Aqushtap Baqtygereeva. Dala ózin súıgen uldy dalaǵa tastamaıdy

2886

– Kúıine keltirilgen dombyranyń qos ishegi saýsaq tıse kúmbirlep ketetini sııaqty, aqyn Jarasqannyń búkil bolmysy, minezi – pernelerden jaratylǵandaı sezimtal da sekemshil bolatyn. Men ony alǵashqy albyrt «Aq bulaqtar» atty óleńinen bastap oqydym da, tanydym da. Keıin bir úıde, bir podezde kórshi turdyq.

Jolyǵa qalsaq, bir shýmaq óleń oqıtyn. Ol – qoly tımeıtin áıel-aqynnyń namysyn janý bolatyn. Men odan tórt jas úlkendigimdi buldap, buıyra sóıleıtinmin. Ol menen tórt jas kishiligin paıdalanyp, erkeleı sóıleıtin. Birde qolymda aıran-sút, nanym bar, baspaldaqtan júgirip kóterilip kele jatyr edim, ol kóńildi óleń oqı bastady. Kilt toqtap, sol arada-aq:

Men bazar, al sen bolsań, toıdan keldiń,

Baıyma basy aýyrǵan aıran berdim.

Óleńdi jolǵa shashpa, inisimen

Apasynyń aıtysqanyn qaıdan kórdiń?

– dep jaýap qaıtardym.

Jarasqan qos qolyn kóterip, máz bolyp: «Qoıdym, apa, qoıdym», - dep betimnen súıip kete bardy.

Sonda oqıtyny – bir shýmaq óleń. Sol bir shýmaǵynyń ózi qandaı maǵynaly edi!

Sabyrly Syrdyń aıaǵy,

Aralǵa quıar tustaǵy.

Tur ma eken kóne baıaǵy,

Balyqshy jurttyń qystaýy?

Bul – ótken ǵasyrda Jarasqan aqyn joqtaıtyn muń, búgingi halyqty erteńgi urpaq ta joqtaıtyn muń ǵoı. Joǵalǵan mura, joǵalǵan kóne qonys, sonymen qosa, joǵalǵan kóne dástúr, ata salt, bala saǵynysh bar onda.

Tarıhta esesi ketken, qýanyshy men qasireti kóp, bizdiń ulttyń anasyn jesir, balasyn jetim etken soǵystar men sanyn azaıtqan ashtyq pen qýǵyn-súrgin saryny Jarasqan aqynnyń óleńinen tabylady. Erkindikke jetken bizdiń urpaqqa da jattar óleń qaldyrdy ol. «Dala, seniń ulyńmyn!» dep jar saldy Jarasqan. Al dala ózin súıgen uldy dalaǵa tastamaıtynyna kýá bolyp otyrmyz biz búgin bul keshte.

«Rýhanı jańǵyrý», «Týǵan elge taǵzym» baǵdarlamasyn júrgizip otyrǵandar «Dala, seniń ulyńmyn!» sııaqty jyrlardy rýhty urpaq ósirýi úshin jattatýy kerek bul kúnde. Al jaryq kórgen aqyn óleńiniń ataýyn qaǵazdan áreń oqıtyn qasiretti sender aıtyńdar endi, jańa – jas aqyndar. Bul – senderge amanat.

Jarty ǵasyr jyr jazyp, zamandastarynan oqshaý turǵan Jarasqan – «Maǵjan aqyn atyndaǵy syılyqtyń» ǵana ıegeri eken. Onyń bar alǵan marapaty – sol. Bálkim, onda da bir zańdylyq bar shyǵar. Óıtkeni, aqyn shyndyqty betke aıtty, marapat izdep áldekimge jyr arnaǵan kezi joq. Eshkimge jalpyldamady, jaǵynbady. Ózi bireýdiń ala jibin attamady, eshkimniń jolyn kespedi. Qarǵys alǵan joq. Ómirde de, óleńde de adal boldy. Sony tabıǵat ózine búgin qaıtardy. Onyń ólmeıtin jyr muhıtyn urpaq bildi. Qazaq mektepteri kóbeıdi. Sol mektepterdiń birine aqynnyń aty da berilip úlgerdi.

Qazaq ónerine tuńǵyshy – Rústem Ábdirashev kelip qosyldy. Qazaqstan Respýblıkasynyń AQSh-taǵy konsýly bolyp kenjesi – Jánibek Ábdirashev erjetti. Shańyraǵyn, otyrǵan ornyn, ustaǵan qalamyn kúzetip Shyńǵys Ábdirashev qaldy. Báriniń qyzyǵyna bólenip jary Názik otyr. Bul – bir aqynǵa, bir azamattyń basyna bitken az baq pa eken?

Oıshyl jazýshymyz Ábish Kekilbaev aıtatyndaı: «Talant toıy – tabyný úshin emes, taǵylym alý úshin» ótkeni abzal. Búgingi bul keshte alatyn taǵylym – Jarasqan aqynnyń adaldyǵy bolsa kerek. «Aqyryn júrip, anyq bas, Eńbegiń ketpes dalaǵa» degen uly Abaıǵa taǵy bas ıemiz. Ulttyq ónege men ómir sabaǵyn pash etetin sulý sóz – ana tilimiz, onyń poezııasy jasampaz bolǵaı! El aman, jurt tynysh bolsyn!


 Nursultan MYQTYBAI

adebiportal.kz

 

Pikirler
Redakııa tańdaýy