Sózdiń eń ulysy,
eń sıpattysy – tarıh
Ahmet Baıtursynuly
Eldiń eldigin saqtaıtyn –
ádebıeti, tarıhy, jol-jorasy.
Maǵjan Jumabaev
QR Bilim jáne ǵylym mınıstri
A.Aımaǵanbetovtyń nazaryna!
Tarıh ǵylymy barlyq ǵylymdardyń ishindegi eń sıpattysy, eń ulysy. Ár halyq óz tarıhyn bilip, odan sabaq alyp, búginin bútindeıdi. Búgini bútin eldiń keleshegi kemel bolmaq. Tarıh barlyq ǵylymdardyń tóresi ǵana emes, ol bútin bir memlekettiń, ulttyń ulttyq ıdeologııasyn qalyptastyrýshy basty faktor. Olaı bolmasa ol halyq bolashaqqa baǵdarsyz kósh bastaǵanmen birdeı bolmaq. Al ondaı eldiń keleshegi kemel, ulttyq ıdeologııasy aıqyn dep kim aıta alady?
Ahmet Baıtursynuly: «Sózdiń eń ulysy, eń sıpattysy – tarıh»deıdi. Maǵjan Jumabaev: «Eldiń eldigin saqtaıtyn – ádebıeti, tarıhy, jol-jorasy», - dep, kórsetken. Degenmen, sózdiń eń ulysy, eń sıpattysy bolatyn, eldiń eldigin saqtap, bolashaqqa baǵdar beretin ol qandaı tarıh? Jalpy jazylǵan tarıhty eldiń eldigin saqtap, bolashaqqa durys baǵdar bere alady dep aıta alamyz ba? Árıne joq. Al, Alash zııalylary kóksegen qaı tarıh? Qazirgi qazaq tarıhy, ásirese mektep oqýlyqtary Ahmetter aıtqan sózdiń eń ulysy bola aldy ma, nemese ulttyq ıdeologııanyń negizi bola aldy ma? Endi osy saýaldarǵa jaýap berip kóreıik.
Qazirgi bizdiń tarıhymyz, ásirese mektep oqýlyqtarynda ulttyq tarıhymyzdyń qoǵamdyq damýdy jedeldetýge tıgizer zor yqpaly men tarıhtyń tálim-tárbıelik máni, maqsaty kórsetilmegen. Sol sekildi mektep Qazaqstan tarıhy oqýlyqtarynda ulttyq tarıhymyzdyń teorııalyq-metodologııalyq negizi bolatyn tól derekkózderden málimetter keltirilmegen. Al, ulttyq derekkózder men ulttyq ıdeologııa, ulttyq tanym turǵysynan jazylmaǵan tarıhty qalaısha tálim-tárbıelik máni bar tarıh dep aıta alamyz?
Sondyqtan da ulttyq tanym men ulttyq ıdeologııa turǵysynan jazylmaǵan oqýlyqtar oqýshylardyń boıynda tarıhı sana, ulttyq rýh, qazaqy minez qalyptastyra almasy anyq. Óıtkeni ol oqýlyqta tarıhty oqýdaǵy negizgi maqsaty aıqyndalmaǵan.
Máselen Jalpy bilim beretin mekteptiń 10 synybyna arnalǵan avtory Djandosova Z.A. jazǵan Qazaqstan tarıhy oqýlyǵynda: «Shyńǵys han ımperııasy jáne onyń muragerleri» Shyńǵys hannyń dúnıejúzilik tarıhtaǵy róli» atty §31 paragrafynda: «Mońǵol shapqynshylyǵynyń bastalýy», «Mońǵoldar Qazaqstan aýmaǵynda», «Mońǵoldar basqynshylyǵynyń jalǵasýy» sııaqty taqyrypshalar bar.
Sol sekildi «Qazaqstan aýmaǵynda ulystyq júıeniń damýy» atty §32 paragrafynda: «Jetisý men Ońtústik Qazaqstan mońǵol dáýirinde» atty taqyrypshada bylaı jazylǵan: «Jetisý Joshy, Shaǵataı jáne Úgedeı ulystarynyń túıisken jerinde ornalasqan. 1260 jyly ımperııada taq úshin kúres bastalǵan kezde Jetisý mońǵol jáne túrki taıpalary jınaqtalǵan orynǵa aınaldy. Bul ólkedegi qalalardyń jáne otyryqshy-eginshilik mádenıettiń tolyqtaı quldyraýyna ákep soqty. Mońǵol shapqynshylyǵy kezinde zardap shekpegen qalalar ózara soǵystar kezeńinde apatqa ushyrady. Jetisý taza kóshpeli aımaqqa aınaldy. Syrdarııa boıyndaǵy qalalarǵa (Túrkistan qalalary) keletin bolsaq, olar mońǵoldardyń shapqynshylyǵy kezinde zardap shekken edi. Otyrar men basqa qalalar qıratyldy.» delingen.
Bul jerden neni baıqaýǵa bolady? Árıne halqymyzdy qynadaı qyryp-joıǵan keńestik qyzyl ımperııanyń ulttyq handarymyz ben ultqa qorǵan bolǵan batyr babalarymyzdy halyq jaýy dep, óz tarıhyn ózine jıirkenishti etip kórsetken sovettik ıdeologııany anyq baıqaýǵa bolady.
Keńes úkimetiniń ózge ulttar men ulystardy qyryp joıyp, bas kótergen zııaly qaýymyn atyp-asyp, joıyp jibergennen keıin, ultsyzdandyrýdyń endigi saıasaty ıdeologııalyq turǵyda qatty júrgizilgen bolatyn. Onyń aıqyn dáleli – ultty ult retinde saqtap qalatyn tarıhı sana men ult rýhanııatyna qarsy baǵyttaldyǵy edi.
Árige barmaı-aq qazaqtyń sońǵy hany han Keneniń ult tarıhyndaǵy táýelsizdik kúresin tarıhı shyndyq negizinde jazǵan tarıhshy E.Bekmahanovtyń sottalý sebebinen de qazaq halqyna óz ulttyq handaryn oqytpaý, olardy halyq jaýy retinde sanap urpaqqa jıirkenishti kórsetý saıasatyn ańǵarýǵa bolady.
Ulttyq tarıhymyzdy burmalap, handarymyzdy urpaqqa qubyjyq etip kórsetken keńestik ıdeologııanyń negizgi qaınar kózi bolǵan bes tomdyq Qazaq SSR tarıhy IV taraý «Qazaqstandy mańǵoldardyń jaýlap alǵan dáýiri» §7 «Qazaqstannyń mańǵol ezýshiliginiń kezindegi sharýashylyǵy jáne onyń taıpalarynyń qoǵamdyq qarym qatynastary» atty paragrafynda: «Mańǵoldar jaýlap alǵan oblystardyń astan-kesteńin shyǵardy, olardy sansyz shyǵynǵa ushyratty. Mańǵoldar Orta Azııa men Qazaqstannyń kóp qalalaryn, sonyń ishinde Syrdarııa boıyndaǵy qalalardy da, qıratyp jiberdi», «Qazaqstannyń kóshpeli aýdandary da búlinshilikke ushyraǵan», «Bul kóshpeli aýdandarda óndirgish kúshter qatty kemip ketti. Kóptegen maldy jaýlaýshylar tartyp aldy» delilgen.
Endi eki oqýlyqty salystyryp qarasaq, jalpy bilim beretin mekteptiń 10 synybyna arnalǵan avtory Djandosova Z.A. jazǵan Qazaqstan tarıhy oqýlyǵynda: «Mońǵol basqynshylyǵy», «Mońǵol shapqynshylyǵy», «Mońǵoldardyń shapqynshylyǵy kezinde Syrdarııa boıyndaǵy qalalardyń zardap shekkeni» t.b. jazbalary ult tarıhyna qarsy jazylǵan Qazaq SSR tarıhyndaǵy: «Mańǵol basqynshylyǵy», «Mańǵol shapqynshylyǵy», «Mańǵol shapqynshylyǵy kezinde Syrdarııa boıyndaǵy qalalardy da qıratyp jiberdi» degenin aınyptpaı qaıtalap turǵanyn ańǵarýǵa bolady.
Bul neni bildiredi? Bul - qazirgi Qazaqstan tarıhynyń, ásirese mektep oqýlyqtarynyń keńestik ıdeologııa turǵysynan áli de aryla almaǵandyǵyn ańǵartady.
Osylaısha jalpy bilim beretin mekteptiń 10 synybyna arnalǵan Qazaqstan tarıhy oqýlyǵynyń teorııalyq-metodologııalyq negizi ult tarıhyna qarsy baǵyttalǵan keńestik ıdeologııaǵa negizdelgendigin ańǵartyp tur.
Alash alyby M.Dýlatuly: «Tarıh ǵylymynda qansha tarıh jazýshylar shyǵyp, qansha kitap jazyp shyǵardy. Solardyń arasynda qazaqtyń asylyn anyq qyp aıtqany joq. Arapsha, túrikshe, oryssha biz kórgen kitaptarda qazaq týrasynda jazylǵan sózderdiń bári de haqıqatqa harap, ship-shıki ótirik. Qanaǵat tabarlyq eshbir sóz jazylǵan joq.»,- /M.Dýlatuly. Shyǵarmalary. 2-tom. - Almaty: Mektep, 2003-61 b./ deıdi.
Iaǵnı, biz týraly jazylǵan ózgelerdiń tarıhyn osylaı dep kórsetken edi. Arapshasyn da, orysshasyn da, túrikshesin de túgelimen ótirik, dep, qazaqtyń asylyn anyq qyp jazǵan dep eshbirin aıtpaǵan. Bul jerden baıqaıtynymyz ár ulttyń óz tól tarıhyn óz ulttyq múdde turǵysynan qarap, ulttyq sana eleginen ótkizip jazýy kerek. Sonda ǵana ár eldiń shynaıy tarıhy jazylady. Bul jóninde orys tarıhshysy V.O.Klıýchevskı: «Qoǵamnyń saıası-áleýmettik qurylymy, onyń tolyp jatqan problemalary bógde eldik zertteýshige toly kórine bermeıdi, kóringen kúnniń ózinde ol basqa kózqaras pen ózgeshe ólshem turǵysynan baǵalanady» deıdi.
Al, bizde qalaı? Revolıýııaǵa deıin ult tarıhyn P.I.Rychkov, A.I.Levshın, N.N.Postýhov, N.A.Katanov, N.A.Arıstov sııaqty orys tarıhshylary jazsa, keńes zamanynyń alǵashqy jyldarynda V.V.Bartold, B.Ia.Vladımırev, B.D.Grekov, S.I.Rýdenko, A.B.Chýloshnıkov syndy bógde eldiń zertteýshileri jazǵan bolatyn. Al, kóptegen otandyq tarıhshylar otarlyq-ımperııalyq kózqaras negizinde jazylǵan atalǵan avtorlar eńbegine súıenip, olardyń derekterine silteme kórsetýden asa almaı otyr.
Belgili kásipqoı tarıhshy Q.Atabaev onyń mynadaı sebepterin kórsetken: «Birinshiden jerlesterimizdiń ımperııalyq pıǵyldan aıyryla qoımaǵan belgili bir toby ózderiniń qazaq jerinde ómir súrip jatqandyqtaryn, sol halyqtyń tilin, tarıhyn bilýleri kerektigin moıyndaǵylary kelmeıdi. Sondyqtan sol toptan shyqqan tarıhshylar úshin bet-beınesi belgisiz, bárine de ortaq, qandaı derekterge súıenip jazsań da, qaı tilde jazsań da bola beretin Qazaqstan tarıhy týraly jazǵan tıimdi. Ekinshiden, belgili bir áleýmettik toptyń ókili bolyp tabylatyn, qazaq tarıhshylarynyń bir bóligi óz tilinde oqı da, jaza da bilmeıdi. Demek, tól týma derekterimizdi derekkózi retinde paıdalana almaıdy. Sondyqtan olar Qazaqstan týraly orys tilinde paıda bolǵan derekter negizinde, sol tilde eńbekter jazyp, ǵylymı ataq-dárejege ıe boldy jáne ıe bolýda.» /Q.Atabaev. Reforma jasalmaı, otandyq tarıh ońalmaıdy.Qazaq tarıhy №1. 2007-8 b./ deıdi.
Tarıhshy H.Ábjanov: «Qazaq – tarıhqa aıryqsha mán bergen halyq. Shejire tarqatý, baı aýyzsha ádebıet, mýzykalyq folklor, tastaǵy tańbalar men jazýlar bári ulttyq tarıhymyzdyń teorııalyq-metodologııalyq negizine kirpish bolyp qalanǵany abzal. Qazirgi jastar, ásirese orystildi Toınbıge, Popperge, Fýkýıamaǵa t.b. Sheteldik belgili avtorlarǵa júginýge, silteme jasaýǵa qumar-aq. Bilmesin demeımiz, bilsin. Biraq tarıh tárizdi taza ulttyq ǵylym bótenniń teorııasy men metodologııasyna kóne bermeıdi ǵoı» / H.Ábjanov. Tarıhymyz ulttyq nusqada dáıektelsin. Qazaq tarıhy №3,2007-10 b./ dep, tarıh ǵylymy bóten teorııa men metodologııaǵa kóne bermeıtindigin jazǵan bolatyn.
Parsy jurty tabynyp kelgen zoroastrızm dininiń qasıetti kitaby «Avesta» (b.z.d. III ǵasyrda kóne parsy tilinde hatqa túsken) ózderi Afrasıab dep ataǵan Alyp Er Tońany parsylarǵa qarsy jaý retinde kórsetip otyrady. Tipti, uly aqyn Fırdoýsıdiń «Shahnamasynda» da Afrasıab parsy jurtynyń jaýy retinde sýretteldi emes pe?... «Avesta» men ortaǵasyrlarda jazylǵan «Shahnamada» Afrasıab tulǵasyn ırandyqtar óz tanym turǵysynan baǵalaýyna túsinistikpen qaraǵan jón. Óıtkeni, olar Alyp Er Tońany óz Otany múddesi turǵysynan qarap jyrlaǵan. Al Alyp Er Tońany túrik aqyny Júsip Balasaǵunı «Qudatǵý bilik» dastanynda bul tanymǵa qarama-qarsy baǵytta, Turan eli túrǵysynan asqaqtata jyrlaǵan. / M.Myrzahmetuly. Túrkistan Taraz arasy...Astana: Bilge, 2002 j. «Turannyń uly qaǵany».159-162-bet./
Hazarlar týraly jazatyn orys zertteýshileri, sonyń ishinde biz eńbegin sóz etip otyrǵan S.A.Pletneva, tarıhı oqıǵalardy baıandaǵanda musylmandyq jaǵdaıdan shala-pula baıandap, hrıstıan men ıýdeıler dinine ish tartatynyn jasyra almaıdy. Máselen, arab áskeriniń qolbasshysy Mervan 735 jyly Hazarııany jeńgennen keıin qaǵanǵa «musylmandyqqa ótińder» dep talap qoıypty, qaǵan bul talapty qabyl alyp, musylman bolypty. Osy jaǵdaıdy S.A.Pletneva hazar qaǵannyń namysyn aıaqqa basqandyq dep sıpattaıdy; al Hazarııa elin bir jaǵy Vızantııa ekinshi jaǵy evreıler óz ýysynan shyǵarmaý úshin jasaǵan áreketterin tabıǵı qubylys dep qaraıdy... M.I.Artamonov eńbeginde kóne arab, Vızantııa, armıan, evreı mánberlerine taban tireı otyryp, Edil men Qara teńiz arasynda kezek dáýirlegen ǵundar, avarlar, bolgarlar, hazarlar birlestikteri men memleketteri jaynda pikir óristetedi. Bul kitaptyń paıdaly jaqtarymen qatar syn kózimen qaraýdy kerek etetin jerleri de bar. Máselen, M.N.Artamonov tilge tıek etken Hazarııa qaǵany Iosıftiń Ispanııa alpaýyty, evreı Hasdaımen ózara jazysqan hattary delingen «qujattardyń» da kúmán týǵyzatyn jerleri az emes. Al, Vızantııa, Armenııa tarıhshylarynyń pikirleri kóbinshe hrıstıan dininiń múddesi turǵysynan berilgen. M.N.Artamonov zertteýinde musylman mánbeleri (ıstochnıkteri) tym jutań paıdalanylǵan. /R.Berdibaı: Bestomdyq shyǵarmalar jınaǵy. 2-tom. Almaty Qazyǵurt. 2005 j. «Hazarııa qasireti» 75-76-77-bet./
Bul mysaldardy nege keltirdik. Óıtkeni kez-kelgen el óz tarıhyn óz ulttyq múddesi turǵysynan jazǵanda ǵana óziniń shynaıy tarıhy jazylady.
Mine osyndaı shynaıy tarıhymyz ǵana Alash zııalylary Mirjaqyp, Maǵjan, Ahmetter aıtqandaı: «eldiń eldigin saqtaıtyn», «sózdiń eń sıpattysy men ulysy» bolmaq.
Akademık tarıhshy M.Qozybaev qazaq tarıhyn jazýda halqymyzdyń rýhanı dúnıesi, baı murasy – aýyz ábebıeti, shejiresi, jyr-dastandaryn aıryqsha atap: «Endeshe aýyzsha tarıh aıtý dástúrinsiz, shejiresiz qazaq halqynyń tarıhyn jasaý múmkin emes»-deıdi. Sol sekildi tarıhshy H.Ábjanov: «Qazaq – tarıhqa aıryqsha mán bergen halyq. Shejire tarqatý, baı aýyzsha ádebıet, mýzykalyq folklor, tastaǵy tańbalar men jazýlar bári ulttyq tarıhymyzdyń teorııalyq-metodologııalyq negizine kirpish bolyp qalanǵany abzal» dep, halymyzdyń tól derekterinsiz ult tarıhyn jazý múmkin emestigin aıtqan.
Endi akdemık, tarıhshy M.Qozybaev, H.Ábjanovtar aıtqan ulttyq tarıhymyzdyń teorııalyq-metodologııalyq negizi sanalǵan ulttyq tól derekter men Alashtyń asyl murasynda Shyńǵys qaǵan týraly ne deıdi?
Sypyra jyraý:
Men babańmyn, babańmyn,
Men nelerdi kórmedim,
Men qaı jerde júrmedim.
Ákeı han men Jákeı han –
Muny kórgen babańmyn.
Shyna qyzdan týǵan ul
Seniń babań Shyńǵys han –
Muny kórgen babańmyn.
Tolǵaý aıtqan babańmyn /Sypyra jyraý. Jeti ǵasyr jyrlaıdy. 1 tom, Jazýshy baspasy. 2008, 7-b/ deıdi.
Qashaǵan Kúrjimanuly:
Júsipteı asyl nur ótken,
Ázireti Áli Sher ótken,
Shyńǵystaı asqar shyń ótken.
Kóregen Temir dúr ótken.
San paıǵambar, sahaba,
Qudaıdyń dosy bu da ótken dep, Shyńǵysty asqar shyńǵa teńegen.
Sh.Qudaıberdiuly:
Kim bilmes keshegi ótken Shyńǵys handy,
Jartysyn dúnıeniń túgel aldy
Talaıyn Evropanyń bas ıgizip,
Qorqytyp Qytaıǵa da alym saldy...
Raqymdy qol astyna kirgen elge.
Ne dinge, ne ǵurypqa qol suqpaǵan,
Oı jiber mine osyndaı kemeńgerge – dep, Shyńǵys han erligin jyrǵa qosady. /Sh.Qudaıberdiuly. Shyǵarmalary 2-tom. Almaty «Jibek joly» 2007 j. «Qazaqtyń túp atasy». 203-204 bb/.
M.Jumabaıuly:
Týmaıdy adamzatta Shyńǵystaı er,
Danyshpan, tuńǵıyq oı, bolat jiger.
Shyńǵystaı arystannyń qur aty da
Adamnyń júregine jiger berer. /M.Jumabaıuly. Jeti ǵasyrjyrlaıdy. 2-tom. Jazýshy baspasy. Túrkistan, 475-b/.
Ǵumar Qarash:
Shyńǵys, Batyı handyq quryp turǵan el,
Qara qypshaq Qobylandylar týǵan el,
Qarsylaǵan duspan jaýyn qýǵan el,
Emes pe ediń, jurtym saǵan ne boly? /Ǵumar Qarash. Jeti ǵasyr jyrlaıdy. 2-tom. Jazýshy baspasy. 364-b/.
Sultanmahmut Toraıǵyrov:
Er Túrik urpaǵymyn dańqy ketken,
Bir kezde Eýropany titirkentken.
Kirgeni esik, shyqqany tesik bolyp,
Kúnbaǵys, Kúnshyǵysqa ámiri jetken.
Keshegi han Shyńǵystyń urpaǵyna,
Talaı ar, talaı knıaz tájim etken.
Men qazaq, qazaqpyn dep maqtanmyn» dep, Shyńǵys qaǵannyń tarıhı erligin dáriptegen.
Jalpy bilim beretin mekteptiń 10 synybyna arnalǵan avtory Djandosova Z.A. jazǵan Qazaqstan tarıhy oqýlyǵyndaǵydaı: «Shyńǵys qaǵan qazaq tarıhynda shapqynshy, basqynshy monǵol» bolsa, al «monǵol basqynshylary ulttyq tarıhta basqynshylyq jasaǵan, ortaǵasyrlyq qalalardy kúıretýshi «basqynshylar bolsa» onda nege akademık M.Qozybaev aıtqan ulttyq tarıhtyń negizgi teorııasy men metodologııasy bolyp tabylatyn tól tarıhı derekterde Shyńǵys qaǵan qazaqtyń babasy retinde sýrettelgen?
Eger avtor jazǵandaı Shyńǵys han basqynshy monǵol bolsa, onda nege babamyz Sypyra jyraý: «Seniń babań Shyńǵys han – Muny kórgen babańmyn» deıdi?
Tipten keshegi ótken alash zııalylary muralarynda nege Shyńǵystyń erligin jyrlap, Maǵjandar: «Týmaıdy adamzatta Shyńǵystaı Er» dep dáriptedi? Sonda Shákárim, Sultanmahmut, Ǵumar, Maǵjandar qazirgi mektep oqýlyǵynda jazylǵandaı «basqynshy mońǵoldyń hanyn» dáriptedi me?
Ǵumar Qarash: «Shyńǵys, Batyı handyq quryp turǵan el, Qara qypshaq Qobylandylar týǵan el, Qarsylaǵan duspan jaýyn qýǵan el, Emes pe ediń, jurtym saǵan ne boldy?» deýinen de Shyńǵys qaǵan men onyń nemeresi Batyıdy qaharmandyq jyrlardaǵy tulǵa Qobylandymen qatar dáriptegendigin ańǵaramyz.
Tarıhshy Shákárim dananyń ózi: «Raqymdy qol astyna kirgen elge. Ne dinge, ne ǵurypqa qol suqpaǵan, Oı jiber mine osyndaı kemeńgerge» dep, Shyńǵys qaǵandy «kemeńger» sanap, qazaq handarynyń túp atasy retinde tarıhtaǵy ádildigine oń baǵa bergen.
«Alash týy astynda, kún sóngenshe sónbeımiz» dep urandaǵan Sultanmahmut Toraıǵyrov: «Er Túrik urpaǵymyn dańqy ketken, Bir kezde Eýropany titirkentken. Keshegi han Shyńǵystyń urpaǵyna, Talaı ar, talaı knıaz tájim etken. Men qazaqpyn qazaqpyn dep maqtanamyn» dep, Eýropany titiretken dańqty Er Shyńǵystyń erlikterin maqtan etken.
Mine ulttyq tarıhymyzdaǵy babalardyń dańqty erlikteri ǵasyrlar boıy Sypyra jyraýlardyń jyraýlyq poezııasy arqyly jáne aýyz ádebıetiniń asyl úlgileri arqyly urpaqtan urpaqqa jetse, keshegi Alash erleri de sol dástúrdi jalǵap, babalardyń erligin óz shyǵarmalaryna arqaý etip, tipten Shyńǵys qaǵandy maqtan tutyp, shynaıy ulttyq tarıhymyz arqyly urpaq boıynda qaısar rýh pen ulttyq maqtanysh sezimin qalyptastyra bildi.
Mine tarıh dep osyny aıt. Mine tarıhı sana, mine ulttyq rýh, mine ulttyq maqtanysh, mine qazaqtyń ulttyq tarıhy degen osyndaı bolý kerek.
Mektep balasy alash alyptary qaldyrǵan osyndaı tól tarıhty oqyǵanda, boıynda patrıottyq sezimi oıanyp, babalar erliginen rýhtaný kerek.
Babalarynyń álemdi bılegen ór rýhyn, qaısarlyǵyn oqyǵan bala ózin el ıesi, jer ıesi ekendigin seziný kerek.
Shákárim dana: «Sóngen oıdy jandyrýǵa, jan bererlik sóz kerek» deıdi. Iaǵnı, mektep balasy óz tarıhyn oqyǵanda «Eýropany titiretken» babalar rýhyn sezý kerek, «Bes myń jyldyq tarıhy bar qytaıdy qorqytyp qorǵan saldyrǵan» babalar erligi balanyń boıynda otanshyldyq sezimdi oıatýy kerek.
Akademık M.Qozybaev: «Keleli problemalardyń biri – tarıh ǵylymynyń tárbıelik mánin barynsha paıdalaný. Tarıhtyń tálim-tárbıelik máni, onyń qoǵamdyq damýdy jedeldetýge tıgizer yqpaly orasan zor ekeni bul kúni barshaǵa aıan. Onyń ótkennen sabaq, taǵylym, jaqsysyn úırenip, jamanynan jırenbeı, búgingi kúnge asqan jaýapkershilikpen qaramaı, erteńgi kúnde asqan úmit artýǵa bolmaıdy. Muny bizdiń tarıhshylarymyz árdaıym myqtap este ustaǵany jón» - dep, tarıh taǵylymyn tarıhshylardyń árdaıym myqtap este ustaý kerektigin, ıaǵnı tarıhty jazýdaǵy onyń negizgi maqsatynyń aıqyn bolýy kerektigin basa aıtqan.
Degenmen, akademık aǵamyzdyń aıtqan tarıh ǵylymynyń bul negizgi qaǵıdasyn, ustanymyn osy kúngi jazylǵan tarıhtan, ásirese biz mysal etken mektep oqýlyǵynan ańǵarý qıyn.
Ulttyq tarıhymyzdyń teorııalyq-metodologııalyq negizi sanalǵan ulttyq tól derekter negizinde jazylmaǵan tarıh ol qalaı «tarıhtyń tárbıelik mánin asha alady?»
Sondyqtan da ulttyq tarıhymyzdy ulttyq tól derekkózder negizinde qaıta jazyp, tarıhtyń tálim-tárbıelik mánin urpaq sanasynda jańǵyrtatyn shynaıy tarıhymyzdy qaıta jazatyn ýaqyt keldi dep oılaımyz.
Qurmetti Ashat Qanatuly!
Jalpy bilim beretin mekteptiń 10 synybyna arnalǵan avtory Djandosova Z.A. jazǵan Qazaqstan tarıhy oqýlyǵyndaǵy keńestik kózqaras turǵysynan jazylǵan ulttyq tarıhymyzǵa qaıshy keletin tujyrymdardy qaıta qarap, ulttyq múdde turǵysynan ult tarıhynyń jazylýyn talap etemin!
Otyz jylda urpaq boıyndaǵy ulttyq rýhtyń álsiz bolýynyń sebebin de mine osyndaı mektepte oqytylatyn «rýhsyz», «ultsyzdanǵan» tarıh oqýlyqtarynyń sebebinen dep bilemin!
Óz elimizde, óz jerimizde júrip, ózimizdi el ıesi, jer ıesi ekenimizdi de tolyqqandy sezine almaı, óz elimizde ógeı balanyń kúnin keshken, óz tarıhyn maqtanysh sanamaıtyn keıpimizdiń de sebebi osyndaı ulttyq ıdeıaǵa qarsy jazylǵan mektep oqýlyqtarynyń jáne ulttyq ıdeologııanyń júıeli júrgizilmeýiniń sebebi dep bilemin!
Alash alyby Ahmet Baıtursynuly aıtqandaı: «Oqý-tárbıe isi túzelmeı, el isi túzelmeıtindigin» eskersek, oqý-tárbıe isindegi osyndaı olqylyqtardy túzep, egemen elimizdiń tuǵyrynyń berik bolýyna bir kisideı qyzmet eteıik!
Áziret SATYLǴANOV,
«Bilim-orkenieti» ulttyq ınnovaııalyq ǵylymı-zertteý ortalyǵynyń basshysy
Derekkóz: Abai.kz
