Ádebıet synshysy, professor Qulbek Ergóbek ózine bólinetin aı saıynǵy meenattyq stıpendııasyn úsh shákirtine bólip berýin ótinip, Jazýshylar Odaǵynyń Basqarma tóraǵasy, jazýshy Mereke Qulkenge hat joldady. Bul týraly ol Facebook paraqshasynda jazdy, dep habarlaıdy “Adyrna” ulttyq portaly.
Synshynyń hatyn tómenge jarııalaımyz:
Qadirmendi Mereke dos!
Byltyrdan beri Meni bir jáıtqa kóndire almaı júrsińder. Byltyr qarakúzde satıra sardary Kópen Ámirbekti jerlep kelgen qasiretti kúni belgili meenat Beket Turǵaraev úıinde otyryp Men jaıynda ótinish aıttyń oǵan. Biriń aǵa, biriń dos - ekeýiń keńese kele Maǵan aı saıyn 300 myń teńge kóleminde stıpendııa tóleýge kelistińder! Suraýshy Sen, jarylqaýshy berekeli qoldyń ıesi, belgili kásipker Beket Turǵaraev! Beket aǵa, jalma-jan saryaǵashtyq bir sý shyǵaratyn fırmasynyń emblemasyn kórsetip, fırmanyń aıtylǵan qarajatty aı saıyn jeke esebime aýdaryp berip otyratynyn málimdedi. Men suraq qoıdym: «Qamqorlyǵyńa rahmet. Biraq, biz aǵa býynǵa, tipti qart býyn qalamgerge jatsaq kerek. Meenattyq stıpendııa keleshegi mol daryndy jastarǵa taǵaıyndalmas pa?» Sen «Ádebıetke eńbegi sińgen aǵa býynnyń denine derlik meenattar tarapynan stıpendııa taǵaıyndalatynyn»- aıtyp Meni sendirdiń. Sendirdiń de, kóndirdiń. Aqshasy qurǵyrdyń adam balasyna júzi ystyq qoı qashanda. Seniń yqylasyńa Men de quladym. Ómirde qanjyǵalas júrgen, ónerde qanattas júrgen, qazaqtyń kemeńger jazýshysy Ábish Kekilbaıuly aınalasynda tárbıesin alyp bir júrgen Seniń Maǵan degen senimińe de, qamqorlyǵyńa da dán rızamyn. Qumbyl qoldaǵan Beket aǵaǵa da. Áste, syılas, syrlas dos-jar jandar budan biraz buryn Meniń qyzmettik, turmystyq bıografııamda oryn alǵan bir jaǵdaısyzdyqty eskerip otyrsyńdar-aý... Ol endi kisilik. Kisilikke qalaı qul bolmaısyń?!
Biraq, Men byltyrdan beri ol stıpendııany almadym. Biraq, endi «alaıyn» dep sheshtim... Almaǵan sebebim, ystyq yqylasqa «qulaǵan» Men sýyna kele oılandym. Meenattyq stıpendııa ult ádebıetine Menen góri uzaǵyraq qyzmet etetin, keleshegi mol daryndy jasqa berilýi kerek. Búgininen erteńi baıandy, bergeninen alda bereri tipti joıqyn úmitti úsh qalamgerdiń atyn ataımyn oraıynda. Olar:
1. Ularbek Dáleıuly (jazýshy)
2. Úmitbek Baǵdat (aqyn)
3. Narqulan Raıhanuly (aqyn)
Biri Mońǵolııadan, ekeýi Qytaıdan elim dep eminip, úkili úmitpen kelgen
jastar. Eń bastysy qazaq ádebıetiniń úmiti. Ádebıette kórinip, tipti tanylyp úlgergen tegeýrindi jas talanttar. Bul semiz sózdi maman ádebıet synshysy raıynda aıtyp otyrmyn ózińe. Túrkistanǵa kelip, Q.A.Iasaýı Halyqaralyq qazaq-túrik ýnıversıtetinen laıyqty bilim alýyna qolymnan kelgeninshe yqpal etkenmin kezinde. Turmystyq jaı-jaǵdaıyna da tıisinshe járdem berdim. «Jaman bergenin aıtady...»-deı kórmeshi, Mereke! Olardyń ózderi aǵymdaǵy aqparatta Menen kórgen qamqorlyǵyn aıtyp, baspasóz betinde tasqa basqan tańbadaı etip dabyraıtyp jazyp qoıǵan soń jasyra almaı otyrǵanym. Oqý bitirgen soń Túrkistan aýdanynan jer telimin alyp bergim kelip, biraz júgirdim. Basynda kelisken bir aýyldyń jempaz ákimi kún taqaǵan kógentúpte balalardyń jer telimine ótkizgen qujattaryn joǵaltyp jiberip, uıat jasady. Uıat degen sóz az. Óńirdi tutas satyp alýǵa qaraǵan ol ákimniń toıymsyz áreketi – keleshek urpaq aldyndaǵy keshirilmes kúná, tipti qylmys der edim. Já, ony alda shıesin shyǵaryp jazarmyz. Túrkistanym dep júrek jyryn perzenttik beıilden mazdatyp jazyp bastaǵan osy perzentterim turmys aýyrtpalyǵyn kótere almaı, qaıysyp, Astana, Almatyǵa baq synap, jol júrýge bel baılap otyr qazirgi tańda. Mektep ǵımaratyn kóterýge suraǵan jerim tıer bolsa, sodan Senderge jer bólip bereıin degen tilegime qaramaı, aldy jol júrip ketti. Túrkistandy kóterýge, durysy kóterisýge 1992 jyldan Almatydaǵy jaıly qyzmet, salqyn úı – salýly tósekti tastap, birjolata kelgen basym baýyrymnan óngen perzentimdeı kóretin daryndy jastardyń jádiger shahardan saıa tappaı, beti aýǵan jaǵyna ketip bara jatýy – orny tolmas ókinish Men úshin! Bir qazaq qana emes, «kúlli túrik (túrki emes. Q.E.) dúnıesine rýhanı astana bolyp ósedi»-dep úlken úmitpen talmaı jazyp kele jatqan Túrkistanyma - temirqanattanyp qalǵan úsh talantty qalam ıelerin syıǵyza almaı, turaqtatyp alyp qala almaı jan-dúnıemdi ot-jalyn ókinish órtep barady.
Mereke dos, Beket aǵa! Maǵan uıǵarǵan aı saıynǵy 300 myń teńge mólsherindegi meenattyq stıpendııany osy baýyrymnan óngen óz perzentimdeı kóretin úsh shákirtime, aıyna 100-100 myńnan bólip, qaıta taǵaıyndasańyzdar eken. Sonda, Men Sizderdiń meenattyq syılaryńyzdy alǵan, qabyldaǵan bolamyn! Qazaq ádebıetine, ult ádebıetiniń keleshegine osy daryndy úsh azamat Menen góri qaı-da kóp, eseleı-eseleı úles qosaryna senemin! Eger, ǵaıyptan taıyp jomarttyq beıil oıanyp ketip, Beket aǵa taǵy da 100 myń qosar bolsa, jas jary, sábı perzentin qushaqtap, Almatydan pana tappaı turmystan qınalyp júrgen daryndy shákirtim Batyrhan Sársenhandy atar edim...O, ol aıshyqty aqyn!
Men ózim ustazǵa jaryǵan adammyn. D.A.Qonaev ózine syılaǵan úıdi, óz perzentine emes, Maǵan – shákirtine qaldyryp (amanattap) ketken bir Beısekeńdi – qazaq ádebıetiniń tarıhyna arydan (Túrik qaǵanaty dáýirinen) bastap 15 ǵasyr qosqan, «Qazaq ádebıeti tarıhyn zertteýshilerdiń piri» (M.Joldasbekov) atanǵan uly ustazym, ákem professor Beısembaı Kenjebaıulynyń bir ózin atasam da aýyz tolmas pa, dosym-aý!? Meniń ǵana ustazym ba Beısekeń? T.Kákishuly, Z.Ahmetov, Z.Qabdol, R.Berdibaı bastaǵan úsh býyn ádebıetshi ǵalymdardyń, Á.Tájibaıuly, Á.Kekilbaıuly, M.Maǵaýın, D.Isabekovten tartyp úsh býyn jazýshylardyń ustazy! Shákirtterin balasyndaı kóretin edi, jaryqtyq. Shákirtiniń kenjesi, «jamany» myna MEN, Qulbek Ergóbek! Shákirtterime de ókpem joq, shúkir! Uly ustaz Beısekeńnen alǵan ónegem bolsyn, jastarǵa jolymdy bereıin. Qoldańdarshy! Beket Turǵaraev ta «joq» demes! Syıaqyny jastardyń alǵany – Meniń alǵanym dep bilińder!
Aıaýly dosym Mereke!
Óziń QR Jazýshylar odaǵy Basqarma tóraǵasy bolyp saılanǵan soń, qolqalap Meni Basqarma hatshylyǵy oryntaǵyna otyrǵyzdyń. Kópshiliktiń uıǵarymy shyǵar. Bas tarta almadym. Qolymnan kelgeninshe Jazýshylar odaǵyna qyzmet etemin. Al Jazýshylar odaǵy Tóraǵaǵa, Tóraǵa orynbasaryna, qatardaǵy hatshylaryna emes, aldymen keleshegi mol tegeýrindi jastarǵa qyzmet etsin, qamqorlyq jasasa – jastarǵa jasasyn dá. Osy jaǵyna yqtııatty bolaıyqshy jańa quram Jazýshylar odaǵy basshylary! Uly sýretker Ǵabıt Músirepovtiń ekidúnıe arasynda qınalyp jatyp, aıtqan amanatyn umytpaıyqshy. «Ult ádebıeti uly bolmaı – ult uly bolmaıdy!» (Ǵ.Músirepov). Ult ádebıetin ulylandyrý uıymdastyra bilýden. Ult ádebıetin ulylandyrý – asylynda memlekettik is. Japon ádebıetindegi úrdisti eske alaıyq. Ult ádebıetin ulylandyrýdyń bir joly - jas daryndarǵa qamqorlyq jasaý!
Sálemmen, Qulbek Ergóbek!
