"Eshkimge tabynǵan emespin": Búgin Rahymjan Otarbaevtyń týǵan kúni

3179
Adyrna.kz Telegram

Búgin Rahymjan aǵa Otarbaevtyń týǵan kúni. Oqyrmanǵa Otarbaev kúndeliginen úzik jazba bóliseıin:

***

Eshkimge tabynǵan emespin. Biraq tálim alǵan aǵa jazýshyla­rym az emes. Á.Nurpeıisovtyń óz shyǵarmalaryna ógeı kózben qaraıtyn qatygezdigi, Á.Ke­kil­baev­tyń ár sóıleminen menmun­dalap turatyn jan shýaǵy, D.Isa­bekovtyń sátti ıýmory, T.Nurmaǵanbetovtyń oqıǵa oı­natýy, M.Baıǵuttyń ádemi baıan­daý tásili, N.Dáýtaevtyń ótkir oılary keıingi tolqynnyń qaısysyna bolsa da úlgi bolar­lyq. Men de shama-sharqymsha solardan sóz mánerin alǵan shy­ǵar­myn. Biraq árkimniń ózindik oılaý júıesi, oı nári bolary haq. Meniń shyǵarma­la­rymda názik kóńil-kúı men astań-kesteń asaý tolqyn jaǵa­lasyp jatsa, bálkim týyndy tabıǵaty soǵan suranyp turǵan shyǵar. Minezim de birde – qatty, birde – tátti-aý deımin. Jalpy, avantıýrıstik qanymda bar. Qaı­bir jetiskennen deısiń…

***

Janyńdy kelige salyp jaza­syń. Sóz baılaý, obraz jasaý, ta­bıǵat dirili, ýaqyt mólsheri, bári-bári qııalyńnan týyp jatsa, azap emeı nemene? «Shyńǵys han­nyń kóz jasy» hıkaıatyn jazý ústinde álgi aıtqan azapty anyq sezindim. Qarama-qaıshylyǵy kóp tulǵanyń sońǵy dem úzer shaq­­taǵy oıy, ókinishi ne boldy ek­en? Al, tolǵan! Qalamyńnyń ush­ynan sáýle shashyrap, sýrettep kór!

***

Ylǵı saıaqtaý júremin. Sondaı shaqta jolyqqan bireý: – Jalǵyz kele jatyrsyń ǵoı, – degen. – Joq, – dedim. – Jan-jaǵymnan keıipkerlerim qaptap erip keledi…

***

Sóz – kıe. Ony asa qasterlep ustamasań, ornymen qoldanbasań bola ma? «Kıesi urady» deıtin edi ǵoı atam qazaq. Dúnıeni myzǵyt­paı sóz ustap tur. Unamdy, unam­syzy bolar. Báribir – sóz! Son­dyqtan qadirin qashyryp alýdan qorqam. Qorqyp syılaý degen bar. Áne, qurmet tutýdyń eń kó­kesi – sol! Sondyqtan sózben oılaý kerek. Oınaý – kúná! Biraq kúná, saýapty myna bulaǵaı zamanda kim eskerip jatyr? Jurt ádebıetten, jalpy óner ataýly­dan alshaqtap ketti. Bir kúni kó­shede, bazarda, bıznes ortaly­ǵynda, áýejaıda jurttyń sózin baqtym. Bar-joǵy 30-40 sózdiń aıasynda til qatysady eken. Qory sol! Sonymen qarym-qatynas jasaıdy, tirlik keshedi, bala ósi­redi, toı jasaıdy, kelisedi, keti­sedi… Jaǵamdy usta­dym! Qa­nyń­dy eritip, súıegińdi bal­qyt­qan qazaqtyń máıekti tili qaı­da ketti? Jylanqaraǵy joq surqaı sózderge kúnimiz qarap qalǵany ma? Álde shynaıy ómir tili bir basqa, ádebı til basqa ma?

***

Qalyń roman jazsam, bur­qy­ratyp kóp tomdyǵymdy shyǵar­sam qadirim artady dep oılaı­tyńdar barshylyq. Keshirersiz, ol tek óz halqyńnyń aýdıtorııa­syndaǵy qajettilik. Al, álem ádebıeti úshin siz eshkim de emes­siz. Endeshe eńse kóterińiz. Kóp daýysty horǵa óz únińizdi qo­syńyz. Bir shyǵarma­ńyzben bolsa da kúlli oqyrmannyń oıyn sıqyrlańyz. Tańdaıyna táttiniń sóli tepkendeı tamsan­syn. «Pah, shirkin qatarynan oza shapqan myna qazaqty-aı!» – dese ultqa mereı emes pe? Ol úshin shyǵar­ma­nyń qalyńy, juqasy qajet emes. Eń basty ólshem –kórkemdik jáne aıtar oıda! Mysaly, Nobel syılyǵyn alǵan Hemıngýeıdiń «Shal men teńizi» bar-joǵy 40-50 bettik týyn­dy. Alyp bara jatqan oqıǵa joq. Teńizden balyq aýlaǵan shal. Qarmaqqa ilikken olja. Alys jaǵalaý. Azapty jetek. Aqyry ne boldy? Dittegen jerge jetkende úlken balyqtyń qańqasy ǵana qalǵan. Usaq jyrtqyshtar bar tátti etin talap jegen… Adam ómiri de sol ǵoı. Jas kezde bári meniki deısiń. Aqyry ar­ma­nyńnan da, alǵa qoıǵan maqsa­tyń­nan da ajyrap, jaǵalaýǵa qańqa súırep shyǵasyń.

***

Qazaqty jaqsy kórem desem, senbeısiń. Jek kórem desem, kúnáhar bolam.

Qaragoz Simadil FB paraqshasynan

Pikirler
Redakııa tańdaýy