«Adyrna» saıtynda Mońǵolııada turatyn Bekbolat Ǵafýulynyń «Tólenniń keıbir aıtyp otyrǵan sózderi jalǵan» degen taqyryppen suhbaty jarııalaǵan. Onda ol qazaqstandyq kásipker Tólen Toqtasynovtyń Ǵalymjan Jaqııanovtyń ústinen Mońǵolııa zań oryndaryna shaǵym túsirgenin aıtqan. Alaıda suhbat sońynan suhbat berýshiniń jerlesteri habarlasyp, óz pikirlerin bildirdi.
Bekbolat Ǵafýulynyń aıtýynsha, sol aryz boıynsha Ǵalymjandy teksergen. Tekseris barysynda odan eshqandaı zań buzýshylyq anyqtalmady. Sodan keıin Ǵalymjan Tólenge qarsy ózinin abyroı bedelin qorǵaý úshin shaǵym túsirgen.
Osy suhbat jarııalanǵannan keıin «Adyrnaǵa» Mońǵolııadan óz pikirin aıtyp, joldaǵandar adamdar boldy. Másele birjaqty bolmas úshin, aqparat uúraly bir tarapty jaqtady demes úshin ekinshi tarapqa da sóz bergendi jón kórdik.
Baıan-Ólgıı aımaǵynyń dene shynyqtyrý, sport basqarmasynyń bastyǵy Qaınar Qaısanaıuly bylaı dep jazypty.
«Naǵyz adamgershilikke tán qasıetti Tólen Toqtasynov aǵadan kórýge bolady.
Sońǵy kezde meniń birge týǵanym emes bolsa da týǵandaı bolyp qurmettep qadirlep júretin ardaq tutqan Tólen aǵamdy qyıyn qystaý kezderde de, jaqsy júrgen kezderde de birge júrgen, úlken saıasatta da, úlken bızneste de kóp jyldar birge júrgen ajyramas eń jaqyn dosy bolǵan adamy qıyn jaǵdaıǵa taqap júr degendi estip ishim qynjylyp kóńilimde, kókiregimde júrgen oı pikirimdi bir aýyz jazǵym keldi.
Ákem ekemiz 2008 jyly jazǵyturym Ýlaanbaatar qalasynda is qyzmetpen júrgen kezge sáıkestik bolyp eń alǵash Tókeń aǵamen tanysyp bir dastarqanda dámdes bolǵannan bastap aralasyp aǵa baýyr bolyp júrgennen beri osy jylǵa deıin 15 jyldyń júzi bolypty.
Sol kezde aımaǵymyzdyń boks sportyna janashyr, qamqorshy, demeýshilik jasaıtyn adam tabylmaı meniń baperlik qyzmetten kóńilim qalyp, úmitim úzilip júrgen kez edi...
Allahym Tókeń aǵamen qalaı keziktirdi aımaǵymyzdyń boks sporty jańa serpilis, jańa jolǵa, jańa qadamǵa basyp, damý jolyn tapty deýge bolady.
Týrasyn aıtqanda, meniń boks sportyna degen úmitimdi oıaatyp, jolymdy ashqan Tólen Toqtasynov aǵa dep aıtsam artyq bolmas.
Osy ýaqytta Tólen aǵany qanshalyqty ult janashyry, dosyna adal, shynshyl, aqyl, parasatty, bilimdi, adamgershiligi joǵary, jomart adam ekenine kózim jetken.
Tókeń aǵanyń demeýshilik jasaǵan 2009-2012 jyl aralyǵynda jasóspirimder, jastar arasynda Mońǵol eliniń birinshilik synaltý básekesinde Baıan-Ólgıı boks qurama komandasy alǵashqy 1, 2, 3 orynda top jarǵan, talaı chempıondar, júldegerler shyqqan tarıhı kezeń.
Boks sporty joǵary deńgeıde damyǵan Qazaqstan eliniń Boks federaııasynyń bas qasynda júrgen aǵalarmen tyǵyz baılanys osy kezden bastalǵan.
Tipten sol kezderde, sol eldegi Halyqaralyq jarystarda júrgende Qazaqstandyq qanshama sportshy, baperlerge Tókeń qol úshin berip demeýshilik jasaǵan týraly da ózderinen estip júretinmin.
Biraq búginde deıin Tókeń aǵa osy turaly aıtyp ózin jarnamalatyp kórgen emes.
Búgin aǵaǵa naqaqtan jala jaýyp, jaman adam boldyryp kórsetý úshin bireýler, dushpandar talpynyp jatqandyqtan ádeıi el bilsin degen oımen osy aqıqatty jazyp otyrmyn.
Tókeń tek qana sportqa janashyrlyq tanytqanymen qoımaı basqada sala, jetim-jesir, kedeı-kepshik, aýyrý-syrqaý, joq-jitikke kómektesip qol úshin berip júrgeni týraly da talaı adamnyń aýyzynan estip júrtinmin.
Al óz aýyzynan bir de bir maqtanyp, istegen isin jarnamalap júrgenin kórgen emespin.
Sondyqtan men Tólen aǵany eshqashan jaman qylyq jasaıdy degenge senbeımin.
Olaı bolýy múmkin emes dep oılaımyn.
Isi aqtyń qudaıy jaq deıdi.
Tókeń aǵa, sizge aıtarym esh qashan moıymańyz, bári qaz-qalpyna keledi degenge senimim zor!»
Buǵan qosa Tólen Toqtasynovqa tilektestigin bildirip, lebizin vıdeo-úndeýmen bildirgen bir top bar.
Olardyń arasynda memleket jáne qoǵam qaıratkeri, aımaqtyq partııa komıtetteriniń ekinshi jáne birinshi hatshysy bolǵan, keıin depýtattyqqa saılanǵan, Mońǵolııanyń Avstrııa, Vengrııa elderindegi tótenshe jáne ókiletti elshisi qyzmetin atqarǵan ekonomıka ǵylymdarynyń doktory, professor SultanTáýkeıuly bar.
Buǵan qosa taǵy bir qoǵam qaıratkeri, Mońǵolııadaǵy qazaq qaýymdastyǵynyń basshysy, Baıan-Ólgıı aımaǵynyń aldymen aımaq quryltaı tóraǵasy, keıin aımaq bastyǵy bolǵan professor Habsattar Omaruly da júrekjardy tilegin bildirgen. Baıan-Ólgııdiń eks-gýbernatory Habsattar Omaruly da libizin aıtqan.
Sondaı-aq Órkenbek Abaıuly, Muhamet Hovdoshhan tárizdi azamattarǵa qosa, qazaqstandyq óner qaıratkeri Nurlan Ónerbaev ta ózderiniń pikirlerimen bólisken.
