Búgin Rahymjan aǵa Otarbaevtyń týǵan kúni. Oqyrmanǵa Otarbaev kúndeliginen úzik jazba bóliseıin:
***
Eshkimge tabynǵan emespin. Biraq tálim alǵan aǵa jazýshylarym az emes. Á.Nurpeıisovtyń óz shyǵarmalaryna ógeı kózben qaraıtyn qatygezdigi, Á.Kekilbaevtyń ár sóıleminen menmundalap turatyn jan shýaǵy, D.Isabekovtyń sátti ıýmory, T.Nurmaǵanbetovtyń oqıǵa oınatýy, M.Baıǵuttyń ádemi baıandaý tásili, N.Dáýtaevtyń ótkir oılary keıingi tolqynnyń qaısysyna bolsa da úlgi bolarlyq. Men de shama-sharqymsha solardan sóz mánerin alǵan shyǵarmyn. Biraq árkimniń ózindik oılaý júıesi, oı nári bolary haq. Meniń shyǵarmalarymda názik kóńil-kúı men astań-kesteń asaý tolqyn jaǵalasyp jatsa, bálkim týyndy tabıǵaty soǵan suranyp turǵan shyǵar. Minezim de birde – qatty, birde – tátti-aý deımin. Jalpy, avantıýrıstik qanymda bar. Qaıbir jetiskennen deısiń…
***
Janyńdy kelige salyp jazasyń. Sóz baılaý, obraz jasaý, tabıǵat dirili, ýaqyt mólsheri, bári-bári qııalyńnan týyp jatsa, azap emeı nemene? «Shyńǵys hannyń kóz jasy» hıkaıatyn jazý ústinde álgi aıtqan azapty anyq sezindim. Qarama-qaıshylyǵy kóp tulǵanyń sońǵy dem úzer shaqtaǵy oıy, ókinishi ne boldy eken? Al, tolǵan! Qalamyńnyń ushynan sáýle shashyrap, sýrettep kór!
***
Ylǵı saıaqtaý júremin. Sondaı shaqta jolyqqan bireý: – Jalǵyz kele jatyrsyń ǵoı, – degen. – Joq, – dedim. – Jan-jaǵymnan keıipkerlerim qaptap erip keledi…
***
Sóz – kıe. Ony asa qasterlep ustamasań, ornymen qoldanbasań bola ma? «Kıesi urady» deıtin edi ǵoı atam qazaq. Dúnıeni myzǵytpaı sóz ustap tur. Unamdy, unamsyzy bolar. Báribir – sóz! Sondyqtan qadirin qashyryp alýdan qorqam. Qorqyp syılaý degen bar. Áne, qurmet tutýdyń eń kókesi – sol! Sondyqtan sózben oılaý kerek. Oınaý – kúná! Biraq kúná, saýapty myna bulaǵaı zamanda kim eskerip jatyr? Jurt ádebıetten, jalpy óner ataýlydan alshaqtap ketti. Bir kúni kóshede, bazarda, bıznes ortalyǵynda, áýejaıda jurttyń sózin baqtym. Bar-joǵy 30-40 sózdiń aıasynda til qatysady eken. Qory sol! Sonymen qarym-qatynas jasaıdy, tirlik keshedi, bala ósiredi, toı jasaıdy, kelisedi, ketisedi… Jaǵamdy ustadym! Qanyńdy eritip, súıegińdi balqytqan qazaqtyń máıekti tili qaıda ketti? Jylanqaraǵy joq surqaı sózderge kúnimiz qarap qalǵany ma? Álde shynaıy ómir tili bir basqa, ádebı til basqa ma?
***
Qalyń roman jazsam, burqyratyp kóp tomdyǵymdy shyǵarsam qadirim artady dep oılaıtyńdar barshylyq. Keshirersiz, ol tek óz halqyńnyń aýdıtorııasyndaǵy qajettilik. Al, álem ádebıeti úshin siz eshkim de emessiz. Endeshe eńse kóterińiz. Kóp daýysty horǵa óz únińizdi qosyńyz. Bir shyǵarmańyzben bolsa da kúlli oqyrmannyń oıyn sıqyrlańyz. Tańdaıyna táttiniń sóli tepkendeı tamsansyn. «Pah, shirkin qatarynan oza shapqan myna qazaqty-aı!» – dese ultqa mereı emes pe? Ol úshin shyǵarmanyń qalyńy, juqasy qajet emes. Eń basty ólshem –kórkemdik jáne aıtar oıda! Mysaly, Nobel syılyǵyn alǵan Hemıngýeıdiń «Shal men teńizi» bar-joǵy 40-50 bettik týyndy. Alyp bara jatqan oqıǵa joq. Teńizden balyq aýlaǵan shal. Qarmaqqa ilikken olja. Alys jaǵalaý. Azapty jetek. Aqyry ne boldy? Dittegen jerge jetkende úlken balyqtyń qańqasy ǵana qalǵan. Usaq jyrtqyshtar bar tátti etin talap jegen… Adam ómiri de sol ǵoı. Jas kezde bári meniki deısiń. Aqyry armanyńnan da, alǵa qoıǵan maqsatyńnan da ajyrap, jaǵalaýǵa qańqa súırep shyǵasyń.
***
Qazaqty jaqsy kórem desem, senbeısiń. Jek kórem desem, kúnáhar bolam.
Qaragoz Simadil FB paraqshasynan
