Búgin Almaty energetıka jáne baılanys ýnıversıtetinde «Qazaqstanda AES ne úshin salynýy kerek?» degen taqyrypta dóńgelek ústel ótti. Sharaǵa atalǵan taqyrypty zertteýshi-ǵalymdar, qoǵam belsendileri, stýdentter men BAQ ókilderi qatysty.
Elektr júktemesi artyp keledi
«Qazaqstandyq Atom elektr stanııalary» JShS Jańa ıadrolyq jáne energetıkalyq tehnologııalar boıynsha bas menedjeri Asýan Ońǵarbekuly «AES qurylysyn júrgizý múmkindikterin qarastyrý» atty baıandamasynda taqyrypty táptishtep túsindirip ótti.
Baıandamada 2018 jyldan beri AES jobasy boıynsha júrgizilgen jumystarǵa sholý jasaldy. Máselen 2018 jyly táýelsiz halyqaralyq saraptama júrgizildi, 2019-2021 jyldary jetekshi satýshylardan tehnıkalyq-kommerııalyq usynys alyndy.
Asýan Ońǵarbekuly elektr júktemesiniń jyldan-jylǵa artyp kele jatqanyn aıtyp ótti. Máselen 2021 jyly 15,8 GVt bolsa, 2050 jyly 38 Gvt jetedi degen boljam bar. Iaǵnı, eki ese júkteme artady.
«AES salynatyn óńir muqııat zerdelenip jatyr. Ázirge Abaı oblysynyń Kýrchatov aýdany men Almaty oblysynyń Úlken aýyly barlyq talapqa saı bolyp otyr. Aýdandardy zertteý MAGATE qujattary jáne normatıvtik talaptary negizinde júrgizildi. Jer silkinisi jáne geologııalyq qubylystar, gıdrometeorologııalyq jáne gıdrologııalyq jaǵdaı, boljamdy sý tutyný, AES qurylysynyń irgeles aýmaq ósimdikteri men janýarlaryna áseri, aýdan gıdrografııasyna áseri syndy faktorlar qarastyryldy», – deıdi A. Ońǵarbekuly.
Baıandamada AES qurylysy men iske qosý uzaq merzimdi jumys ekeni aıtyldy. Máselen, osy jyly tehnologııa tańdalyp, bekitilse de iske 2035 jyly qosylady.
Atom energııasyna úrke qaraý – zańdylyq
«Atomdyq energetıkanyń negizgi otyny ýrandy adamzat element retinde tanyǵanyna da 3 ǵasyrdan astam ýaqyt boldy. Atomdyq energetıkany ıadrolyq qarý retinde súńgýir qaıyqtardyń matory retinde paıdalanǵaly beri de 70 jyldaı boldy. Al, adamzattyń ıgiligine paıdalanyp elektr energııasynyń kózi etkenimizge de sonsha ýaqyt ótti. KSRO kezinde bizde 1400-den astam ıadrolyq raketa boldy olardan bas tarttyq, bizde polıgon boldy, sondyqtan atom energııasyna úrke qaraý zańdy. Biraq, ol qalypty. AES joǵary tehnologııalyq nárse, álem elderi ıgiligin kórip otyr», – dedi halyqaralyq zertteýshi Amalbek Ómirtaı.
Amalbek Dárkenuly «Biz qandaı álemde ómir súrip jatyrmyz» atty baıandamasynda "Álemde elektr energııasyn alýda atom 10 paıyzǵa jýyq adamzat suranysyn qamtamasyz etedi. Fýkýsıma jaǵdaıy ornaǵanǵa deıin kórsetkish 17 paıyzǵa deıin jetken-di. Aldaǵy 10 jylda elýge jýyq energobloktyń aıaqtalatynyn eskersek, kórsetkish arta bermek" dedi.
Adyrna.kz tilshisi dóńgelek ústel moderatory, ál-Farabı atyndaǵy QazUÝ Teorııalyq jáne ıadrolyq fızıka kafedrasynyń meńgerýshisi Ábishev Medeý Erjanulymen de suhbattasyp, birqatar saýaldarǵa jaýap aldy.
– Medeý myrza, búgingi sharanyń qandaı mańyzy bar?
– Biz qazir AES salý qajettiligin talqylaýdamyz. Qajet bolsa onyń tóńiregindegi qaýip-qaterdiń aldyn alý jáne osyǵan baılanysty qoǵamdyq pikirdi qalyptastyrý mańyzdy. Sol úshin osy baǵytta júrgen saıasatkerler men kásibı mamandardyń oı-pikirin súzgiden ótkizip sony qoǵamdyq tylqyǵa salýymyz kerek. Emoııaǵa berilip, radıofobııany alǵa shyǵarsaq energetıka daǵdarysyna tap bolamyz. Eýropadaǵy jaǵdaı, másele bizge kelýi múmkin. Buny mysal retinde alsaq bolady. AES energetıka daǵdarysynyń aldyn alady deýimiz osydan. Salany tereńirek zertteý, talqylaý úshin mamandardyń basyn qosyp saraptama jasaý qajet.
– El ishinde «AES ne úshin kerek» degen saýal jıi qoıylady. Dóńgelek ústeldiń taqyryby da sol eken. Sol jaıly aıtyp ótseńiz.
– Eń birinshi jáne qarapaıym túsinikti aıtaıyn. Bizge osy kúni energetıkany ártaraptandyrý qajettiligi týyp otyr. Óıtkeni jalpy jaǵdaıda energetıkalyq qaýipsizdiktiń irgesi ártarapty energııa kózderi. Árıne, biz qaıta qalpyna keletin energııa kózderin damytýymyz kerek. Jylý energetıkasyn zamanaýı túrge ótkizip, ártúrli taraptar bolýy úshin GES jáne jer asty energııa kózderi, sonyń ishinde AES-ty qamtyǵanymyz durys. Bulardy júıeli túrde alǵanymyzda bári bizdiń yńǵaıymyzǵa kelip tur. Kóbi «Japonııa AES salýdan bas tartty» dep jatyr biraq, olar da túbegeıli bas tartty dep aıta almaımyz. Áli oılanyp jatyr. Óıtkeni «energetıkalyq daǵdarys» degen ońaı nárse emes. Barlyq qoǵamǵa, ónerkásápke, jalpy sol memlekettiń ómir súrýine tikeleı áser etetin nárse. Sondyqtan bundaı máselege at ústi qaramaý kerek.
– AES Almaty oblysynyń «Úlken» aýylynda salynýy múmkin degen áńgime aıtylyp júr. Shara barysynda da eki nusqanyń biri osy delindi.
– Bul áli jan-jaqty saraptalyp jatyr. Ol aldyn-ala naqtylanyp, asyqpaı tańdalatyn is. Bir-eki jylda boldy dep belgileı salatyn nárse emes. Eger sheshimdi qazir qabyldaǵannyń ózinde AES-ty salyp, iske qosý 2035 jylǵa deıin sozylady.
– Alǵashqy saýalǵa qaıta oralsaq, Qazaqstanda AES salynsa qandaı suranysty qamtıdy?
– Birinshiden, energetıkalyq kózderdi jańartady. Ekinshiden, qoǵam damıdy. Ózimiz de sol damýshy memleketter qataryndamyz. Memleketti damytý úshin qosymsha kózderdiń biri retinde AES josparlanyp otyr.
– El ishinde onyń qaýpi jaıly alyp-qashpa sóz kóp. Qater qanshalyqty?
– Biz zamanaly AES salamyz. Sondyqtan múmkin bolǵan barlyq qaýipsizdik sharasyn jasaımyz. Qaýipsizdiktiń eń joǵary deńgeıin saqtaımyz. «Eger AES salsaq, ol jarylyp ketedi» dep oılaý durys emes. Óıte bersek adamzat damymaıdy. Mysaly, avtokólikke «apat bolady» dep minbeı qoımaımyz ǵoı. AES te sol sııaqty qajettilikten týyndap otyr. Sondyqtan da mamandar energııanyń bul túri bizge qajet ekenin aıtyp jatyr.
– Suhbatyńyzǵa rahmet!
