Búgin qazaqtyń ataqty aqyny, jazýshy, dramatýrg Sáken Seıfýllın ómirge kelgen, dep habarlaıdy "Adyrna" ulttyq portaly.
Syrly da syrbaz aqyn 43 jyl ǵumyrynda artyna óshpes asyl mura qaldyryp ketti.
Ol 1884 jyly 15 qazanda Jezqazǵan óńirinde týǵan. Shyn esimi - Sádýaqas.
Aqıyq aqyn óleń jazýdy mektep kezinen bastaǵan. Qazaqtyń birtýar ulynyń qalamynan «Ótken kúnder», «Baqyt jolynda», «Asaý tulpar», «Dombyra», «Aqsaq kıik», «Ananyń haty», «Býrabaı», «Biz», «Bizdiń jaqta», «Qyrda» syndy úzdik týyndylar týdy.
Sáken Seıfýllın ádebıet áleminde ózindik kerbezdigimen, qaıtalanbas shyǵarmalarymen tanymal. Jazýshy jaıly el esinde qalǵan estelikter kóp. S.Seıfýllınniń týǵan baýyry Májıt Seıfýllın de bir sózinde:
«Sákenniń joly – kúres ol. Onyń sapaly ómiri ystyq-sýyǵy, daýyly men tolasy aralas, raqaty men mehnaty almasqan, alasapyran tartysqa toly ómir edi. Ásirese 1917-18 jyldardaǵy onyń Aqmoladaǵy kúres kúnderi, 1919 jyly Kolchaktyń azap vagonynan qashyp shyǵyp, Túrkistandaǵy sovet ókimetimen jalǵasýy árbir kúni hıkaıa bolarlyq uzaq áńgime...",- degen.
Alashordalyqtarǵa qaraǵanda, Sáken Seıfýllın Qazan tóńkerisin quptaǵan bolatyn.
Sákenniń Stalınge «Alashorda áli de qaýipti» atty haty tól tarıhtyń qyzyqty deregi.
Ómirdiń «tar jol, taıǵaq keshýlerin» bastan keshirgen Sáken Seıfýllın Alash azamattarynyń sotyna qatynasqan joq. Sondaı-aq ustalǵan Alash arystarynyń birde-bireýine bettestirilýge shaqyrylmaǵan.
Alashordalyqtardan “sekem” alǵan Sáken týraly tarıh betterinde “bolshevık” degen túsinik qalǵan.
Al jazýshynyń “Tar jol, taıǵaq keshý” týyndysy “daıyn tarıh” dep baǵalanǵan.
Avtor eńbeginde óz sózine qaraǵanda gazetke shyqqan maqalalardy tutasymen keltirip, replıka berip qoıatyndaı.
Sáken Seıfýllın Qazaqstannyń jazýshylar odaǵynyń negizin qalaǵandardyń biri. Ol qazaq dalasynyń jazýshylary arasynda birinshi bolyp «Trýdovoe Krasnoe Znamıa» ordenin alǵan.
