Josparly dúnıe arqyly Mırzııoev halyqqa jaqsy kóringisi keldi - Dos KÓShIM

4826

Ózbekstanda oryn alǵan jaǵdaıǵa qatysty eldegi belsendi saıasatker Dos Kóshimnen "Adyrna" tilshisi arnaıy pikir aldy. 

Núkistegi kóterilistiń "Qańtar qyrǵynymen" uqsastyǵy jaıly

Mindetti túrde uqsastyq bolady. Sebebi, eki eldegi halyqty kóshege shyǵarǵan jaǵdaıdyń baǵyty bir. Baǵyty - halyqtyń narazylyǵy. Sondyqtan da, eldiń basshysy "jańa" degen sózdi qosady. El burynǵydaı bolmaıdy, "jańa" bolady. Oǵan tańǵalýdyń qajeti joq. "Jańa Ózbekstan", "Jańa Qaraqalpaqstan" degen sózderdiń bári mindetti túrde aıtylady. Bul kez kelgen prezıdenttiń, kez kelgen saıasatkerdiń klassıkalyq tásili.

Shavkat Mırzııoevtiń "josparlanǵan" pozıııasy

Bul máseleniń núktesi erterekte qoıylý kerek edi. Meniń esimde, umytpasam 93-94 jyldardaǵy konstıtýııa boıynsha, Qaraqalpaqstanǵa jıyrma jyldan keıin óziniń saıası baǵytyn anyqtaıtyn tańdaý beriletin bolǵan. Sebebi, sol jyldarda óte qıyn kezeń bolǵannyń ózinde "bólek shyǵý" máselesi kóterilgen bolatyn. Biraq, nege ekeni belgisiz, 20 jyldan keıin ne referendým kóterilmedi, ne bul másele qaıta qozǵalmady. Eger Shavkat Mırzııoev osy baǵytta sheshim qabyldaıtyn bolsa, áýeli qaraqalpaq halqyna sol burynǵy zańǵa sáıkes, endi sheshimge kelińder, 20 jyl oılandyńdar ǵoı, jeke memleket bolasyńdar ma, álde bizdiń quramda qalyp, táýelsizdigin ustaıtyn avtonomııa bolasyńdar ma, degen usynys aıtý kerek edi. Al ol kerisinshi osy usynystardy aıtpastan, atalǵan baptardy alyp tastaı bastady. Bul - úlken qatelik boldy. Aıaǵy qan tógiske ulasty.

Men keıde oılaımyn. Arnaıy josparmen halyqqa jaqsy kórinýi úshin osylaı bastaıdy da, "men keldim", "han keldi", "máseleni sheship berdim" degen oımen ádeıi jasalǵan dúnıe sekildi halyqqa qutqarýshy syndy kórinip qaldy. Óıtkeni, aldyńǵy máseleni men bilmeımin. Bul máseleni referendýmnyń mátinin daıyndaǵan ýaqytta, aınaldyrǵan osy 4-5 bapty alyp tastaımyz degen ýaqytta, ony kim jasaǵanyn, kimnen shyqqanyn bilmeıdi ekenmin. Parlamentten shyqty ma, prezıdenttiń óz aýzynan aıtyldy ma, ol - belgisiz.

Mırzııoevtiń negizgi maqsaty...

Mırzııoevtiń negizgi maqsaty - qaıtalap saılaný múmkindigi (Pýtındegideı). Halyqqa jaqsy kóriný arqyly qaıtadan saılaný. Bul Qaraqalpaqstandy ózine qosyp alýdan da birinshi turǵan másele. Jeke bas qamy, jeke repýtaııanyń mundaı jerde alatyn róli úlken. Meniń sol jaqtaǵy belsendilermen sóıleskendegi alǵan pikirime súıensek, Qaraqalpaqstannyń bólinip shyqqany durys. Ol keıin Qazaqstanǵa qosyla ma, joq pa, bul másele de qaıta-qaıta qozǵalyp jatyr. Qaraqalpaqstan endigide ózi biledi. Jeke memleket bola ma, Ózbekstan quramyndaǵy táýelsiz avtonomııa bola ma, Qazaqstannyń janyndaǵy federatıvti qurylymǵa qosyla ma, onyń bári - bolashaqtyń isi. Dál qazir olar - bir nárseni qorǵap qaldy. Óz táýelsizdikterin aıaq asty etpedi. Osy kúsh úshin, birlik úshin, rýh úshin halyqqa qoshemet!

Ózbekstan prezıdentiniń "saıası toptardyń arandatýshylyǵy" dep jyly jabýyna qatysty

Bul da dál bizdiń prezıdent aıtqandaı dúnıe. Syrttan kelgen arnaıy áreket, belgili bir saıası toptar degenniń barlyǵy Qańtar oqıǵasyna uqsas klassıkalyq nusqa. Biraq, men eshqandaı da dálel kórip otyrǵanym joq. Ásirese Qaraqalpaqstannan. Iá, oppozıııalyq baǵyttaǵy jetekshilerdiń bolǵany, jeleý bolǵan, bastap bergen adamdardyń bolǵany ras. Ondaı adamdar barlyq elde bar. Kóshege narazylyqpen shyqqan adamdardyń maqsaty aıqyn. Olardy kóre tura syrttan kelgen arandatýshylyq deý - durys emes.

Áńgimelesken: Dına LITPIN, 

"Adyrna " ulttyq portaly

Pikirler
Uqsas jańalyqtar