Qazaqstandaǵy dárilik shópterdi ósirip, jınap, ony ishinara óńdep otyrǵan, eksportqa baǵyttalǵan jalǵyz kásiporyn Jetisý oblysynda jumys istep tur. Munda tabıǵı-klımattyq jaǵdaılarǵa baılanysty 400-den 650 tonnaǵa deıin ósimdik jınalady. Bul kólemniń barlyǵy derlik Eýroodaq elderine, Reseıge, Túrkııaǵa, AQSh-qa eksporttalady, ónimder sertıfıkattalǵan, - dep habarlaıdy Jetisý oblysy ákiminiń baspasóz qyzmeti.
Sarqan aýdanynda ornalasqan «Azia Gold» JShS kásipornynyń 30 jylǵa jýyq tarıhy bar, bul kásip alǵashynda jabaıy shópter terýden bastalǵan. Kásiporyn dırektory Alekseı Korjıkovtyń aıtýynsha, keıin túımedaqty ózderi ósire bastady. «Buǵan eki nárse áser etti. Ózimiz ósirsek, birinshiden shıkizat qoljetimdi bolady, ekinshiden jerimizdiń tabıǵı resýrstaryn saqtaýǵa oń áserin tıgizedi», - deıdi kásipker. Bul sóziniń jany bar, sebebi Sarqan aýdanynyń taýly aımaqtarynda jabaıy almadan bastap ósimdiktiń kóptegen túri ósedi. Ony saqtap qalý - ortaq mindet.
- Alǵashynda tuqymdy Reseıden, Eýropadan satyp aldyq. Keıin olardy óz klımatymyzǵa beıimdedik. Óz tuqymymyz men kóshet materıalyn alyp, egis alqaptaryn keńeıte bastadyq. Qazir dárilik shópterdiń egis alqaby 5 myń gektarǵa jetti. Túımedaq, jalbyz, sálben, valerıana, qalaqaı, lavanda, sondaı-aq dolana, qarabúldirgen, tańqýraı sııaqty dárilik shópterdiń 10-nan astam túrin ósiremiz, - dedi A. Korjıkov.
Bir ǵana túımedaqtyń óziniń paıdaly qasıetteri shash etekten. Gúldiń ózegi bólek, qalǵan bóligi bólek arnaıy jabdyqta usaqtalady. Sonyń nátıjesinde odan eki túrli ónim alynady. Onyń óndiriletin jyldyq kólemi 250-300 tonnaǵa jetedi. Qaıta óńdeýden ótken gúlder men odan alynǵan frakııadan keıin shaı jáne dıetalyq qospalardyń barlyq túri jasalady. Biraq sheteldik tutynýshylar kóbine tańqýraı men qaraqattyń hosh ıisti japyraqtaryn negizinen jeke sýsyn nemese shaıǵa paıdaly jáne dámdi qospa retinde paıdalanady.
- Emdik shóp óńdeýdi jolǵa qoıý úshin quny shamamen 46 myń eýro bolatyn eýropalyq óndiristiń 3 arnaıy apparatyn satyp aldyq. Bólshekterdi aýystyrýdyń arqasynda, ártúrli baǵdarlamalardyń kómegimen bul qurylǵylar kóp fýnkııa atqara alady. Degenmen aýyl sharýashylyǵy tehnıkalaryn satyp alý kezinde memleketten sýbsıdııa aldyq, bul bizge edáýir qoldaý boldy, - deıdi dırektor.
Atap ótsek, shóp ósiriletin alqaptar aýdan ortalyǵynan 20 km-den astam jerde Qarǵaly, Qaraýyltóbe aýyldarynyń mańynda ornalasqan. Ásirese ósimdikterdiń ekologııalyq jaǵynan taza bolýyna erekshe nazar aýdarylady, sondyqtan aramshópterdi joıýǵa tek Eýropalyq standartqa saı gerbııdter qoldanylady. Al qoımalary, óńdeý jáne saqtaý ehtary Sarqan qalasynda ornalasqan. Kásiporynda 55 adam jumys isteıdi. Tabysqa ortaq eńbektiń arqasynda jetip otyrmyz deıdi kásiporyn dırektory. Onyń aıtýynsha, degenmen jumysshy qoly áli de jetkiliksiz. «Ásirese, jalaqysy 200 myń teńgege jetetin kóshet materıalymen jumys isteý kezeńinde biz jumysqa áıel azamattardy kóbirek tartýǵa tyrysamyz. Árıne, bul jumysqa kóp ýaqyt ketedi. Jalpy, bizdiń sharýashylyqta jalaqy jumys pen óndiris túrine baılanysty. Munda dárilik shópterden basqa dándi daqyldar, tary, kúnbaǵys ósiriledi. Jalaqy aıyna 900 myń teńgege jetetin kezder de bolady», - dedi A. Qorjyqov.
Nıkolaı Kozlovskıı kásiporynda 5 jyldan beri jumys isteıdi. «Shóp sebemiz, tazalaımyz. Qolyma 140 myń teńge alamyn. Jaǵdaıymyz jaqsy, sondyqtan osynda birneshe jyl qatarynan jumys istep kelemin», - deıdi ol.
Aldaǵy josparlary týraly aıta kele, kásiporyn dırektory dárilik shópter sharýashylyqtaǵy daqyldar alqabynyń nebary 30% alyp jatqanyna qaramastan, dárilik shópterden túsetin tabystyń joǵary ekenin de atap ótti. Aldaǵy ýaqytta kóshet ósirý úshin jylyjaılar salýdy josparlap otyr, sebebi keıbir ósimdikterdi erte kóktemde otyrǵyzý kerek. Sonymen qatar kásiporyn basshylyǵynyń ámbebap dámdeýishter ósirsek degen de oıy bar.
Atap ótsek, qazir «Azia Gold» JShS kásipornynda túrli dárilik shópter men ósimdikterdiń 10-nan astam túri ósiriledi. Alqap maýsym-shilde aılarynda gúldep turady. Jaz mezgilinde túrli tústi gúlderimen kómkerilgen alqapty kórýge qyzyǵatyndar qatary kóbeıip jatsa tańǵalmaımyz. Óıtkeni kásiporyn osy jumys qarqynyn báseńdetpeı, irgesin keńeıte beretin bolsa, bolashaqta agrotýrızm baǵytyndaǵy tanymal orynǵa aınalýy múmkin.
- Ónimderimizge degen suranys bizdiń óndirý qýatymyzdan da asyp tur, ıaǵnı fıtoónim shyǵarý - bolashaǵy bar sala, sondyqtan biz kásiporyndy keńeıtýdiń naqty josparlaryn jasap jatyrmyz, - dedi Alekseı Vıktorovıch.
