Bizdiń elimizde árbir adamnyń, onyń ishinde múmkindigi shekteýli jandardyń bilim alýǵa quqyǵy bar. Inklıýzıvti bilim berýdi tabysty engizý moraldyq negizi salaýatty qoǵamda ǵana múmkin. Al qazirgi tańda qoǵamymyzda mundaı moraldyq negiz bar ma? Qazir óskeleń urpaq ınklıýzııa sııaqty jaýapty qadamǵa daıyn ba? Bul suraqtardy kóptegen áleýmettanýshylar, psıhologtar, muǵalimder qoıady, bul bizge osy taqyrypqa qyzyǵýshylyqtyń artqanyn kórsetedi. Joǵaryda aıtylǵandarǵa súıene otyryp, biz aldymyzǵa maqsat qoıdyq – qazirgi jastardyń ınklıýzıvtilik máselesiniń túsinigin anyqtaý.
Inklıýzıvti bilim berý basqa balalarmen aıyrmashylyǵy bar jáne qabileti bar balalardyń fızıkalyq qatysýynyń sınonımi bolyp sanalmaıdy. Inklıýzıvti bilim men tárbıe berýde tıisti jaǵdaılar jasaý materıaldyq, fızıkalyq, pozıııalyq aspektilerdi qosa alǵanda barlyq aspektilerdi qamtıdy. Mundaı júıedegi orta men múmkindikter ártúrli kemistigi bar barlyq balalardy qamtıtyndaı deńgeıde bolýy kerek.
Kóptegen oqý oryndary ınklıýzıvti bilim berýge kóshýde, sebebi qazir qoǵamdy gýmanıstik turǵydan túsinýde jahandyq ózgerister oryn alýda. Qoǵamdyq sananyń gýmanıstik ıdeıasy qazirgi álem bir-birine táýeldi jáne ózara árekettesetin, barlyq ómirlik kózqarastardyń teńdigin moıyndaıtyn, dástúrler qurmetteletin jáne jańashyldyqtar qabyldanatyn, adamdar arasynda dıalogtyq jáne teń quqyly qarym-qatynastar ornaıtyn uǵymǵa negizdelgen. adamnyń qandaı múmkindikteri bar (ıntellektýaldyq, fızıkalyq jáne t.b.).
Sońǵy ýaqytta ómirdiń qundylyǵy týraly ıdeıalardyń qoǵamdyq sanany baıaý, biraq turaqty túrde qalaı meńgerip jatqanyn baıqaýǵa bolady. Basqalarǵa uqsamaıtyn, ómir súrý jáne qoǵamdyq belsendilik úshin múmkindikteri shekteýli, damýy men ómiri tıptik sheńberge sáıkes kelmeıtin adamdarda áleýmettik qyzyǵýshylyqtyń burylysy bar.
Inklıýzıvti kózqaras turǵysynan múgedektik áleýmettik másele bolyp tabylady jáne «múgedek» uǵymynyń ózi múmkindigi shekteýli adam qorshaǵan ortanyń shekteýlerine baılanysty qandaı da bir áreketterdi oryndaýǵa qabiletsizdigimen betpe-bet kelgen sátte týyndaıdy. Inklıýzıvti qoǵamda adamdy emes, qorshaǵan ortany túzetýimiz kerek. Osylaısha, ınklıýzıv ınfraqurylymdy ǵana emes: bilim berýdi, jumys oryndaryn, qoǵamdyq keńistikterdi de qamtıtyn uǵymǵa aınalýda.
Múgedekter kúndelikti kemsitýshilikke jáne qoǵam ómirine basqalarmen teń dárejede qatysýǵa kedergi keltiretin kedergilerge tap bolady. Mysaly, olardyń memlekettik mektepterge barý, jumysqa ornalasý, qoǵamda óz betinshe ómir súrý, daýys berý, sporttyq jáne mádenı is-sharalarǵa qatysý, áleýmettik qorǵaý, sot tóreligine qol jetkizý, emdeýdi tańdaý quqyqtarynan aıyrylady. , jáne banktik shot ashý, muraǵa qaldyrý nemese múlikti satyp alý sııaqty quqyqtyq qatynastarǵa erkin túsý.
Sózdiń keń maǵynasynda ınklıýzııa tek bilim berý salasyn ǵana emes, sonymen birge áleýmettik qatynastardyń barlyq spektrin qamtıdy: jumys, qarym-qatynas, oıyn-saýyq. Barlyq jerde qoljetimdi jáne meıirimdi atmosfera qurylyp, qorshaǵan orta men qoǵamdyq sananyń kedergilerin eńserý kerek.
Qoǵamnyń áleýmettik-mádenı múmkindikteri, bilim berý keńistigi, adamgershilik ustanymdary turǵysynan ınklıýzıvti bilim berý júıesi kún saıyn keńeıip keledi.
Qazirgi tańda múmkindigi shekteýli jandy qabyldaýǵa bári birdeı daıyn emes. Biraq adamdardyń bul problemany kóretinin, qoǵamnyń ınklıýzııa máselesin sheshý úshin sóıleýge, oılaýǵa jáne áreket etýge daıyn ekenin túsiný ár adamdy yntalandyrýy kerek. Mundaı etıkalyq konepııa kez kelgen adamnyń ómiriniń qundylyǵyn osy dúnıedegi jalǵyz jáne jalǵyz retinde bekitedi. Adamnyń damýynda kemistigi bar-joǵyna qaramastan onyń tolyqqandy ómir súrýge sózsiz quqyǵy, sondaı-aq onyń erekshe qajettilikterine sáıkes bilim alýǵa jáne arnaıy kómekke sózsiz quqyǵy, adamdar arasynda laıyqty ómir súrý quqyǵy, qurmetteý quqyǵy. ol úshin. Óıtkeni, múmkindigi shekteýli adam basqa adam emes, bul biregeı tulǵa!
Sondyqtan qazirgi álemge ený proesi – bul qoǵamdyq ómirdegi kez kelgen ózgeristerdi tehnıkalyq nemese aqparattyq engizý ǵana emes, eń aldymen ómirge degen kózqaras pen onyń qundylyǵyn ózgertý.
