Bishkek mańyndaǵy tartys: Atambaevty sottaý kimge kerek?

567

 Qyrǵyz saıasatkerleri eks-prezıdent Almazbek Atambaevty sotqa bermek.

Kóktemniń kelýimen Qyrǵyzstan saıasaty da jandana bastady. Atambaev bıligi kezinde túrmege jabylǵan eks-vıe-premer Bekbolot Talǵarbakov bastaǵan birqatar saıasatkerlerdiń bostandyqqa shyǵýymen Bishkek mańyndaǵy tartys jańa deńgeıge kóterildi. Talǵarbekov naýryz aıynyń 7-i kúni bostandyqqa shyǵa salysymen jýrnalıster suraǵyna jaýap berdi. Onda ol Atambaevty sotqa beretindigin aıtty.

«Ol (Atambaev –red) maǵan jala jaýyp, ar-namysymdy taptaǵany úshin jaýap berýi tıis. Meni sheteldik áskerılermen baılanys ornatty dep aıyptady. Biraq bunysyn dáleldeı almady» - dep málimdedi Talǵarbekov.

Sarapshylar pikirinshe, túrmeden amnıstııamen shyǵyp jatqan oppoıııalyq saıasatkerlerdiń barlyǵy Atambaevty sotqa berý arqyly ony 2020 jyly ótetin parlament saılaýyna qatystyrmaýdyń alǵysharttaryn jasaýda. Sebebi olardyń bar maqsaty onsyzda ekige bólingen bir kezderi Atambaev bıliginiń qozǵaýshy kúshi bolǵan «Qyrǵyzstan soıal-demokratııalyq partııasyn» birjolata qulatý.

Saıasattanýshy Mars Sarıevtiń aıtýynsha, QSDP-nyń ekige bólinýinen keıin partııa músheleriniń basym kópshiligi Sooronbaı Jeenbekov bıligine jaqyn ekinshi bloktyń kóshbasshysy Isa Omýrkýlovtyń jaǵyna ótip ketken. Olar partııa quryltaıyn sáýir aıynyń 3-i kúnine belgilep,  osy arqyly Atambaevty partııa quramaǵynan shyǵaryp tastaýdyń jolyn qarastyrýda.

Buǵan deıin Atambaev óziniń 2020 jyly ótetin parlament saılaýyna qatysatyndyǵyn aıtqan. Ol QSDP quryltaıyn  sáýir aıynyń 6-yna belgilegen.

Biraq, ázirge Qyrǵyzstanda Jeenbekovtan ózge Atambaevqa qarsy keletin birde-bir saıası kúsh joq. Sebebi joǵaryda atalǵan saıasatkerlerdiń barlyǵynda Atambaevqa teń keletin adamı, qarjylaı jáne medıalyq resýrstary joq. Dese de, oppozıııa ókilderi Jeenbekovpen bir mámlege kelip, birigip ketetin bolsa, saıasatqa qaıtyp kelýdi oılastyryp júrgen Atambaevqa ońaı bolmasy anyq. Biraq, eger aldaǵy bir jylda oqıǵa dál osy senarıı boıynsha órbıtin bolsa, onda Atambaev «zııaly qaýym» operaııasyn iske qosýy múmkin. Sebebi Jeenbekov bılik basyna kelgeli beri Qyrǵyzstanda ıslamdaný baǵyty kúsheıgen. Al bul óz kezeginde zııaly qaýym ókilderine unamaıdy. Onyń ústine Atambaev osydan biraz ýaqyt buryn qyrǵyz elıtasyn «Jeenbekovtyń bılik basyna kelýimen ıslam yqpaly kúsheıýi múmkin» ekendigin aıtyp eskertken.

Esdáýlet Qyzyrbekuly

"The Qazaq Times"

 https://qazaqtimes.com/article/58407

Pikirler
Redakııa tańdaýy