul kim? Pedıatr dáriger baspasóz salasyna qalaı kelgen? Ǵalamtordan ol kisiniń jazǵandaryn, túsirgen habarlaryn izdep edim, tappadym. Álde «Máke, Seke, Bıke, Ereke, Reke» dep, tamyr-tanystyqpen osyndaı mansapqa jetken adam ba? Kim ol? Qandaı eńbegi bar? Aıtyńyzdarshy...
Meıramtaı Imanǵalı,
Shyǵys Qazaqstan oblystyq «Dıdar» gazetiniń burynǵy tilshisi
