Óz elinde júrip júrip tiliniń mártebesi úshin kúresetin, óz tilinde sóılegeni úshin qýǵyndalatyn, óz elinde ózge tilder alǵa shyǵyp óz tili ógeı til bolatyn, óz balasy óziniń tilin ózeginen tebetin, bizden basqa el bar ma eken, osy?!
Babadan qalǵan baı da shuraıly qazynaly qazaq tiliniń, Abaıdyń tiliniń óz elinde ógeıdiń kúnin keship júrgen búgingi múshkil haline qarap «óz tiline jany ashymaıtyn netken sorly el edik»,- dep aıǵaılap turyp jylaǵyń keledi. Biraq qur jylaǵannan ne paıda?
Qarapaıym qara qazaqtyń muń-zaryn, ultynyń bolashaǵyna, eliniń erteńine alańdaǵan analardyń únin ulty qazaq prezıdentiń, bıligiń estimese nemese estigisi kelmese, ne úmit, ne qaıyr?
29 mamyrda Elordamyzdaǵy №93 mektep-lıeıdiń mańynda turatyn jıyrma shaqty ata-ana orys synyptaryn ashsyn dep jatyr degendi estip, arasynda ardager aqsaqaldarymyz, májilis depýtattary, jazýshylar, óner adamdary, jýrnalıstteri, qoǵam qaıratkerleri bar, bir top til janashyrlary mektepke jınaldyq.
Jınalǵan ata-analarǵa qarap otyrsam, bári ózimniń qazaǵym. Qazaq bolǵanda, aty qazaq, tili orys, zaty ógeıler. Jas ata-analar. Qazaqtyń áp-ádemi esimderin ıemdengen, biraq qazaq tiline jany qastar. 30-jylǵy júıemizdiń «jemisteri».
30 jylda ulttyq tárbıeden jurdaı bolyp tárbıelengen, úlkendi úlken dep qurmettemeıtin, jón sózge toqtamaıtyn, tyńdaý degendi bilmeıtin, shapyldap betten alyp, tóske shaýyp turǵan jastar.
Elordamyzdyń qurmetti aqsaqaldarynyń sózine qarsy shyǵyp, boǵaýyz, beıádep sóz sóılep, turpaıy is-áreket jasap otyrǵan qazaqtyń (?!) jigitine, ne sóz uqpaıtyn, ne sózge toqtamaıtyn qazaqtyń (?!) jap-jas kelinshekterine qarap janym túrshikti. Olarǵa qarap otyryp Mustafa Shoqaıdyń «Ulttyq qundylyqtardan jurdaı rýhta tárbıelengen urpaqtan halqymyzdyń qajeti men múddesin joqtaıtyn paıdaly azamat shyqpaıdy»,-degen sózi oıyma qaıta-qaıta orala berdi.
Al endi eń soraqasy jınalystan shyǵyp bara jatqan kelinshektiń (óz qazaǵyńnyń?!) «men sóılegenderdiń barlyǵynyń sózin jazyp aldym. Tolyq vıdeo jasadym. Muny Reseıge, Pýtınge jiberemin, shaǵymdanamyn»,-degenin estigende shalqamyzdan túse jazdadyq.
Alla saqtasyn, «Ishten shyqqan jaý jaman» demekshi, arańda osyndaı dushpandaryń júrse, jaýdy syrttan izdep te qajeti de joq. «Otyrardyń qaqpasyn ashqandaı», qaqpany ishten ózderi-aq ashyp bere salady eken ǵoı degen oı keldi, oıymnan ózim shoshydym.
Shynymdy aıtsam, kórshi eldiń prezıdentine «qatty rıza boldym». Nege deısizder ǵoı. Óz eliniń halqy ony «Qudaı» kóredi, aq degeni alǵys, qara degeni qarǵys. «Orys álemi» kúshti nasıhat quraly, ıdeologııasy myqty! Tipti ómiri orys elinde turyp kórmegen, olardyń ózge ultqa degen pıǵylyn sezinbegen, bizdiń qarakózderimizdiń júregin jaýlaǵany sonshalyqty, «Pýtınge shaǵymdanamyn»,-dep, táýelsiz eli bar, óz prezıdenti bola tura, Pýtınge «arqa súıep», sony «kýmır» sanap otyr.
Mine, ıdeologııa, mine jastarmen jumystyń jemisi! «Jalaýlatyp, urandatyp» júrgen 30 jyl táýelsizdik alǵaly beri jetken jetistigimiz – ózge ıdeologııamen qarýlanǵan tutas bir urpaqty ósirip shyǵaryppyz. Obaly kimge?
«Qańtar oqıǵasyna» ásire dinshilder aralasty desek, mynandaı ıdeologııaǵa ýlanǵandar da olardan asyp túspese, kem emes. Olardyń qataryn jyldan-jylǵa kóbeıip bara jatqan, shala mekteptiń (aralas) orys synybynda oqıtyn qaragózderimiz kóbeıtip jatqanyn taǵy umytpaıyq. Tili basqa, dili basqa, qazaqtyń qarakóz Jámıla, Áıgerimderi «Orys áleminiń» ólmeýine «ólsheýsiz úles» qosyp jatyr, ózderiniń ornyn basar urpaǵyn da ózge ıdeologııaǵa «tabyndyryp» tárbıelep jatyr. Buǵan qarap, Maǵjan Jumabaevtyń myna sózi oıǵa oralady: «Ár ulttyń balasy óz ultynyń arasynda, óz ulty úshin qyzmet qylatyn bolǵandyqtan, tárbıeshi balany sol ult tárbıesi men tárbıe qylýǵa mindetti».
Osy jıynnan keıin uzaq ýaqyt óz-ózime kele almadym. Qandaı urpaq tábıelegenbiz, ult bolashaǵy qalaı bolmaq, el bop qala alamyz ba? Ulanǵaıyr jeriniń bir shetin shashaý shyǵarmaı qorǵaǵan babalarymyz ol jerdiń búgingi murager urpaǵy týǵan tilinen, dilinen, dilinen bezgen bezbúırek bolyp aq saqaldy qarttardy balaǵattaıtynyn bilse, ne der edi?,-degen ?,-degen sansyz suraq sanama maza bermeı, uıqym ábden qashty.
Qurmetti Prezıdent, bıliktegi aǵalar, depýtatar, baýyrlar! Halqym!
Halqy mynandaı jik-jik, daı-daı bolǵan, aqyryndap ishten irip jatqan elde qaıdaǵy «Jańa Qazaqstan»? Táýelsiz eli bar, týy bar memlekettiń azamatynyń «ózge eldiń ormanyna qarap ulýynyń» túbi jaqsylyqqa aparmaıdy.
Óz ultynyń tilinde sóılemegen, tárbıesin, tálimin kórmegen urpaq óz elinde ómir súrip, sýyn iship, nanyn jep, ózge eldiń patshasyna arqa súıep, tilin, dilin mártebe kóredi. Oıbýı, 50 eldiń qataryndamyz, rýhanı jańǵyryp jatyrmyz, ulttyq kodymyz oıanyp jatyr degenimiz qaıda?! Jetken jerimiz osy eken.
Aıtpaqshy, «jıylyp alyp oppozıııa keldi» dedi bizge. Úlkenniń de, kishiniń de sózi ótpeıtin jas ata-analarǵa qarap boıymdy elimniń erteńine degen úreı, qorqynysh bıledi. Bir ultty ekige bólip, ekinshisin rýhanı ózeginen aıyrǵan 30-jyldyq júıege, urpaǵymyzǵa ulttyq qundylyqty sińireıik, ulttyq tárbıe bereıik,-dep shyryldap júrgenimizdi qoldamaıtyn, «nemene artqa tartyp júrsiz, jahandaný zamany, bári ózgeredi, jasap júrgenińizdiń quny bes tıyn» degen «ulttyq qundylyqtyń, uttyq tárbıeniń jaýlaryna» qanym qaraıdy.
Rýhanı ózeginen aıyrylǵan, orystyń tárbıesin kórgen jastardyń kóbiniń «úlkenge qurmet» degennen jurdaı, betten alyp turatyn ónegesiz, óresiz, rýhsyz, teksiz bolatynyna taǵy kózim taǵy jetti.
Aıtpaqshy, keıbireýler mundaı minezdi qazaqsha oqyǵan balalar uıalshaq, oryssha oqyǵandar olardan áldeqaıda alda, «óz oıyn ashyq aıta alatyn, myqty» dep jatqandarǵa aıtarym, urpaqty mundaı soraqy qylyq kórsetýge tárbıeleıtin, ózge eldiń dili men tili meniń ana tilimnen sadaǵa ketsin. Týǵan tilden bezgender Paýstovskııshe aıtqanda, «Týǵan tiline jany ashymaǵan adam jándik».
Osynyń barlyǵyn kórip otyrǵan ár ult janashyry tek tildiń ǵana emes, eldiń eldigi men ulttyń bolashaǵyna qaýip tónip turǵanyn uqtyq.
Memleket quraýshy ulttyń tili, qazaqtyń qany men jany sanalatyn qazaq tiliniń abyroıy men bedeli bolmasa, qazaq tili yntymaq pen birliktiń tiline aınalmasa, memlekettik tiliniń qadir-qasıeti joq «Jańa Qazaqstan» kimniń Qazaqstany bolmaq?!
Til – ulttyń rýhanı ózegi, al ózeginen aıyrylǵan ult óledi.
Táýelsiz memlekette, egemendi elde turyp jatqan, táýelsiz ulttyń óz Prezıdentin emes, ózge eldiń basshysyn «pir tutyp», qorǵaýshy sanaǵany, óz prezıdentinen emes, ózgeniń prezıdentin arasha suraǵany dabyl qaǵarlyq, oılantarlyq ahýal. Qatty oılanyńyzdar. Til máselesi sheshilmeı, bul bólinýdiń arty jaqsylyqqa aparmaıdy. Qorqytpaımyz, biraq túptiń-túbinde «Qańtar oqıǵasynan da» asyp túspesin. Jer ıesi, el ıesi, qazaq ultynyń azamaty retinde, ana retinde qorqamyn. Mundaı sanasy jat ıdeologııamen ýlanǵandarǵa qurmaq bolyp jatqan «Jańa Qazaqstannyń» túkke qajeti joq, olarǵa kórshide ne bop jatqany qyzyq, olar solardyń soıylyn soǵady, sony túsinińizder.
Meniń bala kezimde orystanǵan elınogradta orystar aýzymyzdy ashqyzbaýshy edi, endi olar úndemeıdi. Olardyń ornyn óz ógeılerimiz basty. Janyma batatyny sol. Tilim úshin 15 jasymda orys aralasqan aýylǵa kóship kelgennen bastap «kúresti» bastap edim. Mine, 52 keldim. Áli tilimniń beıshara kúıin kórip kúıinemin. Anamnyń sútimen 72 tamyryma boılaı sińgen, qasıetti tilimniń óz urpaǵyna qadirli bolǵanyn, tórden oryn alǵanyn kórmeı ketemin be?,-dep qorqamyn.
Osylaı kete bersek, kúni erteń qurmaqshy bop jatqan «Jańa Qazaqstanda» qazaqsha sóılep, qazaqsha tús kóretinderdiń bárin «fashıst» dersizder, bálkim. Qazaqsha tárbıelep jatqan urpaǵymyzdyń erteńine alańdaımyz. «Jańa Qazaqstan» deısizder, ana tilimiz basyn bıik kóterip, keýdesin kere esikten kire almaıtyn elde eski oılaıtyn, «kóne» tilde sóıleıtin qazaqqa oryn joq shyǵar, tili de, dili de ózgergen jańa qazaqtar ǵana turatyn bolar, onda?!
Biz sııaqty eski qazaqtar Asan Qaıǵy babam sııaqty «Jer uıyqty izdep ketemiz be»? Aıtpaǵym, onda memlekettiń ataýynda ózgerte salyńyzdar. «Qazaq» degen qasıetti sózdi amanattap ketken batyr, tekti, rýhty babalardyń arýaǵynan uıat bolar.
Til taǵdyry ǵana emes, bútkil ult taǵdyry qyl ústinde tur, al biz bolsaq, áli sol, sózben qatyryp, kósemsip júrmiz. Otyz jyl boldy, qur sózden, urannan «múıiz shyqsa», baıaǵyda-aq shyǵar edi ǵoı?! Memleket quraýshy ulttyń tili - biriktirer kúsh bolmaı, «Bir til, bir ult» ıdeologııasy bolmaı, bári beker. «Tili joq ult, ózi joq ult».
Qazaq ǵana tilin de, jerin de, otanyn da anaǵa teńegen. Al bala úshin anadan qasıetti kim bar?! Al biz bolsaq, sol anamyzdy óz qolymyzben ózimiz býyndyryp, tunshyqtyryp jatyrmyz. Búıte bersek, ana tilin ózge emes, ózi qolymen «býyndyryp óltirgen» ult bolyp, tarıhta qalamyz.
Qorqynyshty… Memleket quraýshy ulttyń tili, qazaqtyń qany men jany sanalatyn qazaq tiliniń abyroıy men bedeli bolmasa, qazaq tili yntymaq pen birliktiń tiline aınalmasa, memlekettik tiliniń qadir-qasıeti joq «Jańa Qazaqstan» kimniń Qazaqstany bolmaq?! Til – ulttyń rýhanı ózegi, al ózeginen aıyrylǵan ult óledi.
Qazir elimiz sheshýshi, betburysty jaǵdaıdy bastan keship jatyr.
Tarıhshylar aıtpaqshy, «Tómendegiler burynǵysha ómir súre almaıtyn, joǵarydaǵylar tómendegilerdi burynǵysha basqara almaıtyn» kári tarıhtyń qarapaıym zańdylyǵy emes pe? Halyqpen sanasatyn kez jetti. Halyq – teńiz. Teńizdi tolqyta bermeńizder. Jandy jerimiz til úshin kúısek, kúıip-aq keteıik dep júrgen qalyń qazaqtyń múddesin aıaqqa taptamańyzdar.
Dál qazir tek Til taǵdyry ǵana emes, Ult taǵdyry da qyl ústinde turǵanyn umytpańyzdar. Búgin bolmasa, erteń bári kesh bolady.
Qadirli halqym, ózin qazaq dep sanaıtyn barsha aǵaıyn! Qara shańyraq uǵymy keń. Bul uǵymǵa ult ta, til de, dil de, jer de, jer ıesi de, ulttyq qundylyq ta syıyp ketedi. Marqum Myrzaǵam (Myrzageldi Kemel) 2019 jyly «Qazaqtyń qara shańyraǵy shaıqalyp tur, qaryndasym»,-dep edi. Keshegi jıynda jıylǵandarǵa qarap, Myrzaǵamnyń sóziniń shyndyǵyna taǵy kýá boldym.
Qara shańyraqty shaıqaltyp jatqandar 30 jylǵy júıeniń mıy shaıqalǵan «ónimderi». Búginde ultymyz jik-jikke bólinip ketken eken. Salafıler, asyra dinshilder, orysshylar jáne az ǵana naǵyz qazaqtar. Biz ıdeologııalyq soǵysta jeńilgenimizdi moıyndaýymyz kerek.
El anasy, belgili qoǵam qaıratkeri, ult rýhanııatynyń janashyry Sáýle Meshitbaeva apamnyń júreginen shyqqan sózderi, jan aıǵaıy qaı qazaqqa bolsyn oı salsynshy:
Depýtattardyń ishinde sanaýly ǵana til úshin shyryldap júrgender bar. Sonyń biri Qazybek Isa. Ol «Erteń tilim ólse, men búgin ólem»,-dep daǵystandyq aqyn Rasýl Gamzatovtan kem aıtyp júrgen joq. Ony da erteń laqtyrsa, qaıtesińder, qaıdasyńdar, aǵaıyn!
Bul úlken qasiret, ultym. Erteń bolatyn referendým nátıjesi belgili. Sebebi qazaq shala qazaq, máńgúrt qazaq, mámbet qazaq, baı qazaq, ásire dinshil qazaq dep bólinip ketken, solaı bólip tastaǵan.
Aǵaıyn, bılikti de nıetimizge qaraı berdi. Endi qur sózdi qoıyp, iske kóshetin kez keldi. Aıǵaısyz, sabyrmen ult bolyp Prezıdent Q.Toqaevqa ashyq hat jazaıyq, qabyldasyn. Bas-basyna bı bolǵan, aqylshy kadrlary kóbeıip ketti ǵoı. Dál osy másele kezek kúttirmeıdi, aınalaıyn qazaǵym?
Muny da 2-3 kún shýlap, qoıa salmaı, iske kiriselik. Asyly Osman apamyzdan artyq kim aıtady, shyryldap júrgeli neshe jyl. Bılikte estıin degen nıet joq. Keshegi jıynǵa Amanjol Altaı da barypty. Júreginiń qan jylaǵany sózsiz. Solar bas bolsyn. Bul bastamasy ǵana kesh bolmaı turǵanda qalyń qazaq bolyp qoldaıyq, aınalaıyndar, oıanyńdar. Uıyqtap jatyp, tilsiz ultqa aınalyp ketpeıik.
Qylyshynan qan sorǵalaǵan keńes zamanynda ólmegen qaıran tilimdi qyzym, óziń aıtqandaı, óz aýzymyz ózimizge jetkende «óz qazaǵym óltirip jatyr», «sekseýil saıasatyn» óz ul-qyzdarym júzege asyryp jatyr, áttegen-aı, aınalaıyn». El anasynyń júreginen shyqqan, eńirep aıtqan jan aıǵaıy bul!
Keshegi jıynda bolǵan qurmetti depýtattar, Qazybek Isa, Amanjol Áltaı, aǵalar, mektepte ótken jıynda ne bolǵanyn óz kózderińizben kórdińizder. Bir shoǵyr «sanasy ýlanǵan» jastar aqsaqaldardy da, bılik ókilderin de tyńdap jatqan joq. Bizdiń qarapaıym halyqtyń úni bılikke jetpeıdi, bizdi eshkim estimeıdi. Sondyqtan ana tilimiz de, qazaqtyń dili men qundylyǵy da, qazaqtyń ózi de sizderge amanat. Amanatqa qııanat jasamańyzdar. Barshamyz til bolashaǵy úshin, ult bolashaǵy úshin rýhanı «kúreste» birge bolýymyz kerek. Til úshin qalyń qazaqtyń jany shúberekke túıýli.
Babalar amanattap ketken Qarashańyraǵymyzdy saqtap qalaıyq, tilimizdi tunshyqtyrmaıyq, qundylyǵymyzdy qurmetteıik! QR azamaty retinde Táýelsiz eldiń azamaty bola tura ózge memleket basshysyn óz eliniń Prezıdentinen bıik qoıyp, óz Prezıdentin prezıdent dep sanamaıtyn áıelge qatań shara qoldanylsyn. Memlekettik tildi qorǵaǵandardy elden alastatqansha, osy áıeldi de memleket aýmaǵynan shyǵarsyn. QR azamattyǵynan aıyrsyn.
Sháken Turar SÁTTARQYZY,
«El ana» saıtynyń úılestirýshi, tilshisi
