Ánshi Ámire - balasha ókpelegish bolǵan

4367

Ákem ǵalym Ásilhan Ospanuly aılyq alǵan saıyn kitap dúkenine baryp jańa basylymdar satyp alatyn. Bir kúni syrty qońyr tústi, betine Ámire Qashaýbaıulynyń sýreti basylǵan kúıtabaq ákeldi. Jastaıymyzdan ánshiniń daýysyn estimesek te Parıjge baryp án salǵan, degen sóz bárimizge sıqyrly kúshteı áser etetin. Ákem bárimizdi jınap Ámireniń daýysyn tyńdatty.

Kitap pen gazet-jýrnaldar kóptep alynatyn januıada biz kóp bilip óstik. Sondyqtan ásirese qazaq mádenıetine baılanysty málimet estisem beı-jaı qalmaıtynmyn.

Ámire Qashaýbaıuly Parıjde óner kórsetken túrli halyq ókilderiniń arasynda ekinshi orynǵa ıe bolǵany belgili. Biraq osy bir tarıhı oqıǵanyń qalaı bolǵanyn kópshilik bile bermeıdi. Ámireniń Parıjde qalaı án shyrqaǵany jóninde, birge barǵan ónerpazdardyń biri, Ózbekstannyń ataǵy jer jarǵan bıshisi Tamara haným «Mádenıet jáne turmys» jýrnalynda bylaı baıandaǵan:

«Bári esimde, bári kóz aldymda. 1925 jyl. Maýsym aıy. Zalda qujynaǵan halyq. Konert júrip jatyr. Kezek Ámirege keldi. Ámire sahnaǵa dál óz aýylynda júrgendeı jaırańdap shyǵa keldi. Shyǵa keldi de qoltyǵynda eleýsiz qysa salǵan dombyrasyn oń qolyna aldy. Kúni buryn qoıylǵan oryndyqty ózinshe qaıta ońdap qoıyp, artqy taǵanyn basty da, jaılap otyrdy. Qımyly shıraq, sypaıy. Artyq áreket joq. Salǵan jerden «Aǵashaıaqtyń» joǵarǵy notasyn asqaqtata shyrqap jiberdi. Onyń mıkrofonsyz-aq tym bıik shyqqan daýysyn aldyńǵy qatarda otyrǵan kórermender ǵana emes, zaldyń túkpirinde jaıǵasqan tyńdaýshylar da eki qulaǵyn basyp, aýyzdary ańqıyp qalypty".

Ámireniń franýz eline tek qazaq ánderin ǵana emes týǵan eliniń tabanany, irimshigi men qurtyn aparǵanyn da aıtqan Tamara hanýmnyń «Onyń mıkrofonsyz-aq tym bıik shyqqan daýysyn aldyńǵy qatarda otyrǵan kórermender ǵana emes, zaldyń túkpirinde jaıǵasqan tyńdaýshylar da eki qulaǵyn basyp, aýyzdary ańqıyp qalypty» degenine bireý sener al bireýler ásirelep aıtqan bolar deýi múmkin.

Mýzyka zertteýshisi Ahmet Jubanuly qazaq ánshileriniń daýystarynyń birneshe shaqyrymǵa jetkendigin jazǵany belgili. Basqa tarıhshylar jazyp ketkendeı, qazaqtardyń kóziniń alystaǵyny jaqsy kórýi dala tósiniń keńdigine qandaı baılanysty bolsa, Ámireniń daýysynyń da osylaısha jer jarýynyń qupııasy da qazaq dalasynda týǵandyǵynan. Bul tujyrymnyń durys ekenin qazaq sahnasynyń maıtalmany Qanabek Baıseıituly   da rastaıdy. Ol óz esteliginde Ámire týraly aıta kelip qazaqtyń ánderi men kúılerin jınaýshy ǵalym Aleksandr Zataevıchtiń ánshi týraly: «Onyń aýylda bomaı, qalaǵa kelip turaqtanýy daýsynyń zorlyǵyn báseńdetýi múmkin», – dep qaýip te aıtqan bolatyn» dep jazdy. Qazaq ánshileriniń has sheberlerimen kóp kezdesip ánderin tyńdaǵan A.Zataevıchtiń osy  bir eskertýine búginde daýys kúsheıtkish qondyrǵylarǵa senip qalǵan ánshiler qulaq assa qup bolar edi.

Al endi osyndaı alyp óner ıesiniń ata-babalary kim bolǵan degen suraq týýy zańdy. Ámireniń daýysyn kúıtabaqtan estigende júregi eljirep, jastyq shaǵy esine túsip kózine jas alǵan jazýshy Saparǵalı Begalın ánshi jaıynda biraz izdenis jasaǵan tulǵa:

«Ámireniń týǵan eli taraqty, burynǵy Qarqaraly ýezi Degeleń bolysynyń «Atan» aýylyna qarasty Alakóz Sháký degen atanyń urpaǵynan bolady. Ámireniń ákesi – Qashaýbaı, Tergeýbaı eki aǵaıyndy Baıdaly degen kisiniń balalary eken. Qashaýbaıdyń úılenbegen kezinde jaqyn aǵaıyndary Orazaly, Tóstik deıtin eki jigit urlyqqa áýestengen adamdar boldy. Qashaýbaı da solarmen úıirlesip, keıde ilesip ketken kezderi de bolsa kerek. Orazaly, Tóstiktiń soıqandy qylyǵyna kúıip, qýǵynshy, daýshylardyń erteli-kesh joryǵynan mezi bolǵan aǵaıyn, el adamdary tyıym salmaq bolady. Olardyń aıtqanyna kónip, bet alǵanynan qaıta almaǵan eki jigit el ishinen Qarqaralynyń syrtqy Aqmola jaq shettegi Sarym elin, Janǵutty bıdiń aýylyn panalaıdy. Olar ketkenmen, olardyń urlyǵyna kúıgen aǵaıyn Qashaýbaıǵa da tisin qaırap, qyr kórsetedi. Kózge túrtki bolǵan Qashaýbaı Orazaly, Tóstikti barǵan elinen izdep, solarǵa qosylady. Bul da Janǵutty balalaryna malshy bolyp sińedi. Qashaýbaı esip jıyp, úılenedi. Ámireniń sheshesi Toıǵandy alyp, odan Ámire týady. Ámire eseıip kele jatqanda Orazaly, Tóstikti eti tiri aǵaıyny Musa eliniń shaqyrýy dep kóndirip alyp qaıtady. Olardan qalmaı Qashaýbaı da bala-shaǵasymen kóship keledi».

Saparǵalı Begalın atamyz Ámireniń ómiri ońaı bolmaǵanyn naqty oqıǵalarmen baıandap beredi. Bul uzaq áńgime. Degenmen Ámireniń ánshi bolýyna kim áser etkenin keltirý kerek dep bilemin: «Ámireniń qyrda, óz aýyldarynda bolǵan kezinde qumarta áýestengen bir óneri boldy. Ol – azdap dombyra tartyp, án aıtý. Ámireni oǵan baýlyp, baýyryna tartqan nemere aǵasy Serik Tergeýbaıuly oıynan óleń shyǵaryp aıtatyn, dombyra, garmondy birdeı tarta, oınaı biletin jigit edi. Sol Serik Ámireniń qarshadaı kúninen ánge, dombyra sazyna qumarlyǵyna qyzyǵyp, ádemilep án aıtý, dombyra tartý ónerine baýlyǵan. Qashaýbaı Semeıge qaraı kóshkende, Serik qolyna ustatqan kishkene dombyra Ámireniń erteli-kesh qolynan túspeıtin».

Maqsutbek Maıshekınniń jazýy boıynsha ónerdegi taǵy bir ustazy týraly Ámireniń ózi bylaı depti: «Maǵan eń alǵash án úıretip, ustaz bolǵan kisi, ákemniń dosy Jumash ánshi edi». Ánshi Jumashtyń: «Qashaýbaıdy áriptesim deıtin sebebim – ol bir kezde jap-jaqsy ánshi edi. Onymen bizder aýyl ishindegi talaı toı-dýman, oıyn-saýyqtarda birge bolyp, barǵan jerimizdi san ret án-bazary etkenbiz» degen sózin oqyrman jazýshy S.Begalınniń aıtqanyn durys túsinbeı, Qashaýbaı aıaǵyn jańylys basyp, tek urlyqty kásip etipti dep oılamasyn dep keltirip otyrmyn.

Sádý Mashaquly qolyna búktelgen aq shatyr ustap júrgen ánshiniń kóp án bilgenin jazǵan: «Keıde Ámire qasyndaǵylarǵa án, kúı jaıynda áńgime de aıtyp qoıatyn. – Osy kezde ózim aıtyp júrgen 80-90 án bar, – dedi sol keshte otyrǵandarǵa». Shynyda da Ámire týraly estelik jazǵandardyń bári derlik onyń kóp án biletinin aıtady.

Biraq, keıbireýlershe bet aldy maqtanýdy súımeıtin Ámire áli de kishipeıil qalpynda edi. Parıjde ózine kórsetilgen qurmetti ol jaıynda suraǵandarǵa qarapaıym túrde ǵana aıtatyn».

Ámire eshqashan jurtty jalyndyrmaı ándi tez oryndaıdy eken. Onyń jumsaq minezi týraly zamandasy, qazaq sahnasynyń belgili tarlany Qalıbek Qýanyshbaıuly: «Ámireniń adamshylyǵy asa zor edi. Barynsha ádil, júrekti edi. Qannen-qepersiz, qalaı bolsa solaı júretin. Qoń etin kesip beretin jomart edi. Bizdiń Ámire Qasym jomart qoı dep kúlýshi edik. Keıde bir nársege úlken erni tompaıyp, balasha ókpeleıtin. «Oı, sorly Qashaýbaıdyń balasy-aı! – dep, bir saýsaǵyńdy shoshaıtyp, qytyqtasań, kúlip, ókpesin áp-sátte umytyp ketetin».

Ol tek ánshi ǵana emes sahna artısi de bolǵan úlken óner ıesi. 1926 jyly qańtardyń 13 kúni Muhtar Áýezulynyń  «Eńlik - Kebek» pesasymen qazaq tarıhynda tuńǵysh ret mamanı teatrdyń shymyldyǵy ashylǵanda qoıshy Japaldy oınap shyǵady.

M.Dýlatulynyń qyzy Gúlnár Mirjaqypqyzy «Juldyz» jýrnalynda jarııalanǵan esteliginde Ámire Qashaýbaıuly týraly bylaı dep jazdy: «Bir kúni keshke taman (ólerinen úsh kún buryn) Ámire sap-saý qalpynda bizdiń úıge keldi, otyrǵan meni kórip: «Gaıa-aý, (M.Dýlatulynyń jubaıy Ǵaınıjamaldy kópshilik osylaı ataǵan – B.O.) Gúlnárimiz boı jetip qalypty ǵoı, qaıran Jaqań (Mirjaqyp Dýlatulyn  jaqyndary jaqsy kórip osylaı ataǵan) balasynyń qyzyǵyn kóre almaı júrýi – qandaı obal, qııanat» dep aǵyl-tegil jylaǵany kóz aldymnan ketpeıdi. Meniń aǵany aqyrǵy ret kórýim eken, bul – 1934 jyl bolatyn».

Ámire nege jylady? Ánshi týraly fonografqa jazylǵan daýysyn taýyp, jatqan jerin izdeýge uıytqy bolǵan Jarqyn Shákárimniń aıtýynsha, Ámire Parıjge barǵanda ol turatyn «Darııa» qonaqúıine Franııada turyp jatqan Mustafa Shoqaı izdep kelip júzdesedi. Ekeýi qalany aralap sýretke túsedi. Bul jáıt M.Shoqaıdy jaý sanaıtyn KSRO-nyń  bıligine jetedi.

1974 jyly J.Shákárimge Seraly Qojamqululy eshkimge aıtpa dep mynadaı áńgime aıtypty: «Búkil halyq qoshemetine bólenip, ataǵy jer júzine ketken Ámire Parıjden asa kóńildi de shatty oraldy. Arada bir-eki aı ótpeı jatyp, bir kúni bet-álpeti kógergen, kózi isingen kúıi jumysqa keldi. Ne bolǵanyn suradyq. Ol: «Suramańdar, men aıtpaımyn», – dedi».  Onyń osy kórinisi araǵa aılar salyp, qaıtalanyp júrdi. 1929 jyly ult teatry Almatyǵa kóshti. Munda kelgen soń da Ámirede sol kúı úzilgen joq. Umytpasam, 1931 jyldyń kóktemi edi. Bir oıyn-saýyqtan soń Isa, Ámire úsheýmiz aıly túnniń aspanynda úıdi-úıimizge tarastyq. Sonda Ámire: «Myna pálelerdiń mende ne aqysy bar ekenin bilmeımin, tún jamylǵysynda qara kıingen ekeý úıden áketip, tań sárige deıin ustap qoıa beredi. Sondaǵy suraıtyny: «Mustafa ne dedi?» – deıdi. – Aıtqan ánimdi tyńdap, kózine jas alyp, elge degen saǵynyshyn bildirgennen basqa estigen eshteńem joq, – desem senbeıdi. Sengen bylaı turyp, ekinshisi qol jumsap, kógala qoıdaı etedi», – dep kózine jas alyp, qınalyp júrgenin jaıyp saldy».

1934 jyldyń 7 qarashasy kúni, Qazan tóńkerisiniń 11 jyldyǵyna arnalyp «Qyz Jibek» operasy qoıyldy. Ámire Qashaýbaıuly osy operanyń negizgi keıipkerleriniń bir retinde sahnaǵa shyǵýy tıis bolatyn.

Biraq, qyryqtan asar-aspas shaǵynda dúldúl ánshi qarashanyń 6-na qaraǵan túni jumbaq jaǵdaıda qaza tabady. Ánshi osy qaıǵyly oqıǵadan biraz buryn Ahmet Jubanulyna qyzdary Kúlán men Kúláshti «Kóz qyryńdy sala júrgeısiń» dep ótingen eken. Ánshi nege bulaı etti? Ol jaǵy belgisiz.

Ataqty ǵalym Álkeı Marǵulan 1925 jyly «Qazaq tili» gazetiniń betinde maqala jarııalap, onda «mádenıet gúliniń japyraǵy» dep jazǵan Ámire Qashaýbaıuly jaza bersem syr kóp.

Berdaly OSPAN.

"ADYRNA" ulttyq portaly.

Pikirler
Redakııa tańdaýy