Elimizde 2021 jyldan bastap «Ulttyq rýhanı jańǵyrý» ulttyq jobasy iske qosylyp, birqatar baǵyttar qolǵa alynǵan edi. Osy ulttyq jobany ispen kórsetip, eńseli elordada júıeli túrde ulttyq qundylyqtardy nasıhattaý maqsatynda aýqymdy is-sharalardy ótkizip, qoǵam tarapynan oń baǵaǵa ıe bolyp júrgen "Qara shańyraq" ulttyq tárbıe berý mektebiniń jetekshisi - tarıhshy, jýrnalıst, qoǵam qaıratkeri Turar Sáttarqyzymen suhbattasýdyń sáti tústi.
- Turar Sáttarqyzy, «Ulttyq rýhanı jańǵyrý» ulttyq jobasy aıasynda memlekettik tildi damytý qolǵa alyndy. «Qara shańyraq» ulttyq tárbıe berý mektebi osy baǵyt boıynsha naqty qandaı jumystar atqarýda?
- Iá, keıingi kezde qazaq tilin úırenýge degen suranys ýaqyt ótken saıyn artyp keledi. Qazirgi kezdegi álemdegi geosaıası ahýal Qazaq eline de ózinshe áser etip, týǵan tilinde sóılegisi keletinderdiń sany eselep artyp jatyr. Sonymen qatar, túrli jaǵdaımen elimizge ýaqytsha nemese turaqty qonys aýdaryp jatqan ózge etnos ókilderi de qazaq memleketiniń negizin qalap turǵan tıtýldy ultynyń tili men mádenıetin, dúnıetanymyn tanýǵa degen zor qyzyǵýshylyq tanytyp jatqanyn áleýmettik jelilerden ańǵarýǵa bolady. Ókinishke qaraı, olarǵa usyna qoıatyn, sapaly til kýrstary tipti elordamyzdyń ózinde asa kóp bolmaı tur. Osylardyń bárin eskere kele, qazaq tilin úıretetin qarapaıym, qoljetimdi, sonymen qatar erekshe ádis-tásilder men qyzyqty formattaǵy jobalar kerektigi óte ózekti.
Osy oraıda, «Qara shańyraq» ulttyq tárbıe berý mektebi memlekettik ıdeologııanyń negizi bolatyn «Bir el – bir til» ıdeıasyn nasıhattaıtyn, ulttyq qundylyqtar men mádenı muralardy qaıta jańǵyrtyp, jas urpaqtyń sanasyna sińirýdi maqsat tutqan «QAZAQ alemi» avtorlyq jobasyn jaryqqa shyǵardy.
Jobanyń maqsaty – qazaq tilin, ádebıetin, mádenıetin, tarıhyn, salt-dástúrin, dúnıetanymyn «jumsaq saıasat» arqyly dáripteý. Memleket quraýshy ulttyń qundylyqtary arqyly elimizdegi etnıkalyq toptardyń memlekettik tilge degen qyzyǵýshylyǵyn arttyrý, tildiń qoldaný aıasyn halyqaralyq deńgeıge shyǵarý. Mádenı-áleýmettik ózgermeli jaǵdaıdaǵy ulttyq tárbıeniń dińgegi – ana tili bolyp qalatynyn negizdeý, qazaq tili men tarıhyn, mádenıeti men dilin, salt-dástúri men dinin qurmetteý rýhynda qazaq qoǵamynyń ulttyq ıntellektýaldyq minez-qulqyn qalyptastyrý. Zamanaýı jabdyqtardy paıdalana otyryp, áleýmettik jelilerde (Instagram, TikTok, YouTube, Facebook, Telegram) jáne BAQ aqparattyq-tanymdyq saıttarda qazaq halqynyń mádenı-tarıhı murasyn túsinikti ári qyzyqty tásilmen dáriptep, kórsetý arqyly «Qazaq tildi kontentti» qolǵa alyp, damytý ústindemiz.
«QAZAQ alemi» jobasy búginde Elordamyzdaǵy Ortalyqtandyrylǵan kitaphanalar júıesiniń Balalar jáne jasóspirimder kitaphanasynyń kovorkıng ortalyǵy negizinde júrgizilip keledi. Jaz shyqqaly «Saryjaılaý» etnoaýylymyz negizinde de sabaqtarymyzdy ótkizdik. Ulttyq qundylyqtar, tarıh, etnografııa, mádenıet salalaryn qamtyǵan «QAZAQ alemi» sabaqtary qala turǵyndary arasynda úlken qyzyǵýshylyq týdyryp keledi.
Sonymen qatar, Tildi damytý jáne arhıv isi basqarmasynyń qoldaýymen «Qara shańyraq» ulttyq tárbıe berý jobasy qalanyń birqatar mektepteri men balabaqshalarynda ulttyq qundylyqty nasıhattaý jolymen ana tilimizge degen súıispenshilikti arttyrý maqsatyndaǵy «Qyz tárbıesi – ult tárbıesi» semınary, «Táýelsizdik – asyl qazynam», «Ana kórgen ton pisher» ulttyq qolónerden sheberlik synyptaryn, «Meniń otbasymdaǵy Naýryz», «Urpaq. Mektep. Qoǵam», «Tolaǵaı» otbasylyq saıysy, «Ónegeli ata-ana – ónegeli urpaq» ata-analarmen rýhanı-tanymdyq kezdesýler (dóńgelek ústel), «Ulttyq qolóner – tárbıe kózi» sheberlik synyby «Biz – baqytty otbasy» Sporttyq merekesin, «Júrek jylýy» ata-analarǵa trenıng, Ulttyq qundylyq aılyǵy aıasynda ulttyq bas kıim túrleri, onyń qundylyǵyn dáripteý maqsatynda «Taqııanyń ózge bas kıimnen ereksheligi» taqııa tigýden sheberlik saǵattaryn, «Jamannan jıren, jaqsydan úıren». Jasóspirimder arasynda beleń alǵan elektrondyq temeki, beıádep áreketterden aýlaq bolýǵa úndeıtin dárister, JaHandaný zamanynda beleń alǵan jastardy ulttyq qundylyq negizi týraly túsinik qalyptastyrýǵa baǵyttalǵan «Maǵjan sengen jastar» taqyrybynda Maǵjantanýshymen kezdesý, «Kórgendi kelin, esti ene» ene men kelinder saıysyn, Mamandyq tańdaý, UBT-ǵa daıyndyq (psıholog, birneshe mamandyq ıesin shaqyrý) semınaryn, «Qazaq tili – birlik tili» «Naǵyz er jigitte qandaı qasıetter bolý kerek?» tulǵamen kezdesýdi, «Til – ultyń jany» debatyn, «Ertegi – el ertegi» sahnalyq kórinis konkýrsyn jáne t.b. kóptegen is-sharalardy uıymdastyrdy, atqardy.
- Búgingi kúni aǵa býyn men jastar arasyndaǵy úzilip qalǵan urpaqaralyq sabaqtastyqty qaıta jalǵaý - mańyzdy máselege aınalyp otyr. Balalar jyly aıasynda ótkizilgen is-sharalarǵa toqtalyp ótseńiz, nátıjesi qalaı?
- «Uıat bolady, jaman bolady, obal bolady» dep úsh-aq aýyz sózben ulaǵatty urpaq tárbıelegen, ǵylymı dárejesi joq, biraq toqyǵan, dala akademıkteri bolǵan uly halyqtyń búgingi urpaǵy nege rýhanı daǵdarysty basynan keshýde?! Ókinishtisi, ult qundylyǵynan ajyraǵan, urpaq sabaqtastyǵyn joǵaltýǵa shaq qalǵan kópshiligimiz aınalamyzda, qoǵamda bolyp jatqan máseleniń tereńine úńilmeı, tek saldarymen ǵana kúresetin boldyq. Túrli problemalardyń, agressııa men depressııanyń, tilden jáne dilden, ulttyq qundylyqtan bezýdiń, rýhanı azǵyndyqtyń, quldyraýdyń sebebin izdemeımiz. Bul nege solaı boldy?,-dep tereńine úńilmeımiz. Máseleniń túp-tamyry qaıdan shyqty dep oılanbaımyz.
San ǵasyrlar boıy ultty ult bolyp qalyptastyrǵan rýhanı qundylyqtan bezip, ózgenikin jaqsy dep, ózimizdikin ógeı kórip, ózeginen tebemiz. Ár ultty ózine tán óziniń damý ereksheligi, óz tarıhy, óz bolmysy bar ekenin umyttyq. Qazaqta «telý» degen sóz bar. Enesi ólgen tóldi basqa maldyń baýyryna salady. Mal basynda bóten tóldi jaqyndatpaıdy, kónbegen soń qarańǵyǵa qamap, tóldi baýyryna salady. Bylaısha aıtqanda, «ógeı tóldi» zorlap jaqsy kórgizedi. Jahandaný zamanynda syrttan qanshama qundylyq bizdiń urpaǵymyzǵa osylaı «zorlap» telinip jatyr Biraq ol basqanyń qundylyǵy bolǵan soń, bizdi shyn nıetimen qabyldamaıdy, ol syrttan telingen. Ondaı «ógeı» nárse túptiń-túbinde urpaǵymyzdy adastyrady, ult tamyryna balta shabady. Qanshama jastyń ózin-ózi tappaı, dinnen, dilden, tilden, qundylyqtan bezip júrgeni osyǵan kýá?!
Osy turǵyda qolymyzdan kelgenshe óskeleń urpaqtyń tárbıesimen aınalysyp, «Qara shańyraq» ulttyq tárbıe berý jobasy aıasynda qolymyzdan kelgenshe bilim, tárbıe berý mekemelerimen, analarmen jumys istep júrmiz. Biraq «Jalǵyzdyń úni shyqpas, jaıaýdyń shańy shyqpas», - degendeı, bul teńizge quıǵan tamshydaı ǵana is. Atqarar sharýa kóp.
Salt-dástúr – bizdiń ulttyq bolmysymyzdy aıqyndap, jahandaný zamanynda óz bet-beınemiz ben qadir-qasıetimizdi saqtap qalar jalǵyz qalqan. Sondyqtan urpaǵymyz ulttyq qundylyqty qurmetteýi úshin jáne urpaqaralyq sabaqtastyqty kórsetetin «Ertegi – el erteńi» jobasy aıasynda birneshe jyldan beri qala balabaqshalaryn aralap baldyrǵandarǵa ertegi oqyp, árqaısysynyń bolashaq kitaphanasynyń negizi bolar ertegi kitap syılaımyn. «Qara shańyraq» ulttyq tárbıe berý mektebiniń jumysy aıasynda ulttyq merekelerge oraı ónegelik máni bar saıystar ótkizdik. Máselen, «Meniń otbasymdaǵy Naýryz», «Ertegi – el erteńi» saıystary, ulttyq dástúrler men ulttyq oıyndar kórsetilgen, úsh býyn ókili qatysqan «Babalar amanaty – urpaqqa mura» merekelik is-sharasy, «Urpaq jalǵastyǵy: Balany ashamaıǵa mingizý» dástúrin ótkizdik.
Oqý jylynda qala mektepterinde «Urpaq.Qoǵam.Mektep» jobasy aıasynda mektep oqýshylaryna maman spıkerlerdi shaqyryp, rýhanı-tanymdyq kezdesýler uıymdastyramyz, etnopedagogıkalyq taqyryptarda dárister oqımyz, is-sharalar uıymdastyramyz, ata-analarmen «Ónegeli ata-ana – ónegeli» urpaq taqyrybynda keńester ótkizdik.
Maýsym aıynda eki kún boıy «Ulttyq tárbıe – ulttyq rýhtyń negizi» taqyrybynda Baýyrjan Momyshulynyń kelini, jazýshy-etnograf, qoǵam qaıratkeri, qazaqy dástúrdi, otbasylyq qundylyqtardy nasıhattaýshy Zeınep Ahmetovamen respýblıkalyq deńgeıde eki kúndik kezdesý ótkizdik. Kezdesýdiń basty maqsaty – tildi, dildi qurmetteý, rýhanı qundylyqtardy, salt-dástúrdi saqtaý, otbasylyq ınstıtýttyń mártebesin kóterý, qoǵamda bolyp jatqan urpaq tárbıesine qatysty keleńsiz oqıǵalardyń aldyn alý, ulttyq qundylyqtardy dáripteý arqyly otansúıgishtikke tárbıeleý.
Óskeleń urpaqtyń boıynda rýhanı-ónegelik tárbıe sińirý, ata-analarǵa urpaq tárbıeleýge qajetti ulttyq tárbıe negizderin berý maqsatynda qolymyzdan kelgenshe jumys istep júrmiz. Biraq bul «qarlyǵashtyń qanatymen sý sepkendeı» ǵana jumys. Kúndelikti jastarmen, balalarmen, búldirshindermen jumys istep júrgen adam retinde aıtarym, atqarar sharýa óte kóp! 30 jylda tek ekonomıka, saıasat dep, rýhanııatty, urpaq tárbıesin ýystan shyǵaryp alyppyz. Endi mine, sonyń zardabyn shegip jatyrmyz.
- Elimizde «Táýelsizdik urpaqtary» baǵyty aıasynda jas qabilet ıelerine jańa múmkindikter ashylýda. Jastarǵa degen kózqarasyńyz qandaı?
- Qaı zamanda da aǵa býyn ini býynnan kemshilik izdep jatady. Ókinishtisi keıingi kezde aǵa býyn jastarǵa úlgi-ónege kórsete almaı, ini býynnyń úddesinen shyǵa almaı júr. Eki býyn arasy alshaqtap quzǵa aınalǵaly qashan?! Saldarynan jastarymyz ózderin tolǵandyrǵan kóp saýaldardyń jaýabyn tappaı, ony bireýi ásire dinnen, taǵy biri Batys mádenıetinen, endi bireýi emin-erkin ómirden izdep, adasyp júr.
Otyz jyl boıy adal eńbekpen nan tapqan jandardy emes, jarq-jurq etken ómiri bar, sansyz «juldyz-symaqtardy», jalǵan koýchtardy, arammen semirgen baı-symaqtardy madaqtaǵan, ónege etken qoǵamda «Men kimmin, qaıdan keldim jáne qaıda baramyn? Qazaq qandaı bolǵan, qazir qandaı jáne bolashaǵy qandaı bolmaq?»,-degen sansyz saýal mazalaǵan, rýhanı azyq izdegen jastarymyzdyń kóbi úlgi tutar tulǵalardyń tapshylyǵynan «joǵalǵan býynǵa» aınalyp bara jatqanyna kýámiz. Ony qoǵamda bolyp jatqan jaısyz oqıǵalar da kórsetip otyr.
«Qańtardaǵy qandy oqıǵadan» keıin bılik, qoǵam qatty oılana bastady. Endi jaqyndasyp, urpaqaralyq sabaqtastyqty qaıta jalǵaıyn dese, aradaǵy altyn kópir joǵalǵan, ony jalǵaý, jastardyń aldyndaǵy bedel-abyroıdy qaıtarý, olarǵa til qatý, ózimizdi syılatý, úlken býyn úshin ońaı sharýa bolmaı tur.
Endi úlken býynǵa jastarǵa qalaısha ónege kórsete alamyz, olardyń úlkenge degen, eliniń erteńine degen senimin qalaı qaıtaramyz?,-degen saýaldyń tóńireginde oılanatyn kez jetti. Jastarmen kóp kezdesemin. Olardyń kóbiniń tilegi aǵa býyn ókilderi óskeleń urpaq, jastar aldynda qandaı mańyzdy ról atqaratyndyǵyn bilse ǵoı, shirkin?!,-degen oıǵa saıady. Eki býyn arasyndaǵy altyn kópirdi jalǵaý úshin ár eresek adam Ult aǵasy, Ult anasy bolýǵa tyrysýy kerek. Isimiz ben áreketimiz saı bolǵanda ǵana jastarǵa ónege bola alatynymyzdy umytpalyq.
Otyz jyl boıy urandatyp, qansha qarajatty jelge shashyp, ótirik forýmdar, konferenııalar uıymdastyryp, jalǵan «jańǵyryp» keldik. Endi bolmaǵanda, «qańǵyryp» ketetindeı jaǵdaıǵa jetkenimizdi endi túsinip jatyrmyz. Ulttyq ıdeologııany qolǵa alyp, eń aldymen, el erteńi bolar jas urpaqtyń máselesine, olardyń rýhanı-ónegelik tárbıesine jiti nazar aýdaratyn kez jetti. Kózi ashyq, kókiregi oıaý, sanaly, hám óreli, erkin oıly, rýhty jastar barshylyq, shúkir.
Birer aı buryn Qaraǵandy jastarynan «ARQA ARYSTARY» atty press-týrǵa arnaıy shaqyrtý aldym. Jalpy elimizdiń 30-jyldyq tarıhynda mundaı is-sharanyń bolǵany jaıly estimeppin. Osy turǵyda jastardyń bizdi dıalogqa shaqyrýy qýantarlyq ári maqtanarlyq jaǵdaı, árıne. Biraq, biraq... Aǵa býyn arasynan shaqyrylǵandar sany shekteýli ǵana eken. Nege?,-degen saýalyma uıymdastyrýshy jýrnalıst: "Apaı, búgingi aǵa býynnyń sózi basqa, isi basqa. Al biz, bul is-sharaǵa sózi men isi birdeı jandardy shaqyrdyq" dep jaýap berdi. Qarshadaı jýrnalıst qyzdyń bul suraǵy júregimdi aýyrtty, qatty oılantty. Bul qalaı? Jastarǵa ónege bola alatyn aǵa býyn nege azaıyp ketti?
Bile bilsek, bul jastardyń emes, myna bizderdiń, ıaǵnı ata-analardyń, qoǵamnyń, memlekettiń qasireti. Qazaq urpaǵy úshin ómir súretin ult. Ómirimizdiń máni, otbasynyń qyzyǵy – urpaǵymyz. Jastarymyzǵa durys tálim-tárbıe bere almasaq, onyń keleshegine úmit artpaı-aq qoıalyq. Ókinishke oraı, «balam jaqsy bolsyn, qarny toq, kóılegi kók bolsa» boldy dep, óskeleń urpaqtyń rýhanı-ónegelik tárbıesin qoldan shyǵaryp alyp jatyrmyz. Jastardyń kóbin ınternet, syrt tárbıelep jatyr. Ata-ananyń, qoǵamnyń urpaq tárbıesindegi mindeti tek osy ǵana ma?
Ul-qyzdarymyz ana tilin, ata tarıhyn, ulttyq salt-dástúrin bilmeıdi, tastandy jetim balalar, qıyn balalar, qarttar úılerindegi ájeler men atalar, nashaqorlyqqa salynǵan jastar, ajyrasý, sýııd, aıta bersek, tolyp jatyr. Ulttyq dástúrler men rýhanı qundylyqtarymyzdyń ahýaly alańdatarlyq kúıde. Nege osyndaı jamandyq ataýly kóbeıip ketti dep bir sát oılanyp kórelikshi?! Tamyry tereńge ketken báıterektiń ǵumyry uzaq pa, álde tamyrsyz aǵashtyń ǵumyry uzaq pa? Sol tárizdi, rýhanı baılyǵymyzǵa negizdelgen, otbasylyq qundylyqtarymyz, ulttyq tálim-tárbıemizdiń de tamyry tereń, san ǵasyrlyq tarıhy bar.
Balaǵa bilimmen qatar, tárbıe de kerek. Jas urpaqty adamgershiligi mol, ımandy, qaıyrymdy, ónegeli etip tárbıeleý- otbasynyń, qoǵamnyń, memlekettiń birinshi kezektegi mindeti bolý kerek. Ósken uıasynda otbasylyq dástúrden rýhanı nár alǵan, ultjandylyqqa tárbıelengen, ulttyq qundylyqtardy qadirleıtin urpaq eshqashan jaman nárseniń jeteginde ketpeıdi. Árıne, damyǵan elderge uqsaǵymyz keledi, biraq «jaqsysynan úırenip, jamanynan jırenetin» tustaryn da umytpaýymyz kerek. Ultymyz jahandaný zamanynda jutylyp ketpeý úshin, ult bolyp qalýy úshin qazaq óz bolmysynan ajyramaýy kerek.
- Suhbattasqanyńyzǵa raqmet! Keleshek urpaqtyń jarqyn bolashaǵy úshin atqaryp jatqan eńbekterińiz jemisti bolsyn!
Suhbattasqan Zarına ÁShIRBEK,
"Adyrna" ulttyq portaly
