Ulytaýǵa adal azamat...

8085

Eline, týǵan jerine, sýyna, aýasyna, topyraǵyna, bárine adal týar azamattar kemde - kem. Biraq, týmysynda Allanyń boıyna erekshe qasıet berip jaratqan adamdary bolady. Sol qasıetin óz boıyna ǵana emes, týǵan jerine adal jaratyp, úlken paıdasyn tıgizip júrgen azamattyń biri, álem azamaty – Baqtııar Qojahmetov, - dep bilemin. Ol kisiniń atyn stýdent shaǵymyzda jaqsy estip óstik. Sonda da, shynymen Otanyn, naqtyraq aıtsaq, týǵan jerin sonshalyqty súıetindigin, bizdiń «Ulytaý» qoryq-murajaıyna qyzmetke kelgennen bastap, jaqynyraq bile bastadyq.

Ulytaý murajaıynda 2009 jyldan bastap, alǵashqyda dırektor orynbasary, keıin 2021 jyldyń jartysyna deıin dırektorlyq qyzmetin atqardy. Osy az ǵana ýaqyt ishinde murajaı qyzmetkerlerine qol jetpes bilim, tájirıbe úıretti. Qysqasy, áriptesteri ustazynan bilim alyp júrgen shákirtter,- desem, artyq bolmas. Árıne, ol kisiden úırenerimiz áli de kóp, degenmen, óziniń kózdegen maqsatyna jetpeı tynbaıtyn Bákeń, bizdiń boıymyzǵa sol qasıetti sińire bildi.

Ol  kisi kóptegen myqty shákirtter ósirip shyǵardy. Shákirtteriniń boıynda erekshe qasıeti, qabileti baryn bilse, onyń áriqaraı ashylýyna, ósýine yqpalyn tıgizip, qoldaý jasap, aıanbaı ter tókti. «Ustazdan shákirt ozady» - demekshi, shákirtteri qazir Mádenıet jáne sport mınıstrliginde, IýNESKO, National Geographic, «Nur Otan» HDP, mýzeı dırektory jáne t.s.s joǵary laýazymdy qyzmetterde eńbek etip júr. Shyny kerek, alǵashynda bul kisini qııalǵa berilgen armanshyl keıipker, - dep oılaýshy edik, biraq sol qııaly men armanyn oılaǵan kúnnen bastap-aq iske asyryp, bizdi biraz tańqaldyrdy.

1991 jyly túıe kerýenimen Uly Jibek Jolynyń boıymen júrip ótken «Otyrar-Ulytaý» jáne 1999-2005 jyldardaǵy Uly Eýrazııa dalasymen Majarstanǵa deıingi «Altaı-Dýnaı» ekspedıııalary, biz úshin ásheıin tús pen qııal sııaqty kórinedi. Osy úlken eki ekspedıııasynda da basqasyn aıtpaǵanda, basty maqsat – Ulytaýdy dúnıejúzine tanytý. Bákeń osy maqsatpen qoryq-murajaıda bes jylda alty baǵytqa baǵyttalǵan «Ulylyqqa taǵzym» ekspedıııasyn quryp, qyzmetkerlerine úlken múmkindik jasady. 2010 jyly alǵashqy baǵytty «Ulytaý - Otyrar» - dep atap, qyzmetkerlerin kólikpen el bolyp, dástýrli túrde shyǵaryp saldy. Sol jyly kúzde Reseıdegi «Chelıabınsk-Arqaıym», 2011 jyly - «Taraz –Jetisý», biz (mýzeı qyzmetkerleri) 2012 jyly – «Shyǵys Qazaqstan», 2013 jyly – «Batys Qazaqstan – Beket ata» jáne 2014 jyly – Reseıdegi «Omby» baǵyttarymen: Qyzylorda, Syǵanaq, Saýran, Túrkistan, Otyrar, Chelıabınsk, Arqaıym, Shý, Shyǵanaq, Moıynqum, Saýdakent, Taraz, Shymkent, Ordabasy, Semeı, Óskemen , Almaty, Torǵaı, Aqtóbe, Oral, Saraıshyq, Atyraý, Aqtaý, Beket ata, Jańaózen, Aral, Qaraǵandy, Astana, Pavlodar, Omby jáne t.b. jerlerdi júrip ótti.

Ekspedıııa músheleri is-sapary barysynda Ulytaý tarıhy jaıly jyljymaly fotokórmeler ótkizip, aqparat-quraldaryna tarıhı maqalalar  taratyp jáne telearnalarǵa suhbattar berý arqyly nasıhat júrgizip, barǵan jerlerine Ulytaýdy  tanytty. Sonymen qatar, damyǵan týrızm ortalyqtarymen, tarıhı oryndarmen, murajaılyq áriptesterimen tanysyp, is-tájirıbe almasyp, jádigerler jınaqtap, kóptegen ıgilikti ister tyndyrdy. Eń qyzyǵy, bul ekspedıııanyń ereksheligi – qanshama shaqyrym jerdi, tasty, shóldi dalanyń qıynshylyǵyna tózip, qarapaıym ÝAZ- avtokóligimen júrip ótýi. Sebebi, biz bul tózimdilik qasıetti sol basshymyzdan úırendik emes pe...

Al, 2015 jyly bes jylǵa josparlaǵan iri «Uly Eýrazııa» baǵdarlamasy aıasynda, Uly Jeńistiń 70 jyldyǵyna oraı, «Erlikke taǵzym» ekspedıııasyn uıymdastyryp, murajaı kóligimen qyzmetkerlerin alyp,  Ulytaýdan Arqalyq, Qostanaı qalalary arqyly, Chelıabi, Ýfa, Qazan, Máskeý qalalaryn basyp, Uly Novgorod oblysy Demıan aýdany Lychkovo aýylyna is-sapar jasap qaıtty. Sonaý alys sapardy uıymdastyrýynyń maqsaty, Uly Otan soǵysynda otan úshin ot keship, maıdanda qaza bolyp, belgisiz ketken ulytaýlyq jerles jaýyngerlerdiń qaza tapqan jerlerin anyqtap, týǵan jerinen arnaıy eskertkish tas qoıý boldy. Ulytaýdan tórt myń shaqyrym jerge qarapaıym kólikpen barǵan  bul issapardy shynymen úlken erlikke baǵalaý artyq bolmas...

Aıta ketetin jaı, reseı shekarasyna ótkeli turǵanymyzda, keden qyzmetkeri kóligimizge qarap,: «Zachem vy edete v Rossııý?» - degen suraǵyna Bákeń: «Na parad ýchastvovat» - dep qaljyńdap edi, álgi kedenshi basyn shaıqap: «A, po solıdnee mashıny ne bylo?» - demesi barma. Sonda oılanbastan ózine jáne kóligine sengen basshymyz: «Net, mashına nasha nıkogda nas ne podvodıla» - dep salmaqty jaýap berdi. Sebebi, ol kisi bir jaǵynan árýaqtardyń qoldaıtynyna sense, ekinshi jaǵynan qaı isti atqarsa da shyn nıetimen atqarylǵan is esh kedergisiz óz jemisin beredi, - dep senedi.

Is-sapar barysynda Máskeýlik jaýynger urpaǵy, qarııa Nına Maksımqyzy Baqtııar aǵamyzdyń osyndaı ıgi isti uıymdastyrýyna, jaýaptylyǵyna tańqalyp, «Vy, velıkıe molody!» - dep, alǵysy men rızashylyǵyn bildirgenine kýá boldym. Sonymen qatar, ol kisiniń bastamasymen, osy Uly Jeńistiń 70 jyldyǵyna oraı, «Ulytaý» qoryq-murajaıy taǵy bir úlken ıgi is atqardy. Ol «Óli razy bolmaı, tiri baıymaıdy» demekshi, soǵystan aman-esen aýylǵa oralyp, keıin qaıtys bolǵan atalarymyzdyń zırattaryna bir úlgimen «Uly Otan soǵysynyń ardageri» - degen jazýy bar tas belgi ornatý boldy. Bul is arqyly keıingi urpaqqa Uly Jeńisti alyp berip, beıbitshilik sılaǵan atalarymyzdyń árýaǵy razy bolsyn degeni shyǵar.

Baqtııar Saparbekuly óz qyzmetkerlerin  elimizdiń basqa aımaqtarynda, sondaı-aq, Qyrǵyzstan, Reseı, Grýzııa  memleketterinde ótken halyqaralyq semınar-konferenııalarǵa jiberip,  bilim-tájirıbelerin jetildirdi. Murajaı arheologtaryna Reseılik jáne Á.Marǵulan atyndaǵy Almaty arheologııa ınstıtýty mamandarymen birlesip, Taldysaı ken orny turaǵy, Basqamyr, Toqtaýyl turaǵy, Aıbas darasy jáne t.b.tarıhı oryndarǵa zertteý jumystaryn júrgizýdi uıymdastyryp otyrdy.

Al, arhıtektýra bóliminiń(burynǵy ataýy) qyzmetkerlerine sáýlet óneri eskertkishterin qaıta jańǵyrtýdy úırený úshin, Qyzylordadaǵy Syǵanaq ortaǵasyrlyq qalasynyń medrese-meshitiniń, Qarqaralydaǵy Qunanbaı qajy meshitiniń jańǵyrtý jumystaryna jáne Túrkistandaǵy restavraııalyq ortalyqtan kirpish kúıdirý ádisin úırenýge is-saparǵa jiberip tájirıbe alýǵa qoldaý jasady. Nátıjesinde: Saýqym mazary, Qonysbaı meshiti jáne Joshyhan kesheni eskertkishterine qalpyna keltirý jumystary júrgizildi.

Sonymen qatar, 2011 jyly murajaı janynan qaıta jańǵyrtý ustahanasyn ashyp, onda eskerkishterge arnalǵan temir qorshaý sharbaqtary jáne qorǵaý taqtalary jasalynyp, Kelintam, Talmas ata, Shotqara, Basqamyr, Han araly, Aıaqqamyr eskertkishterine abattandyrý jumystary júrgizildi.  Ol kisi Ulytaýǵa kelgeli beri Áýlıetaý men Embulaqty aýzynan tastamaıdy. Astanada qyzmeti, Qaraǵandyda úıi bola tura, bárin tastap, jeruıyqty izdep, dala kezgen Asanqaıǵy babamyz sııaqty, qaıtsem de Ulytaýyma qyzmet etemin, - dep aýylǵa alǵash kelgeninde Áýlıetaýdyń etegi Embulaqtyń jaǵasyna kıiz úı tigip, qysqa deıin otyrǵany, kórgen adamǵa birtúrli oǵash kóringeni ras.

Úıim joq demeı, kerisinshe Áýlıetaýdyń qasıeti qoldap, sol jerge Taǵzym úıin salýdy uıǵardy. 2010 jyly onyń sharýashylyq kesheni salýǵa demeýshiler tartyp,  qurylysyn bastap ta ketti. Sol jyly qazaqstandyq belgili arheolog, professor V.F.Zaıbertti arnaıy shaqyrtyp, Áýlıetaý etegine keshendi zertteý jumystaryn júrgizýdi uıymdastyrdy.

Baqtııar Saparbekuly Áýlıetaýdy zerttep, nasıhattap, álem taýlarymen salystyryp, biraz shet elderdi aralap,  olardyń taýlarynan kem túspeıtinin dáleldeý úshin, sondaı-aq, álemdik deńgeıde ekendigin anyqtaýǵa aıanbady jáne oǵan kózi jetti dese de bolady. Áýlıetaý men Embulaqty álemge tanytý men nasıhatynyń arqasynda, 2014 jyly aýylymyzǵa at basyn tiregen elbasy N.Nazarbaev halyqqa bergen suhbatynda Áýlıetaýdy erekshe atap ótti: «Óziniń turǵan jeri – Qazaqstannyń kindik ortasy. Munda turǵan taý – aýmaǵy 200 shaqyrym qyrat-qyrat taýlar. Eń bıigi – Áýlıeata dep atalady. 1100 metr. Odan aǵyp jatqan, myna biz mańynda otyrǵan bulaq Áýlıebulaq dep atalady. Osynyń  bárin ata-babamyz beker atamaǵan ǵoı.» - dep, atap ótti.

Ol kisiniń sol is-sapary men bergen suhbaty elimizdiń tarıhı oqıǵasyna aınaldy. Bul Ulytaýlyqtar úshin, úlken qýanysh emes pe... Armanshyl jannyń úlken armandarynyń biri - Áýlıetaý eteginen úlken dástúrli týrısttik nyshan salý boldy. Óıtkeni qasıetti Ulytaýǵa kelýshiler, kórýdi armandaıtyndar óte kóp. Týrıstterdi tartý úshin, ashyq aspan astyndaǵy: Alashahan, Joshyhan, Dombaýyl jáne t.b. qundy tarıhı eskertkishterimiz barshylyq. Biraq, ókinishke oraı, olardyń shalǵaı ornalasqandyǵy jáne jolynyń kelýshilerge qıyndyq týǵyzatyny bárimizdi de qynjyltady.

Al, Áýlıetaýǵa kelýshiler sany jyldan jylǵa ósip keledi. Sondyqtan Baqtııar aǵamyz armandaǵan qurylystyń salýyna aıanbaı eńbek etti. 2016 jyly QR Premer-Mınıstri, QUGQ qamqorshylyq keńesiniń tóraǵasy K.Q.Másimov Ulytaýǵa kelip, tarıhı eskertkishterdi aralap, Áýlıetaý eteginde, kıiz úıde, birneshe mınıstrlerdiń qatysýymen ótken májiliste qasıetti jerimizge týrızmdi damytýǵa úles qosý jóninde úlken máseleler qaraldy. Bul májiliste Baqtııar Saparbekuly óz baıandamasynda týrısttik nyshandy salý jáne Ulttyq tabıǵı park ashý týraly usynysyn jetkizdi. Sol usynystyń nátıjesinde Ulytaý sapar-ortalyǵy (2020 jyl) jáne Ulttyu tabıǵı park (2021 jyl) ashyldy.

Bákeńniń jáne ol kisini jaqsy biletin azamattardyń aıtýynsha, bala kezinen armany asqaq bolyp ósken eken. Sol armanyn qalaıda oryndaý úshin, bozbala shaǵynan kóp izdenip, birte-birte iske asyryp keledi. Ol úlken armany  – týǵan jeri Ulytaýǵa qyzmet etý, sonymen qatar, kórkeıtýge, bar álemge tanytýǵa kúsh-jigerin, bilimin jumsaý eken. Baqtııar Saparbekuly óziniń týyp ósken aýyldary Sheńber men Terisaqqandy da jadynan tys qaldyrǵan emes.

2006 jyly Terisaqqan aýylynda óz qarajatynan jáne aýyl turǵyndarynyń úlesimen meshit saldyrdy. Meshit qurylysynyń ereksheligi – kúmbezi kvar tasymen qaptalyp, qabyrǵasy ıran kirpishterimen órilgen, al, ataýy latynsha áriptermen jazylǵan. Bul qurylysty salǵan, áriptesimiz Qotyrashov Sársenbaı aǵa oń qolynan óner tamǵan, altyn qoldy azamat. Baqtııar aǵamyz týǵan jeri Sheńberge jyl saıyn 9 mamyr Uly Jeńis merekesinde arnaıy ótkiziletin ulttyq «Atjarys» oıynyn tamashalap, foto-beıne kameraǵa túsirip, baspasóz aqparat-quraldaryna jarııalap otyrady. 2021 jyly 4 serıaldy beıne fılmniń 1 serııasyn túsirip ıýtýb arqyly kórermenderge usyndy. «Tarıhy tereń Qorǵasyn» (avtor B. Shaıgozova)  atty kitaptyń jaryq kórýine sebepshi boldy.

Al, Terisaqqanda 2012-2016 jyldar aralyǵynda kezeń-kezeńimen «Terisaqqan kóktemi» - ataýymen etnofestıval ótkizýdi uıymdastyrdy. Terisaqqan - Ulytaý ortalyǵynan 130 km jerde alys ornalasqan jáne joly da kólik júrýge qolaısyz. Biraq, aýyl turǵyndary óz aýylyn qadirlep, mal sharýashylyǵyn, ásirese jylqy malyn damytyp, uıytyp otyr. Qarapaıym shaǵyn ǵana aýylda nebári 50-60 oshaq tútin tútetip otyr. Aýyl turǵyndarynyń erekshe bir qasıeti – ǵasyrlar boıy, barlyǵy uıymshyldyqpen bir kisideı 1-shi  ne 2-shi mamyr kúni bıe baılap, sol kúndi kóktemniń alǵashqy merekesine aınaldyrǵan.

Týǵan jerinde týrızmdi damytý maqsatynda, osy ulttyq dástúrdi nasıhattap, dúnıe júzine tanytýdaǵy Baqtııar Saparbekulynyń usynysyn qoldap, murajaılyqtar etnofestıvaldi jylda iske asyryp keledi. Ótkizilgen is-sharaǵa alǵashynda respýblıka kóleminde jýrnalıstter, odan soń AQSh, Franııa, Polsha, Reseı, Ýkraına, Qyrǵyzstan  memleketterinen jáne otandyq týrıstter, al keıin IýNESKO uıymynyń ókilderi qatysyp, tań qalysyp, úlken baǵa berip, elimizdiń materıaldyq emes mádenı murasy tizimine engizý úshin úsh jyl ǵylymı-zertteý jumystaryn júrgizdi. «Qazaqfılm» kınostýdııasymen derekti fılm túsirdi. Nátıjesinde 2018 jyly jeltoqsan aıynda Mavrıkııde (Afrıka) ótken IýNESKO-nyń 13 sessııasynda qorǵalyp, dúnıejúzilik tizimge endi.

Ol, Ulytaý jáne Terisaqqan halqy úshin, baǵa jetpes qýanysh emespe... Atalǵan  festıval keıinnen Ulytaýda aýdan ákimdigimen «Kókmaısa» ataýymen dástúrli jalǵasyp keledi.  Al, Baqtııar Saparbekuly osy «Kókmaısa» etnofestıvalin respýblıkanyń barlyq óńirinde, ıaǵnı, Qazaqstan boıynsha jyl saıyn ótkizý úshin, ár jerdiń ákimderimen kelissóz júrgizip, uıymdastyryp júr. Nátıjesinde, bıyl Aqmola oblysynyń Ereımentaý, Qorǵaljyń, Atbasar, Sternogorsk aýdandarynda, Jambyl oblysynyń Merki, Semeı oblysynyń Saryjal aýyldarynda ótpekshi. «Sebebi, alǵash ret atty qolǵa úıretip, bıe saýyp, qymyzdy alyp kelgen qazaqstan, sondyqtan bul bizdiń ulttyq dástúrli merekemiz bolyp, belgilenýi kerek» - deıdi Bákeń.

2015 jyly «Ulytaý» qoryq-murajaıynyń bastamasymen jáne aýdan ákimdiginiń qoldaýymen, qazaq handyǵynyń 550-jyldyǵyna baılanysty, «Ulytaý – ult uıasy» atty halyqaralyq konferenııa ótti. Konferenııaǵa reseılik jáne otandyq tarıhshy ǵalymdar qatysyp, tarıhı ǵylymı taqyryptaryn ortaǵa saldy. Al, 2018 jyly materıaldyq emes mádenı mura jóninde halyqaralyq semınar ótip, Ózbekstan, Qyrǵyzstan jáne Tájikstan memleketteriniń IýNESKO uıymynyń ókilderi qatysty. Mundaı  halyqaralyq is-shara aýyl tarıhynda alǵashqy ótip otyr. Bul da Bákeńniń jan-jaqty dáleldep, oılap tapqan usynystarynyń bir bóligi. 

Baqtııar Saparbekulynyń yqpalymen, jan-jaqty kelisimimen Ulytaýǵa týrıstterdi tartý  maqsatynda murajaı qyzmetkerleri London(Anglııa. 1917j), Barselona(Ispanııa. 2018j), jáne Tokıo(Japonııa. 1918j) memleketterinde ótken halyqaralyq týrısttik kórmelerge qatysyp, Ulytaýdy nasıhattap keldi.

Keıipkerimizdiń taǵy bir úlken armany - túıe kerýeni ekspedıııasynyń jalǵasy retinde, keleshekte dúnıejúzin aralaý. Ol kisiniń osynsha úlken armandaryn boıyna qalaısha syıǵyzyp júrgendigi, árkimdi de tańqaldyratyny sózsiz. Bizge úıretken rýhanı bilimi, tájirıbesi boıymyzǵa otansúıgishtik sezim uıalatty. Al qazirgi kezde qazaqstannyń túpkir-túpkirin jaıaý aralaýǵa shyqqan, Ulytaý óńiriniń damýyna óz úlesin qosyn júrgen sheber usta, 72 jastaǵy Sársenbaı aqsaqalǵa qoldaý kórsetip, biraz jerlerge sońynan óz kóligimen erip, kómek kórsetip, jomarttyq jasap júr.

Osynsha kúrdeli eńbek jasap júrgen aǵamyz búgin de Asqaraly  60 jastyń  belesine kelip qalypty.

Baqtııar Saparbekulyn ómirden toqyǵany mol, kemel oıly tulǵa dep bilemiz. Ol kisige osy mereıli jasyna asqaq armandaryńyz oryndalyp, maqsattaryńyzǵa jete berińiz, ǵumyrly bolyńyz! – demekpiz.

"Ulytaý" ulttyq tarıhı-mádenı jáne tabıǵı

mýzeı-qoryǵynyń Bas qor saqtaýshysy Baıan Shaıgozova

Pikirler
Redakııa tańdaýy