Búgingi tańda óńirimizde Memleket basshysynyń tapsyrmalaryn oryndaý maqsatynda atalǵan jáne basqa da jarqyn jobalar sheńberinde tıisti jumystar atqarylýda.
Oblys ákimdigi densaýlyq saqtaý basqarmasynyń basshysy Janar Ospanovanyń aıtýynsha, statıstıka departamentiniń sońǵy derekterine sáıkes oblys boıynsha 1 219 437 turǵynǵa 389 densaýlyq saqtaý nysany qyzmet kórsetedi. Sondaı-aq, oblysta 369 eldi meken bolsa, 284-i jedel járdemmen qamtylǵan. Al 88-i jedel medıınalyq kómekpen qamtylmaǵan.
– Oblys boıynsha barlyǵy 11 jyljymaly medıınalyq keshen bar. Bıyl barlyǵy 265 eldi mekendi qamtý josparlansa, jyl basynan bergi 3 aıda 72-si qamtyldy. Sondaı-aq, 2023 jyly 96 239 turǵyndy medıınalyq tekserýmen qamtý josparlanyp, 3 aıda 29 309 turǵyn qamtyldy. 7 273 dıagnostıkalyq zertteý, 1 434 zerthanalyq tekserý, 40 540 beıindi mamandardyń konsýltaııasy kórsetildi. Turǵyndardy qaraý barysynda 1 697 naýqas anyqtaldy, – degen Janar Myqtybekqyzy salada qurylys jumystary da qarqyn alǵanyn aıtty.
Máselen, ótken jyly 8,6 mıllıard teńgege 26 densaýlyq saqtaý nysanynyń qurylysy júrgizilip, 20-sy paıdalanýǵa berilgen. Sonymen qatar, 474,7 mıllıon teńgege 8 nysan kúrdeli jóndeýden ótken. Al bıyl óńirde salanyń ınfraqurylymyn jaqsartý maqsatynda 2,8 mıllıard teńgege 19 joba bastalǵan. Jyl sońyna deıin 17-si paıdalanýǵa beriledi.
– Qosymsha «Aýyl – el besigi» jobasy sheńberinde Qordaı aýdanynda Masanshy aýyldyq aýrýhanasynyń emhanasyna qosymsha qurylys salýǵa jáne Sortóbe aýylyndaǵy aýyldyq aýrýhana aýmaǵynda bir aýysymda 200 adam qabyldaıtyn emhana salý jobasyna qarajat qaraldy.
«Aýyldyq densaýlyq saqtaýdy jańǵyrtý» ulttyq jobasy aıasynda 2023-2024 jyldar aralyǵynda óńirde 5,2 mıllıard teńgege 30 nysannyń qurylysyn júrgizý josparlanǵan. Sonymen qatar joba sheńberinde 3 aýdanda (Merki, Shý, Talas aýdandarynda) aýdanaralyq kópbeıindi ortalyq aýrýhanalar qurý úshin qaıta jańǵyrtý jumystaryn júrgizý kózdelýde. Jalpy joba barlyq aýyldardy tıisti medıınalyq ınfraqurylymmen jáne halyqty sapaly qyzmetpen qamtýǵa múmkindik beredi. Shuǵyl jáne orta tehnologııalyq medıınalyq kómek alý qashyqtyǵy 500-den 200 shaqyrymǵa deıin qysqarady. Nátıjesinde densaýlyq saqtaý uıymdarynyń tozý deńgeıi 38,8 paıyzdan 36,7 paıyzǵa deıin tómendeıdi.
Budan bólek 1,4 mıllıard teńgege 10 nysannyń kúrdeli jóndeý jumystary júzege asyryldy. Jalpy sıpattaǵy transferttermen 1486,7 mıllıon teńge bekitilip, osy qarjy sheńberinde 9 nysandy kúrdeli jóndeýden ótkizý josparlanýda. Munyń barlyǵy saladaǵy kórsetkishterdiń oń dınamıkasyn qalyptastyrýǵa septigin tıgizedi, – deıdi Janar Ospanova. Basqarma basshysynyń sózine súıensek, densaýlyq saqtaý nysandarynyń materıaldyq-tehnıkalyq bazasyn jabdyqtaýǵa da aıryqsha nazar aýdarylǵan. Sońǵy 3 jylda jergilikti bıýdjet esebinen 9,1 mıllıard teńgege materıaldyq-tehnıkalyq bazany nyǵaıtýǵa medıınalyq qural-jabdyqtar jáne medıınalyq maqsattaǵy buıymdar alynypty. Respýblıkalyq bıýdjet qarajaty esebinen 1 syzyqtyq údetkish satyp alynǵan. Oǵan qosymsha qarjy lızıngi sharttarymen 12 dana sanıtarııalyq avtokólik oblystyq jedel járdem stansasyna tabystalǵan. Nátıjesinde 2023 jyldyń 3 aıynda medıınalyq qural-jabdyqtarmen qamtamasyz etý oblys boıynsha 90,8 paıyzdy qurap, 3,8 paıyzǵa ósken.
Al 2023 jyldyń birinshi toqsanynyń qorytyndysymen «Deni saý ult» árbir azamat úshin sapaly jáne qoljetimdi densaýlyq saqtaý» ulttyq jobasy kórsetkishteriniń 3 maqsatty ındıkatory men 10 nysanaly kórsetkishiniń bireýine qol jetkizilmegen.
2023 jyldyń tórt aıynyń qorytyndysymen 3 ana ólimi tirkelip, oblystyq kórsetkish 36,8-di qurap otyr eken. Sondaı-aq, oblystyń 2022- 2024 jyldarǵa arnalǵan halyqtyń densaýlyq jaǵdaıyn jaqsartý boıynsha Qazaqstan Respýblıkasynyń Densaýlyq saqtaý mınıstri men oblys ákimi arasynda jasalǵan memorandým kórsetkishteriniń bireýine qol jetkizilmegen. Aldaǵy ýaqytta maqsatty ındıkatorlar men nysanaly kórsetkishterdi tolyq oryndaý úshin keshendi jumys atqarylmaq. Osy oraıda kadr máselesine toqtalmaı ketýge bolmaıdy. Medıına salasyndaǵy qany shyǵyp turǵan túıindi máseleniń biri – maman tapshylyǵy. Búginde sala basshylyǵy túıtkildi máseleniń túıinin tarqatýǵa umtylyp-aq jatyr. Oblysymyzda qazirgi tańda 341 bastapqy medıınalyq-sanıtarııalyq kómek jáne 36 aýrýhanalyq nysanda 15 783 medıınalyq qyzmetker qyzmet atqarýda. 2022 jyldyń qorytyndysymen 120 maman tapshy bolsa, búginde óńirdegi densaýlyq saqtaý mekemelerine 80 dáriger jetispeıdi.
– Maman tapshylyǵyn sheshý maqsatynda oblystyń grantymen jalpy medıına mamandyǵy boıynsha 42 stýdent oqıdy. Bıyl joǵary oqý ornyn bitirgen 16 dáriger jumysqa kiristi. Qosymsha 63 dáriger rezıdentýrada oqıdy. Respýblıkalyq bıýdjet esebinen 46 rezıdent, medıınalyq uıym esebinen 5 maman rezıdentýrada oqytylýda.
Sońǵy 3 jylda 415 jas maman keldi. Jas mamandardy turaqtandyrý maqsatynda jergilikti bıýdjet esebinen 800 myń teńge kótermeaqy bólý, respýblıkalyq bıýdjet esebinen 1 500 AEK kóleminde bıýdjettik kredıt bólý, 100 AEK kóleminde kóterme járdemaqy berý jáne kommýnaldyq qyzmetterge arnalǵan shyǵyndardy óteý sekildi áleýmettik qoldaý sharalary kórsetilýde, – deıdi J.Ospanova.
