Búgin Qazaqstan Respýblıkasynyń Ulttyq akademııalyq kitaphanasynda mádenıettanýshy-fılosof, PhD doktarant Abylaıhan Qalnazarovtyń «ShYMKENTTIŃ JUMSAQ KÚShI. Shymkent qalasynyń brendin tıimdi basqarý men ımıdj-ıdeologııasyn ilgeriletý boıynsha kommýnıkatıvtik strategııa (Taldaýlar men usynystar)» atty tuńǵysh qazaqsha polıttehnologııa kitabynyń tusaýkeseri ótti.
Kitap lentasyn «Qazaqstan máslıhattary depýtattarynyń birlestigi» RQB tóraǵasy Tóleýbek Muqashev pen belgili jýrnalıst Zeıin Álipbek birlese qıdy.
Atalmysh analıtıkalyq-usynymdyq zertteý eńbek memleket tizginin ustaǵan barlyq deńgeıdegi basshylar men ıdeologtarǵa nusqaýlyq-qoıyn kitapsha retinde ázirlengen.
Qazaqstan tarıhynda osy taqyrypta alǵash ret qolǵa alynǵan kitap – 100 dana ǵana basylǵan (ár danasy 25 myń teńge), 5 taraý, 432 betten turady. Teorııalyq bazasy Ulybrıtanııa úkimetiniń keńesshisi, Eýropa parlamentiniń depýtaty, aǵylshyn ǵalymy Saımon Anholt konepııasyna negizdelgen jáneden Shymkent qalasy mysalynda Qazaqstan qalalary men óńirleriniń brendin tıimdi basqarý men ımıdj-ıdeologııasyn tujyrymdap, ilgeriletý boıynsha úlgilik usynymdar men taldaýlar jasalǵan.
«Qazaqstan máslıhattary depýtattarynyń birlestigi» RQB tóraǵasy Tóleýbek Muqashev el Úkimetine, aýmaqtyq atqarýshy organdarǵa qoǵam tarapynan osyndaı konsýltatıvtik usynystardyń kóp bolǵanynyń paıdasyn atap ótti.
«El ıdeologtary áli oıǵa da alyp úlgermegen tyń da aktýal joba. Bul eńbek óz mazmunynda úsh qabatty qamtyǵan eken: Birinshisi, brendtik-ımıdjdik, ekinshisi, ıdeologııalyq jáne úshinshisi – ulttyq qundylyqtar órisi. Tap mundaı basqarýshylyqqa arnalǵan jumystar bir ońtústik óńiri emes, elimizdiń ár aımaǵyna laıyqtalyp istelýge tıis. Olardyń jalpy jıynynan eldik aýqymdaǵy ortaq ıdeologııa somdalyp shyǵady. Abylaıhan baýyrymyz endi Respýblıka masshtabyndaǵy saıası-ekonomıkalyq týyndysyn dúnıege alyp kelse nur ústine nur»,- dedi T.Muqashev.
Bul rette Zeıin Álipbek kitaptyń basshylyq, bılik pen qoǵam jáne BAQ araqatynasyna arnalǵan tustarynyń erekshe utymdy shyqqanyna toqtaldy.
«Kontentti beıimdeý jáne óńirlik-qalalyq BAQ-pen jumys isteýge kóp oryn berilipti. Bul aımaqtyq medıa naryqty damytýdyń jalpy álemdik úrdisi. Sebebi jergilikti halyqqa túıindi habarlamalardy neǵurlym tıimdi jetkizýge múmkindik beredi. Onda da jergilikti erekshelikti, halyqtyń qalaýyn, problemalar men múddeler, ózgelik dárejesin, óńirlik nemese baıtaqtyq mańyzy bar jańalyqtardy jarııa etýdiń jedeldigin eskerý qajet. Jumsaq kúsh – sonyń jumsaq ádisnamalaryn birtindep tarqatqan. Bul «bir» desek, ekinshi jaǵynan muny túsinip oqyǵan adam kemi bir oblys nemese qalanyń ıdeologııa jónindegi orynbasary dárejesine deıin ósetin tárizdi. Memlekettik qyzmette ómir baqı júrip jınaıtyn tájirıbe munda sheber sıpattalyp, op-ońaı jáne túsinikti tilmen berile salǵan», dep oıyn tujyrymdady jýrnalıst.
A.Qalnazarov kitaptyń shyǵý tarıhymen bólise ótti.
«Kitap byltyrǵy jyldyń aqpanynda basylyp daıyn bolǵan edi. Alaıda belgili bir sebeptermen araǵa 1 jyl salyp, endi ǵana tanystyrýdyń reti kelip otyr. Onyń súıegi «úshinshi megapolıs» atanǵan Shymkent qalasynyń brendin tıimdi basqarý men ımıdj-ıdeologııasyn ilgeriletý boıynsha kommýnıkatıvtik strategııa retinde tikeleı túzilgen. Dese de qazaq realııleriniń jalpyeldik aýqymda uqsastyǵyna oraı Astana, Almaty men Túrkistan ahýaldaryn salystyrý arqyly barlyq aımaqqa tán ishki problemalardy kóterip, tıimdi sheshimder usynyldy» deıdi A.Qalnazarov.
Sondaı-aq avtordyń aıtýynsha, kitaptyń basty jańalyǵy – Respýblıkanyń jahandyq damý konteksti aıasynda Shymkenttiń aýmaqtyq brendıngi, jergilikti erekshelikteri men ımıdjin, ıdeologııalyq mánin, tarıhnamalyq dástúrleri men sáıkestiligin anyqtaý máselelerin taldaı otyryp jalpyqazaqstandyq órkenıetti elqurý ınjenerııasyna qatysty qundy oılar.
Praktıkalyq jaǵy – Shymqaladaǵy jańa aqparattyq-medıalyq túıin-túıtkildermen jumystaný, ishki-syrtqy daǵdarystarǵa qarsy jumys, naqty strategemalar men ıdeologemalardy basshylyqqa alý baǵyttary alǵash ret zamanaýı PR, menedjment jáne soft power – saıası-ıdeologııalyq konepııalar aıasynda qarastyrylǵany. Iaǵnı memleketshil oılaý men ádisteme turǵysynan tarazylanǵan barlyq aqyl-keńester men usynymdar dereý qoldanyp, iske asyrýǵa jaraıdy.
Is-shara erekshe formatta Ulttyq akademııalyq kitaphananyń jańadan jabdyqtalǵan Farıza Ońǵarsynova zalynda Zeıin Álipbektiń úılestirýimen júrgizildi.
Jıyn sońynda avtor prezentaııalanǵan kitap danalaryn qor bazasyna engizý úshin kitaphana dırektory Ǵazıza Qudaıbergenge tabystady.
Aıta keteıik, A.Qalnazarovtyń aldyńǵy jyly Ulttyq mýzeıde Táýelsizdiktiń 30 jyldyǵy jáne Qajymuqan Muńaıtpasulynyń 150 jyldyǵyna arnalǵan «Balýan tas. Balýandar men kúres ónerine baılanysty ańyz-áfsanalar, qıssa-dastandar, el aýzyndaǵy áńgimeler (tarıhı derekter)» atty eki tomdyq kitabynyń tusaýkeseri bolyp ótken edi. Onyń lentasyn búgingi Oqý-aǵartý mınıstri, sol kezdegi Y.Altynsarın atyndaǵy Ulttyq bilim akademııasynyń prezıdenti Ǵanı Beısembaev, Qazaqstan barysy Erjan Shynkeev jáne belgili zertteýshi-ónertanýshy Erlan Tóleýtaı qıdy.
