1981 jyly alǵash ret jaryq kórgen «Kelisimge kelý. Jeńiske jetkizetin kelissóz» kitaby – birneshe ret qaıta basylǵan, álemniń 36 tiline aýdarylǵan bestseller. Avtorlary– Rodjer Fısher, Ýılıam Iýrı, Brıýs Patton. Onyń jalpy taralymy 5 mıllıon danadan asyp jyǵylady. Amerıkanyń Daýly máselelerdi sheshý boıynsha ulttyq ınstıtýtynyń reenzııasynda bul kitapqa qatysty mynadaı pikir aıtylǵan: «Bul salaǵa qatysty eshbir eńbek kelissóz júrgizýshi mamandardyń, muǵalimderdiń, zertteýshilerdiń jáne qoǵamnyń kelissózge degen kózqarasyn dál osy kitap sekildi ózgerte alǵan joq».
Kelisimge kelip, daýly máselelerdi sheshýdi úırenýdiń joldary
Fısher, Iýrı jáne Patton birlese jazǵan bul kitap kelissóz júrgizý ónerin jańa meńgerip júrgenderge, sondaı-aq adamdarmen jumys isteıtin mamandarǵa arnalǵan klassıkalyq oqý quraly ispettes. Bizdiń ómirimiz kelissózge toly, [1] olardyń kóptiginen tipti bas aınalady. Siz qyzmette joǵarylaý úshin bastyǵyńyzben sóılesesiz; úı nemesse mashına satyp alarda beıtanys adammen kelisýge tyrysasyz; kólik apaty kesirinen týǵan daý barysynda máseleni sheshýge umtylasyz; munaı óndirýshi birneshe kompanııa birlesip, jańa óndiris oryndaryn ashý úshin baqylaý-zertteý jumysyn júrgizýdi josparlaý isinde kelisimge keledi; sheneýnik turǵyndarmen kezdesip, sóılesedi; saıasatkerler mańyzdy halyqaralyq máselelerdiń sheshimin tabýǵa tyrysady; mine, osynyń bári – kelissóz. Keıde óziniń habary bolmaǵanymen, adam osyndaı túrli kelissózderge aralasyp otyrady.
Kitapta Garvard kelissóz júrgizý mektebiniń mamandary usynǵan «prınıpshil kelissóz»[2] dep atalatyn arnaıy ádis týraly aıtylady. Bul – kelissózdiń ár taraptyń múddesin qııýlastyryp kelisimge kelý tásili. Bul tásildi kez kelgen kelissóz kezinde qoldanýǵa bolady. Daýly suraqtar máseleniń mánine qaraı sheshilip otyrady, al maqsat eki jaqqa da paıdaly bolmaq.
Kelissóz aınaladaǵy adamdardy óz aıtqanyńyzǵa kóndirýdiń [3] basty tásili sanalady. Kelissóz – qarym-qatynas óneri. Qarym-qatynas bolǵanda da, taraptardyń ortaq múddesimen qatar ózara qarama-qaıshy múddeleri bolǵan jaǵdaıda kelisimge kelýge baǵyttalatyn qarym-qatynastyń erekshe bir túri.
Bııazy kelissózshi [5] jeke konflıktterge boı aldyrmaıdy ári kelisimge kelý úshin jumsaqtyq tanytady. Ol kelissóz sońynda eki jaqtyń dostyq peıilmen tarqasqanyn qalaıdy, biraq kóp jaǵdaıda ózin áldekim paıdalanǵandaı sezimnen aryla almaı, ishinde ókpe qalady.
Qatty kelissózshi [6] kez kelgen jaǵdaıdy erik-jiger synalatyn jarys retinde qabyldaıdy. Al bul jarysta aıtqanynan qaıtpaı, sońyna deıin shydaǵan adam kóbirek paıda kóredi. Ol qalaıda jeńiske jetkisi kelgenimen, kóbine qarsylyqqa tap bolady. Osynyń kesirinen shydamy taýsylyp, qarsy tarappen arasy buzylady.
Avtorlardyń aıtýynsha, jaqsy kelisim degenimiz – aqylǵa qonymdy ári tıimdi kelisim, eki taraptyń ara qatynasyn jaqsartatyn kelisim. Aqylǵa qonymdy kelisim [7] kelissózdiń barlyq qatysýshylarynyń múddelerine saı keledi ári ádiletti jáne ómirsheń bolyp keledi. Kitap avtorlarynyń maqsaty – oqyrmanǵa jaqsy kelisim jasaı bilýdi úıretý.
Kitaptyń bas jaǵynda kelissóz kezinde pozıııalyq saýdalasýdyń [8] standartty strategııasyn qoldanǵanda týyndaıtyn qıyndyqtar aıtylady. Munan soń, avtorlar joǵaryda sóz bolǵan Garvard ádisiniń tórt negizgi kiltine egjeı-tegjeıli toqtalady, ony qoldanýdyń artyqshylyǵy sóz bolady, týyndaýy múmkin qıyndyqtardy jeńýdiń tásilderi de aıtylady.
Pozıııalyq saýdalasýdan bas tartyńyz,
odan da ortaq múddege umtylyńyz
Avtorlardyń pikirinshe, kez kelgen kelissózdiń nátıjesin myna úsh ólshem boıynsha baǵalaý kerek:
- kelissóz múmkindiginshe aqylǵa qonymdy kelisimmen aıaqtalýǵa tıis;
- kelissóz tıimdi bolýy kerek;
- kelissóz eki jaqtyń ara qatynasyn jaqsartýy qajet, tym quryǵanda taraptardyń arasyn buzbaǵany durys.
Aqylǵa qonymdy kelisim degenimiz – barlyq taraptyń zańdy múddelerine [9] jaýap beretin jáne múddeler tartysyn ádiletti túrde sheshetin kelisim. Mundaı kelisim uzaq merzimge jasalady ári qoǵamnyń múddesin de eskeredi. Biraq bir ókinishtisi, kelissóz kóp jaǵdaıda pozıııalyq saýdalasýǵa ulasyp ketedi. Mundaı jaǵdaıda daý týdyrǵan máselege qatysty eki tarap ta óz pozıııasyn bildiredi. Munan soń taraptar óz pozıııalaryn qorǵaýǵa kóshedi.
Avtorlardyń pikirinshe, kelissózdi pozıııaǵa súıenip júrgizý – kelisimge kelýdiń tıimsiz tásili. [10] Eger kelisim osy tásil arqyly jasalsa, taraptar óz pozıııalaryna ýaqytsha kóz jumyp qarap, áıteýir kelisimge keledi. Ondaı kelisimniń qanshalyqty ómirsheń bolatyny belgisiz. Sebebi bul olardyń zańdy múddelerin qanaǵattandyratyn sheshim emes.
Pozıııalyq kelissóz kóbine erik-jiger saıysyna [11] aınalyp ketedi. Kelissózge qatysýshylardyń árqaısy óziniń ne isteıtinin jáne ne istemeıtinin ashyq aıtady. Ár tarap qarsy jaqtyń pozıııasyn ózgertýge tyrysady. Bulaı bolǵanda bir tarap ekinshi taraptyń qaıtpas jigerine qarsy tura almaı, yrqyna kónse, óziniń zańdy múddeleri eskerilmeı qalǵandaı kúı keshedi. Mundaı jaǵdaıǵa bir-aq ret tap bolǵannyń ózinde kermek dámniń [12] jaǵymsyz áseri qalyp qoıady. Pozıııalyq saýdalasý keıde taraptardyń qarym-qatynasyn tolyqtaı buzýy múmkin.
Dostyq peıil tanytý da máseleni sheshpeıdi. [13] Pozıııalyq saýdalasýdyń qaýipti jaǵyn eskere otyryp, adamdardyń kópshiligi áldeqaıda bııazy bolýǵa tyrysady. Olar qarsy tarapqa dostyq peıil tanytady, ózderiniń negizgi maqsaty qalaıda jeńiske jetý emes, kelisimge kelý ekenin bildiredi. Birtalaı sheginis te jasaıdy. Otbasynda jáne dostar arasyndaǵy kelissózder dál osylaı ótedi. Taraptar kelisimge tez keledi, biraq únemi aqylǵa qonymdy sheshim qabyldana bermeıdi. Qarym-qatynas kelissózdegi basty máselege aınalmaýy kerek. Óıtkeni munyń aıaǵy ádiletsiz kelisimmen [14] aıaqtalýy múmkin. Kelissóz barysynda ásire bııazylyq kórsetetin adamdar qatty kelissózshilerdiń aldynda álsizdik tanytyp alady.
Osyny eskere otyryp, avtorlar prınıpshil kelissóz ádisin qoldanýdy usynady. Bul – jaqsy kelisimge kelýdiń eń tańdaýly tásili. Prınıpshil kelissóz nemese ár taraptyń eńbegine negizdelgen kelissóz [15] myna faktorlarǵa súıenedi:
1) Adamdar: adamdar men problemalardyń arajigin ajyratyńyz.[16] Kelissózge qatysýshy adamdar bir-birimen ustasa bermeı, onyń ornyna qatar turyp jumys istep, máseleni sheshý kerektigin túsinýge tıis;
2) Múddeler: pozıııany emes, múddeni basty nazarda ustańyz.[17] Pozıııalarǵa qatysty pátýaǵa kelý kelissóz júrgizýshilerdiń muqtajdyqtaryn qanaǵattandyrarlyq kelisim jasaýǵa múmkindik bere qoımaıdy;
3) Nusqalar: kelisimge kelmes buryn ózara tıimdi nusqalardy tabyńyz.[18] Ortaq múddeni alǵa jyljytatyn jáne kelispeýshilikterdi sheber qııýlastyratyn sheshimdi oılastyrý úshin ýaqyt bólińiz;
4) Krıterııler: obektıvti krıterıılerdi qoldaný[19] qajettigin aıtyp, tabandylyq tanytyńyz. Eger qandaı da bir tarap qyńyrlyq tanytyp, aıtqanynan qaıtpasa, kelisim eshbir taraptyń erkine baǵynbaıtyn ádiletti normalarǵa saı bolýy kerektigin basa aıtyp, qarsy shyǵyńyz.
Bul prınıpter kelissóz barysynyń barlyq satysynda saqtalýǵa tıis. Ádette, kelissóz jaǵdaıdy nemese máseleni, qarsy jaqtyń múddesi men usynystaryn jáne qolda bar nusqalardy taldaýdan [20] bastalady. Kelesi saty jaǵdaıǵa jáne qarsy taraptyń is-áreketine qaraı qalaı jaýap qatatynyńdy josparlaýdan[21] turady. Al sońynda taraptar ortaq sheshim tabý úshin máseleni talqylaıdy.
Adamdar men problemalardyń arajigin ajyratyńyz
jáne qarsy tarapqa túsinistik tanytyńyz
Avtorlar kez kelgen konflıkttiń túbinde adamı aspekt [22] jatatynyn aıtyp, buǵan mysal retinde bir zaýytta bolǵan kóterilis jaıly baıandaıdy. Kásipodaq basshysy kóteriliske Djons esimdi jumysshynyń sebep bolǵanyn biledi. Keıin Djons mundaıǵa ne úshin barǵanyn túsindiredi. Onyń aıtýynsha, Kempbell degen master eki apta ishinde bes ret jumysqa shyqpaı qalǵan adamdardyń ornyna salady. Ol aýyr jumystan sharshaǵanyn, Kempbelldiń ózine juldyzy qarsy ekenin de aıtqan. Biraq kásipodaq basshysy Kempbelmen sóıleskende, ol Djonsty basqalarǵa qaraǵanda jaqsy jumys isteıtindikten tańdaǵanyn aıtqan. Kempbell Djonsty jumysqa jaýapkershilikpen qaraıdy dep oılaǵan, alaıda bul shaǵymnan keıin onyń ol týraly oıy ózgerdi.
Kez kelgen kelissóz kezinde adamdar men problemalardyń arasyn ajyratyp, naqty shek qoıa bilý kerek. Qarsy taraptyń abstarktyly ókilderimen emes, naqty adamdarmen sóılesetinińizdi este ustańyz. Bul adamdardyń dál sizdiki sekildi emoııasy, kemshilikteri bar. Olardyń kózqarasy óz taraptarynyń máselelerimen, pozıııasymen tyǵyz baılanysty. Sondyqtan olar problemaǵa qatysty kózqarasty ózin aıyptaý dep qabyldaýǵa [23] beıim keledi. Adamdar men qıyndyqtardyń arasyna shek qoıyp, ajyratyp alý taraptardyń qarym-qatynasty buzbaı máseleni sheshýine múmkindik beredi, sondaı-aq belgili bir máseleniń mánin naqty túsinýge kómektesedi.
Kelissóz júrgizýge nemese daýly máseleni sheshýge qatysqan ár adam máseleniń mánine qatysty jáne qarym-qatynasqa baılanysty eki túrli múdde kózdeıdi. Bulardyń birinshisi salystyrmaly túrde jeke múddege baılanysty bolsa, ekinshisi eki jaqtyń qarym-qatynasyna baılanysty bolady.
Eki jaqtyń qarym-qatynasy men sheshilýge tıis másele ózara bitisip ketken kezde qıyndyq týady. Kóbine biz adamdar men qıyndyqtarǵa bir faktor retinde qaraımyz. «As úı ybyrsyp jatyr» nemese «bizdiń kók tıynymyz qalǵan joq» degen sózder jaı ǵana máseleniń mánin ashý úshin aıtylýy múmkin, biraq áldekim ony óziniń jeke basyna tıisetin sóz retinde qabyldaıdy. Pozıııalyq kelissóz qarym-qatynas pen máseleniń mánin konflıktke aınaldyryp jiberedi.
Avtorlar máseleniń mánin qarym-qatynastan bólek qarastyrý qajet ekenin jáne adam sebep bolǵan problemadan [24] boıdy aýlaq salý kerektigin eskertedi. Ol úshin qarym-qatynasty ózara túsinistikke, ekijaqty naqty baılanysqa negizdep, emoııany eshkimdi kinálamaı bildirý qajet ári bolashaqqa baǵyttalǵan kózqaras kerek. Sondaı-aq avtorlar adam sebep bolatyn faktorlarmen baılanysty problemalardy úsh kategorııaǵa bólip, sıpattaıdy: túısiný,[25] emoııa[26] jáne tildesý.[27]
- Túısiný
Obektıvti sheshimdi izdeý qanshalyqty tıimdi bolsa da, máseleniń mánin ár taraptyń ártúrli qabyldaýy kelissóz júrgizý kezindegi basty qıyndyqqa aınalady. Degenmen ol keı jaǵdaıda sheshimge qaraı jol ashýy múmkin.
Bireýge yqpal ete bilý úshin, siz qarsyńyzdaǵy adamnyń talqylanyp otyrǵan máselege qatysty kózqarasyn jete túsine [28] bilýińiz kerek jáne onyń osy senimine negiz bolǵan emoııalyq kúshti sezinýińiz qajet.
Sonymen birge aıtaryńyzdy jáne múmkindiginshe, qarsy taraptyń estigisi kelgenin daýys kóterip, senimdi túrde aıtyńyz. Bul kelisimge kelýge yntalandyrýy múmkin. Qarsy tarapqa óz ıdeıalaryńyzdy aıtyńyz, biraq onyń ıdeıalaryn eshbir jaǵdaıda synamańyz.
- Emoııa
Kelissóz júrgizýshige emoııasyz adam retinde qaraý ońaı. Biraq onyń da sizdikindeı sezimi, úreýi men úmiti jáne armany bar. Sondyqtan onyń ne sezinetinin, qalaı sezinetinin túsinýge tyrysyńyz. Bir-birińizge ózara qarym-qatynas [29] ornatý úshin táýelsizdik, moıyndaý (moıyndaý men baǵalaý úshin), qatysy baryn seziný, rol (mańyzdy maqsatqa jetý úshin) jáne mártebe (eńbeginiń ádiletti túrde baǵalanyp, moıyndalýy úshin) sekildi faktorlardy eskerý qajet.
Sizdiń aıtqan nemese aıtýyńyz múmkin sózińizdiń áseri qarsylasyńyzǵa áser etip, onyń jeke basyna, ózine degen senimi men qurmetine nuqsan keltirýi múmkin be, sol jaǵyn oılanyp kórińi
Óz emoııańyzdy áńgimeniń ózegine aınaldyryńyz,[30] tipti, qarsy taraptyń oıyndaǵysyn aıtyp, ashýyn basýyna da múmkindik berińiz. Biraq onyń emoııasyna mán bermeńiz, jaýap ta qaıtarmańyz.
- Tildesý
Kelissózge qatysýshylardyń biri talqylaý barysynda qarsy tarappen tildesýdi nemese sózin tyńdaýdy doǵaratyn kez jıi kezdesedi. Sonymen birge taraptardyń biri qarsy jaqtyń aıtqanyn durys túsinbeıtin jaǵdaılar da bolady.
Qarsy tarapty belsendi túrde tyńdańyz, sodan soń onyń aıtqanyn maquldańyz. Osylaısha oǵan sózińdi bireý tyńdaǵannan, uqqannan alatyn lázzatty [31] syılańyz. Onyń jaǵdaıdy qalaı qabyldaıtynyn, qajettilikterin jáne ne nárseniń kóńiline jaqpaı turǵanyn túsinýge tyrysyńyz.
Basqanyń atynan sóılemeńiz, ózińizdiń ne sezinetinińizdi jetkizińiz. Qarsylasyńyzdan atynan sóıleseńiz, ol muny qate dep baǵalaıdy ári bul onyń ashýyna tııýi de múmkin. Al ózińizdiń ne sezingenińiz jaıynda aıtqanyńyzdy eshkim joqqa shyǵara almaıdy. [32]
Bul tásilderdiń kelissózdegi adamı faktorǵa baılanysty týyndaıtyn qıyndyqtardy sheshýge kómektesetini anyq. Biraq eń durysy – bul faktorlarǵa jol bermeý. Qarsy tarappen kelissózdi durys qalyptastyryp, máseleniń mánin qarym-qatynastan bólip qarastyrýǵa kómektesetindeı baılanys ornatýǵa tyrysyńyz. Ol úshin, bálkim áldeqaıda erkin, beıresmı jaǵdaıda aldyn-ala kezdesken durys shyǵar. Nemese kelissóz bastalǵansha emin-erkin áńgimelesý [33] úshin belgilengen ýaqyttan erterek kelińiz. Siz qarsy tarappen qarym-qatynasty «betpe-bet» keletin tásildi «qatar turatyn» tásilge [34] almastyratyndaı etip qalyptastyrýyńyz kerek.
Bul ıdeıany túsindirý úshin avtorlar keme sýǵa ketken soń, qaıyqta qalǵan eki teńizshiniń tirligin mysalǵa keltiredi. Olardyń arasynda onsyz da az qalǵan azyq-túlik pen aýyz sý qoryn qalaı únemdeý keregi jaıynda daý týyp, aqyry janjalǵa ulasady. Bir-birimen jaýlasa túsedi. Biraq aman qalý úshin olar qarym-qatynas pen máseleniń mánin ajyratyp alýy kerek. Árqaısyna panalaıtyn jerdiń, dári-dármektiń, sý men tamaqtyń qajet ekenin ekeýi de túsinýge tıis. Olar bastaryna túsken qıyndyqty birlese jeńý úshin kúsh biriktirse ǵana, konflıktti sheship, aman qalý úshin qajetti amaldardy isteı bastaıdy.
Múddeni basty nazarda ustańyz jáne
ózińizdi qarsylasyńyzdyń ornyna qoıyp kórińiz
Avtorlar áńgimeni kitaphana terezesiniń aldynda janjaldasqan eki adam týraly mysal keltire otyryp sabaqtaıdy. Olardyń bireýi terezeni ashqysy kelse, ekinshisi terezeniń jabyq turǵanyn qalaıdy. Osy kezde olardyń janyna kelgen kitaphanashy birinshi adamnan terezeni ne úshin ashqysy keletinin suraıdy. Ol jumys istep otyrǵanda taza aýamen tynystaǵysy keletinin aıtady. Kitaphanashy ekinshi adamnan terezeni ashýǵa nege qarsy ekenin suraǵanda, álgi adam óziniń ótpe jelden saqtanýy kerektigin aıtady. Muny estigen kitaphanashy kórshi bólmedegi terezeni shalqaıta ashyp qoıady, sol kezde jańaǵy oqý zalynyń aýasy tazarady, sýyq jel de soqpaıdy.
Bul oqıǵa neni bildiredi? Aqylǵa qonymdy sheshimniń pozıııalardy emes, múddelerdi qabystyratynyn[35] bildiredi. Múdde máseleni naqtylap, adamdardy yntalandyrady, múdde degenimiz – únsiz qozǵaýshy kúsh.[36] Sizdiń pozıııańyz qandaı sheshim qabyldaıtynyńyzǵa baılanysty. Al múddeńiz osyndaı sheshim qabyldaýǵa ıtermeleıtin nársege tikeleı qatysty.
Eki jaqtyń pozıııalaryna qatysty ymyraǵa kelgennen góri, múddelerdiń bitisýi ońaı, sebebi qarama-qaıshy pozıııalardyń artynda bir-birine qarsy áldeqaıda kóp múdde jasyryn jatýy múmkin.
Avtorlardyń aıtýynsha, múddeni anyqtaý úshin ózińdi qarsy taraptyń ornyna qoıyp kórý[37] qajet. Qarsy taraptyń pozıııasyn taldap, ózińizden onyń nege bulaı ekenin surańyz.[38] Sonymen birge, ózińiz usynyp otyrǵan negizgi sheshimdi anyqtap alyńyz da, oǵan qarsy tarap qalaı qaraýy múmkin dep elestetip kórińiz. Munan soń ózińizden olardyń buǵan nege kelispeıtinin surap, aralaryńyzda neniń kedergi bolyp turǵanyn oılap kórińiz.
Ádette, kelissóz kezindegi jaǵdaıdy baǵalaýdaǵy qatelik qarsy taraptyń da múddesi bizdikine saı degen senimnen shyǵady. Vetnam soǵysy kezinde AQSh prezıdenti Lındon Djonson Soltústik Vetnam men ońtústiktegi Vetkongtyń úkimet múshelerin, olardyń keńestik jáne qytaı keńesshileriniń barlyǵyn bir adam retinde qabyldaýdy ádetke aınaldyrǵan. Eger siz túrli adamdar men toptardyń múddelerin baǵalaı almasańyz, bulaısha jınaqtalǵan «beınege» yqpal etý jáne onymen áldebir kelisimge kelý óte qıyn.
Sonymen birge avtorlar ashyq aıtylǵan pozıııanyń artynda jasyryn turǵan basty adamı qajettilikterdi[39] tabýǵa keńes beredi. Mundaı qajettilikterge qaýipsizdik, ekonomıkalyq ál-aýqat, óz ortańnyń bar ekenin seziný, qarsy taraptyń moıyndaýy men jeke bastyń erkindigi jatady.
Avtorlar múddeler týraly qalaı aıtý kerektigin [40] de sóz etedi. Qarsy tarap sizdiń múddeńizdi eskersin deseńiz, neni kózdeıtinińizdi durys túsindirýińiz qajet. Eger siz qarsy taraptyń múddesine kóńil bóle qarasańyz, olar da sizdiń múddeńizdi eskeretin bolady. Talqylaý kezinde ótkenge shúılige bermeı, odan da ózińizge qazir qajet sheshim jaıynda aıtqan durys. Eki tarap ta óz múddesin basty nazarda ustaýy kerek, biraq túrli usynystardy qarastyryp kórip, talqylaýǵa da ázir bolǵan jón.
Mynany da este saqtańyz, eger siz eń aldymen óz pozıııańyz týraly aıtsańyz, suhbattasyp otyrǵan adamyńyz oǵan qarsy bolyp, ýájińizge qulaq aspaýy da múmkin. Sol sebepti aldymen múddeńiz jaıly aıtyńyz, dálelderińizdi keltirińiz, sodan soń ǵana bir qorytynyǵa kelip, usynysyńyzǵa kóshińiz.
Eki jaqqa da tıimdi joldy usynyńyz jáne qıyndyqqa moıymańyz
Kelissóz kezinde adam ózin asa erkin sezine almaıtyndyqtan, durys sheshim qabyldaý qıynǵa soǵady. Qarsy taraptyń janynda otyryp sheshim qabyldaý da ońaı emes, máselege keńirek qaraı almaısyz. Joǵaltaryńyz qomaqty bolsa, durys sheshim tabý jolyndaǵy shyǵarmashylyq izdeniske kedergi keltiredi. Túrli múddelerdi qabystyratyn yqtımal sheshimderdiń aýqymyn [41] oılastyrý úshin ózińizge arnaıy ýaqyt berińiz, sol arqyly bul kedergini joıýǵa bolady.
- Kedergiler
Avtorlar máseleni shyǵarmashylyqpen sheshý jolynda tórt kedergi [42] baryn atap kórsetedi.
- Aldyn-ala pikir qalyptastyrý. Kelissóz kezinde sizdiń barlyq nársege syn kózben qaraýǵa beıim turatynyńyz ras, bul jaǵdaı laıyqty sheshim qabyldaýǵa kedergi keltiredi. Qalyptasqan pikir oı-qııalyńyzdy tusaýlap tastaıdy.
- Bir ǵana sheshim tabýǵa tyrysý. O bastan jalǵyz durys nusqany tabýǵa umtylsańyz, túrli balamalar arasynan tańdap alý múmkindigin jáne sheshim qabyldaý proesin tuıyqqa tirep qoıasyz.
3. Ár taraptyń kútilgen paıdadaǵy úlesi týraly dolbar. Taraptar bir jaq jeńip, ekinshisi jeńiletin bir ǵana sheshim bar dep boljap, máseleni «jeńis-jeńilis» túsinigi aıasynda ǵana qarastyrýy múmkin.
- «Qarsy taraptyń máselesi – meniń emes, tikeleı óziniń sharýasy» degen pikir. Eki taraptyń biri sheshimdi qarsy jaq tabýy qajet dep oılaýy múmkin. Onyń ústine bir taraptyń máseleni sheshýge bar yntasymen umtylýy, beıtarap kózqarastyń qalyptasýyna kedergi keltiredi. Mundaı kózqaras eki jaqtyń da múddesin qanaǵattandyratyn joldy tabý úshin qajet.
- Kedergilerdi eńserý joldary
Avtorlar osy aıtylǵan kedergilerdi eńserýdiń tórt tásilin[43] jáne sheshim tabýdyń shyǵarmashylyq joldaryn qarastyrýdy usynady.
- Sheshim qabyldaý proesin olardy baǵalaý proesinen bólip alyp qarastyryńyz. Áriptesterińizben nemese dostaryńyzben birge jańa ıdeıalar oılastyryńyz. «Mı shabýylyn» [44] ótkizýdiń durys sanalatyn bir ǵana tásili joq. Siz ony óz qajettiligińiz ben múmkindigińizge qaraı yńǵaılap alýyńyz kerek. Qarsy tarappen birlese otyryp «mı shabýylyn» ótkizý jaǵyn qarastyryńyz. Óıtkeni bul kelissózdiń barlyq qatysýshylarynyń múddelerin eskeretin ıdeıalar tabýǵa, birlese jumys isteýge yńǵaıly ahýal qalyptastyrýǵa jáne taraptardyń bir-biriniń múddelerimen tanysýyna múmkindik beredi.
- Qabyldaýǵa turarlyq sheshim túrlerin kóbeıtińiz. Tipti mı shabýylyn ótkizgen kezdiń ózinde kelissózge qatysýshylar kóbine bir ǵana durys sheshim tabýǵa tyrysady. Bul shómele ishinen ıneni izdegenmen birdeı. Keıde kelissóz barysynda oılar keńistigin qalyptastyrǵan durys. Ony ártúrli ıdeıalardyń kóptigi [45] arqasynda uıymdastyrýǵa bolady. Qarsy tarappen birge osy ıdeıalardy paıdalanyp, birlese tańdaý jasaı alasyz.
3. Eki jaq úshin de paıdaly bolatyn nárseni izdeńiz. Ár taraptyń kútilgen paıdadaǵy úlesi týraly dolbar bir tarap neǵurlym kóp nársege ıe bolsa, ekinshi jaq soǵurlym az nársege qol jetkizedi degen túsinikke negizdelgen. Biraq eki tarapty da qanaǵattandyratyn sheshimdi árqashan tabýǵa bolady. Ortaq múdde – múmkindik, ol taǵdyr syıy emes. Ortaq múddeni aıqyndap, ortaq maqsat retinde kórsetińiz, ıaǵnı ony naqtylap, bolashaqpen baılanystyryńyz.
Qarsy taraptyń qalaǵanyn alýyna kómektesip, qanaǵattandyratyn sheshimnen góri, ony qur qol qaldyratyn sheshimniń keri áseri sizge kóbirek tıedi.
-
Qarsy taraptyń sheshim qabyldaýyn jeńildetińiz. Biz kóp jaǵdaıda ózimizge tıimdi sheshimder týraly oılaımyz da, qarsy taraptyń múddesin de eskeretin, bizdi de jeńiske jetkizetin nusqalarǵa mán bere bermeımiz. Jaı ǵana ózińizdi qarsylasyńyzdyń ornyna qoıyp, máselege sonyń kózimen qarap kórińiz. Mundaı tásil basqa adamnyń pikirin eskerýge kómektesedi. Kelissóz proesi ústinde qıyndyqtardyń qarsylasyńyzǵa qalaı áser etetinin túsine otyryp, olardy jeńe alasyz. Mundaı sátte legıtımdik [46] adamdarǵa zor yqpal etetinin este saqtaý kerek. Mine, osy sebepti qarsy taraptyń ádiletti, zańdy jáne ádil sheshimdi qabyldaıtyny anyq. Sizdiń ótinishińizdiń obektıvti úlgisi [47] bola alatyndaı jaǵdaıdy tabyńyz da, ony qarsy taraptyń pikirin eskeretin nusqalardy usyný úshin qoldanyńyz.
Obektıvti krıterıılerdiń qoldanylýyn talap etip, qysymǵa boı bermeńiz
Kelissóz barysynda múddeler qaqtyǵysy jıi oryn alady. Ádette, taraptar mundaı tartysty bir-birine neni qalaıtynyn jáne neni qalamaıtynyn aıtyp, sheshýge tyrysady. Ózara paıda týraly áńgime qanshama ret aıtylsa da, onyń eshqaısysy da múddeler konflıktisin jasyra almaıdy. Siz jalǵa alý aqysynyń tómen bolǵanyn qalaısyz, al ǵımarat ıesi aqynyń joǵary bbolǵanyn qalaıdy. Sizge taýardyń erteń jetkizilgeni qajet, jetkizýshi tek kelesi aptada ákele alatynyn aıtady jáne t.s.s.
Múddeler bir-birine múlde qarama-qaıshy bolsa, aralaryndaǵy kelispeýshilikti sheshý úshin, taraptardyń obektıvti krıterıılerdi qoldanǵany jón. Eger olar qaıshylyqty sheshe almasa, aralaryndaǵy qarym-qatynas buzylady. Bul jaǵdaı eki jaqqa da tıimsiz ári aqylǵa qonymdy kelisimge jetkizbeıdi. Taraptardyń birin-biri keri shegindirýge tyryspaǵany, onyń ornyna eki jaqtap problemany sheshýdiń obektıvti úlgilerin[48] qarastyrǵany durys. Siz máselege ǵylymı turǵydan qarasańyz, ádilettilik pen tıimdilik standarttaryn qoldansańyz, aqylǵa qonymdy jáne ádiletti nátıjege jetý múmkindigi joǵary bolmaq.
Obektıvti ólshemderdi qoldanatyn adamdar ýaqytty tıimdi paıdalanady, óıtkeni olar óz pozıııasyn qorǵap, qarsylasynyń pozıııasyna qarsy shyǵyp áýre bolmaıdy, birden qandaı sheshimderdiń paıdaly bolatynyn talqylaýdy bastaıdy.
Avtorlardyń pikirinshe, kelissózdegi alǵashqy qadam obektıvti krıterıılerdi qalyptastyrýdan [49] bastalady. Taraptar óz jaǵdaılaryna qandaı krıterıılerdiń yńǵaıly bolatynyna qatysty kelisip alýy kerek. Krıterııler ádiletti ári iske jaramdy bolýy kerek. Ǵylymı zertteýler, kásibı standarttar men quqyqtyq úlgiler obektıvti krıeterıılerdiń bastaýy bola alady.
Kelesi qadam – kelissózdi obektıvti krıterıılerdi qoldana otyryp júrgizý. Bul jerde úsh prınıpti este saqtaý qajet:
-
Aıtatyn ár usynysyńyz tańdap alǵan krıetrıılerdi eskeretindeı bolsyn. Usynysqa qatysty qarsy taraptyń oıyn surańyz. Eger qarsy tarap usynǵan krıterııler men standarttarǵa súıenseńiz, sizdiń pozıııańyz áldeqaıda nanymdy kórinedi;
-
Pikir aıtyńyz jáne qarsy taraptyń dálelderin durys qabyldaı bilińiz.[50] Kelissóz júrgizýshilerdiń aqylǵa júgingeni jón, qajet bolsa óz pozıııasyn qaıta qaraýǵa da ázir bolsyn. Basqalardyń dálelin durys qabyldap, máseleni obektıvti krıterıılerge súıene otyryp sheshkende prınıpshil kelissóz sátti aıaqtalady;
-
Qysymǵa eshqashan baǵynbańyz,[51] tek prınıptermen kelisińiz. Qysym kórsetýdiń joldary ártúrli bolýy múmkin, mysaly para berý, qoqan-loqqy kórsetý, aıla-sharǵyny paıdalaný nemese jeńildik jasaýdan bas tartý. Eger sizge qysym kórsetile bastasa, qarsy tarapqa ózińiz bir sheshim jasaǵańyz keletinin aıtyńyz. Ózderińiz tańdap alǵan obektıvti krıterıılerdi esine salyńyz jáne eshbir jaǵdaıda onyń aıtqanyna kónip, sheginis jasamańyz.
Pármeninen yǵyp qalmańyz, eki jaqqa da eń qolaıly balamany usynyńyz
Avtorlardyń pikirinshe, eger kelissóz kezinde barlyq artyqshylyq qarsy taraptyń qolynda bolsa, eshqandaı ádis tabystyń kepili bola almaıdy.[52] Eshbir kitaptyń kómegimen siz shól dalada lala gúlin, al batpaqty jerde kaktýsty ósire almaısyz. Eger antıkvar dúkenine kelip, Georg IV dáýirinde kúmisten jasalǵan, birneshe myń dollar turatyn shaı jabdyǵyn satyp almaq bolsańyz, al qaltańyzda bar-joǵy júz dollar bolsa, kelissóz júrgizýdegi sheberligińiz esh kómektese almaıdy. Kez kelgen kelissóz kezinde ózgertýge kelmeıtin shyndyq [53] bolatynyn umytpaý kerek. Al ózińnen áldeqaıda kúshti qarsylaspen kelissóz júrgizýdegi eń jaqsy tásil – tıimsiz kelisimge kelýden ózińdi óziń qorǵaý[54] jáne qolda bar artyqshylyqty barynsha tıimdi paıdalaný.[55]
Kóp jaǵdaıda kelissóz júrgizýshiler ózin tıimsiz kelisimnen qorǵaý úshin «tómengi shekti»[56] belgilep alady. Tómengi shek – bul eń nashar yqtımal kelisim, ol odan da nashar usynystan bas tartý úshin qajet. Avtorlar mundaı shekti qoldanýǵa qarsy. Olardyń oıynsha, álsiz tarap munyń ornyna talqylanyp otyrǵan kelisimniń eń jaqsy balamasyna (TOKEJB)[57] basa mán bergeni durys. Kelissóz júrgizýge túrtki bolǵan sebep kelissózsiz-aq ýysyńyzǵa túsetin nárseden áldeqaıda joǵary nátıjege jetý kerektigin bildiredi. Álsiz tarap kelisimniń eń jaqsy balamasymen salystyrǵanda ózin áldeqaıda nashar jaǵdaıǵa túsiretin kelisimnen bas tartýy kerek. Eń jaqsy balamany anyqtap almasa, álsiz taraptyń kelissóz júrgizýi qarańǵyda qarmanǵanymen teń bolmaq.
Sonymen birge, TOKEJB qolda bar barlyq múmkindikti tolyǵymen qoldanýdyń kilti sanalady. Kelissóz kezinde qajetti kúshke ıe bolýǵa kelissózdi doǵarý [58] kómektese alady. Osylaısha, kelisimniń eń jaqsy balamasyn oılastyrǵan tarap talqylaý kezinde basym kúshke ıe bolady. Ádette, áldeqaıda álsiz jaq óz pozıııasyn nyǵaıtý úshin birjaqty qadamǵa barýy múmkin. Ol óziniń qolda bar múmkindikterin anyqtap, olardy ary qaraı damytýdyń amalyn jasaýǵa tıis. Álsiz jaq qarsy tarap ustanyp otyrǵan kelisimniń eń jaqsy balamasyn baǵalaýǵa tyryssa, kelissóz kontekstin áldeqaıda jaqsy uǵyna alady. Jalpy alǵanda, avtorlar óz tarapyńyzdan kelisimniń eń jaqsy balamasyn oılastyrý qabyldaýǵa bolatyn mınımaldy kelisimdi belgilep qana qoımaı, bul mınımýmdy joǵarylatýǵa múmkindik beredi degen oı aıtady.
Kelissóz kezindegi djıý-djıtsý tásilderin úırenińiz nemese bitistirýshi deldal tabyńyz
Keıde qarsy tarap sheginisten úzildi-kesildi bas tartyp, jeke basyńyzǵa tıisetin jaǵdaı da kezdesedi. Keıde óz paıdasyn barynsha arttyrýǵa tyrysýy nemese kelissózden múlde bas tartýy múmkin. Mundaıda siz kelissóz kezindegi djıý-djıtsýdy [59] qoldana alasyz nemese araǵa úshinshi tarapty tartýyńyzǵa [60] bolady.
- Kelissóz kezindegi djıý-djıtsý
Eger qarsy tarap qatań pozıııa ustanyp, sizdiń usynystaryńyzdy synaı bastasa, óz pozıııańyzdan keri sheginý, sizdi odan beter álsiretip, qarsylasyńyzdy kúsheıte túsedi. Sondyqtan qarsylasyńyz óz pozıııasyn qorǵasa, oǵan qarsy shyqpańyz. Ol sizdiń ıdeıańyzdy synap, jaratpaı tastasa, qorǵanbańyz. Onyń ornyna soqtyǵýǵa boı aldyrmaı, olardy problemaǵa qarsy baǵyttańyz.[61] Ol úshin qajetti keńester mynalar:
- qarsylasyńyzdyń pozıııasyna qarsy shyqpańyz,[62] onyń ar jaǵynda turǵan múddeni anyqtaýǵa tyrysyńyz, onyń ustanymynyń kórinisi bolatyn prınıpterge baǵa berińiz jáne óz pozıııańyzdy qalaı jaqsartýǵa bolatyny jaıly oılanyńyz;
- óz ıdeıalaryńyzdy ólermendikpen qorǵaı bermeńiz, syn men keńesterge de qulaq asyńyz. Osylaı isteseńiz qarsy tarap sizge keı máselelerde ǵana qarsy shyǵady ári sizdiń múddeńizge saı keletin sheshim usynýy da ǵajap emes;
- qarsy tarap sizdiń jeke basyńyzǵa tıise bastaǵanda, únsiz tyńdap, onyń ne aıtyp turǵanyn túsinetinińizdi kórsetińiz. Jeke sizge jasalǵan shabýylǵa ortaq máselege jasalǵan shabýyl retinde baǵa berińiz;
- pikirdi suraqpen almastyryńyz.[63] Suraq jaýap izdeýge ıtermeleıdi, taraptardyń aldyna naqty mindet qoıady, qarsy shabýyldaýǵa múmkindik bermeıdi jáne syn aıtýǵa emes, úırenýge beıimdeıdi;
- keıde únsiz qalyńyz. Únsizdik tyǵyryqqa tirelgendeı sezim[64] oıatady, sondyqtan qarsy tarap odan shyǵýdyń amalyn qarastyra bastaıdy, sizdiń suraǵyńyzǵa jaýap berip, jańa usynystar aıtady.
- Bitistirýshi deldaldyń kómegine júginińiz
Qarsy tarap óz pozıııasyn tyqpalap otyryp alsa, siz talqylaýǵa úshinshi tarapty tarta alasyz. Úshinshi tarap adam men máseleniń arajigin ashyp bere alady, tartysty taraptardyń múddeleri men sheshim túrlerin qarastyrýǵa baǵyttaı alady, qajetti túzetýler engizip, túsinikteme bere alady, qaıshylyqtardy sheshýdiń táýelsiz joldaryn usyna alady jáne t.b.
Bul proess úshinshi tarap ary qaraı aralasqanmen jaǵdaıdy jaqsarta almaıtynyn túsingenge deıin jalǵasýy tıis. Bul kezeńge jetken kezde qatysýshylar jetildirilgen jospardy qabyldaýǵa ázir bolady nemese kelissózdi múlde doǵarý kerektigine qatysty sheshim qabyldaıdy.
Jaǵymsyz aıla-sharǵyny anyqtap alyńyz, ondaıǵa jol bermeńiz
Keıde taraptar kelissóz barysynda artyqshylyqqa ıe bolý úshin ádepke jatpaıtyn nemese jaǵymsyz aıla-sharǵyǵa barady.[65] Bul – qoldanýǵa bolmaıtyn tásil, oǵay durys jaýap bere bilý qajet.
Avtorlardyń pikirinshe, jaǵymsyz aıla-sharǵyǵa qarsy turatyn eń jaqsy tásil – bul týraly máseleni tótesinen qoıý[66] jáne kelissóz júrgizýdiń negizgi erejelerin bilgilep alý. Siz jaǵymsyz aıla-sharǵynyń taktıkasyn áshkerelegen soń, ol tıimsiz bolyp qalady. Qarsy tarap sizdi bul aıla-sharǵynyń tuzaǵynan tolyq sytylyp shyǵyp ketpes pe dep alańdap otyrǵanda, siz oıyn erejesin ózgertip qoldana alasyz.
Avtorlar jaǵymsyz aıla-sharǵylardy úsh jalpy topqa bóledi:
-
Qasaqana aldaý. Taraptar faktilerge, ózderiniń ókilettiligi men nıetterine qatysty qasaqana ótirik aıtýy múmkin. Ózińizdi mundaı ótirikten qorǵaýdyń eń jaqsy joly – qarsy taraptyń [67] kóńilińizde kúdik týǵyzǵan qandaı da bir pikirin tekserý.[68]
-
Psıhologııalyq soǵys. Qarsylastaryńyz streske toly ortany [69] qalyptastyrǵysy kelgen kezde siz qıyndyq týǵyzyp otyrǵan máselelerdi anyqtap, qalyptasqan jaǵdaıdy qalaıda ózgertýdi usynýǵa tıissiz. Ol úshin qoqan-loqqyny múmkindiginshe eleýsiz qaldyrýyńyz [70] qajet nemese ony qoldanýǵa bolmaıtynyn aıtyp, ymyrasyz kelissóz júrgizýińiz kerek. Qarsy tarapqa qoldanýǵa bolmaıtyn is-áreketke barýdyń saldary qandaı bolatynyn eskertińiz.
-
Pozıııalyq qysym taktıkasy. Bul taktıka kelissóz barysyn tek bir tarapty jeńiske jetkizetin arnaǵa qaraı burady. Osy aıla-sharǵyǵa júgingender ózderiniń kelissózge qatysýyn qolyndaǵy kóziri sanap, kelissózden bas tartýy nemese shekten tys talaptar[71] qoıýy múmkin. Sonymen birge belgili bir pozıııalarǵa qatysty tańdaý jasaýǵa tyrysyp, tipti «kelis nemese qaıqaı» prınıpi[72] boıynsha áreket etýi de múmkin. Kez kelgen usynystyń naqty mánine qaraı baǵalanýyn talap etińiz, eshqashan jaǵymsyz aıla-sharǵyny ashyp kórsetýden qysylmańyz [73] jáne olardy qoldanýǵa jol bermeńiz.
Kelissóz júrgizý sheberliginiń qaı kezde de kómegi tıedi
Kitapta kez kelgen adam tıisti daıyndyqtan ótse jáne daǵdylaryn jetildirse, tabysty kelissóz júrgizýshi bola alatyny jaıly nanymdy tilmen baıandalady. Buǵan jetý úshin negizgi úsh erejeni saqtaý kerek:
1) Bul – sizge burynnan belgili nárseler. «Prınıpshil kelissóz» uǵymyna qatysty kóp nárse – aqylǵa qonady. Kelissózdi durys júrgizý úshin jáne aqylǵa qonymdy kelisim jasaý úshin kitapta berilgen ámbebap jáne jalpy prınıpterdi ustanyńyz;
2) Tájirıbe arqyly úırenińiz. Is júzinde kelissóz júrgizip kórmeseńiz jáne qajetti jattyǵýlarǵa jetkilikti kóńil bólmeseńiz, sheber kelissózshi bola almaısyz;
3) Jeńiske umtylyńyz. Kelissóz júrgizý sheberliginiń sizge kóp iste paıdasy tıedi. Mundaǵy basty nárse – kelissózdi jetken nátıjeńizden lázzat alý men adamgershiligińizdi saqtap qalý umtylysy arasynda tańdaý jasaý qajet bolmaıtyndaı etip júrgizý ekenin este saqtańyz. Tańdaý jasaýdyń qajeti joq, sizdiń qolyńyzdan ekeýi qatar keledi.
Mazmundama jobasy boıynsha jaryq kórgen kitaptardy
Kaspi gold qosymshasy arqyly satyp alýyńyzǵa bolady:
https://kaspi.kz/shop/search/?q=%3AallMerchants%3AMazmyndama&at=1
Joba jetekshisi Shyńǵys MUQAN
Avtorlar týraly derek:
Rodjer Fısher (1922–2012) – Garvard quqyq mektebiniń professory bolǵan jáne konflıktterdi sheshý isi boıynsha Kembrıdj tobyn qurǵan adam. Sonymen birge ol Garvard kelissóz mektebiniń dırektory bolǵan.
Ýılıam Iýrı – qalamger, antropolog, kelissóz júrgizý máselesi boıynsha ekspert jáne Garvard kelissóz mektebiniń negizin qalaǵandardyń biri.
Brıýs Patton – Garvard kelissóz mektebi dırektorynyń orynbasary. Belgili advokat retinde ol álemdegi iri qompanııalardyń basshylaryna jáne dıplomattarǵa kelissóz júrgizý sheberligin úıretken.
Kitapta kezdesetin uǵymdar men termınderdiń aýdarmalary:
[1] ómir kelissózge toly – life is full of negotiations – jızn polna peregovorov
[2] prınıpshil kelissóz – principled negotiations – prınıpıalnye peregovory
[3] aınaladaǵy adamdardy óz aıtqanyńyzǵa kóndirý – getting what you want from others – dobıvatsıa ot okrýjaıýıh togo, chego vy hotıte
[5] bııazy kelissózshi – soft negotiator – delıkatnyı peregovorık
[6] qatty kelissózshi – hard negotiator – jestkıı peregovorık
[7] aqylǵa qonymdy kelisim – wise agreement – razýmnoe soglashenıe
[8] pozıııalyq saýdalasý – positional bargaining – pozııonnyı torg
[9] barlyq taraptyń zańdy múddeleri – legitimate interests of each side – zakonnye ınteresy vseh storon
[10] kelisimge kelýdiń tıimsiz tásilderi – inefficient means of reaching agreements – neeffektıvnoe sredstvo dlıa dostıjenııa soglasııa
[11] erik-jiger saıysy – contest of will – volevoe sostıazanıe
[12] kermek dám – feeling of bitterness – oýenıe gorechı
[13] dostyq peıil tanytý máseleni sheshpeıdi – being nice is not an answer – byt drýjelıýbnym – eto ne reshenıe
[14] ádiletsiz kelisim – agreement will be unfair – soglashenıe býdet nespravedlıvym
[15] eńbegine negizdelgen kelissóz – negotiation on the merits – peregovory po sýestvý
[16] adamdar men problemalardyń arajigin ajyratý – separate the people from the problems – sdelat razgranıchenıe mejdý lıýdmı ı problemamı
[17] múddeni basty nazarda ustaý – focus on interests – sosredotochıtsıa na ınteresah
[18] ózara tıimdi joldardy tabý – invent multiple options for mutual gain – opredelıt vzaımovygodnye varıanty
[19] obektıvti krıterıılerdi/ólshemderdi qoldaný – using objective criteria – ıspolzovanıe obektıvnyh krıterıev
[20] taldaý – analysis – analız
[21] qalaı jaýap qatýdy josparlaý – plan ways of responding – planırovanıe sposobov reagırovanııa
[22] adamı aspekt – human aspect – chelovecheskıı aspekt
[23] problemaǵa qatysty kózqarasty ózin aıyptaý dep qabyldaý – take responses to the problems as to personal attacks – vosprınımat reakııý na problemy kak lıchnye napadkı
[24] adam sebep bolǵan problema – people problem – problema, svıazannaıa s chelovecheskım faktorom
[25] túısiný – perception – vosprııatıe
[26] emoııa – emoııa – emotion
[27] tildesý – communication – obenıe
[28] jete túsiný – understand empathetically – otchetlıvo ponımat
[29] ózara qarym-qatynas – rapport – vzaımoponımanıe
[30] óz emoııańdy áńgimeniń ózegine aınaldyrý – make your emotions an explicit topic of discussion – sdelat svoı emoıı predmetom obsýjdenııa
[31] sózińdi bireý tyńdasa, ony uqsa, sodan alatyn lázzat – satisfaction of being heard and understood – ýdovolstvıe byt ýslyshannym ı ponıatym
[32] ózińizdiń ne sezingenińiz jaıynda aıtqanyńyzdy eshkim joqqa shyǵara almaıdy – statement about how you feel is difficult to challenge – ýtverjdenıe o tom, chto chývstvýete vy, slojno osporıt
[33] kelissóz bastalǵansha emin-erkin áńgimelesý – chat before the negotiation starts – neprınýjdenno obatsıa do nachala peregovorov
[34] «betpe-bet» keletin tásildi «qatar turatyn» tásilge aýystyrý – from a face-to-face orientation to a side-by-side orientation – s podhoda «lıom k lıý» na podhod «bok o bok»
[35] aqylǵa qonymdy sheshim pozıııalardy emes, múddelerdi qabystyrady – wise solution reconciles interests, not positions – razýmnoe reshenıe soglasýet ınteresy, a ne pozııı
[36] únsiz qozǵaýshy kúsh – silent movers – molchalıvaıa dvıjýaıa sıla
[37] ózińdi qarsy taraptyń ornyna qoıyp kórý – putting yourself in the other side’s shoes – stavıt sebıa na mesto drýgoı storony
[38] nege bulaı ekenin suraý – ask why – sprosıt pochemý
[39] basty adamı qajettilikter – basic human needs – osnovnye chelovecheskıe potrebnostı
[40] múddeler týraly qalaı aıtý kerek – how to talk about interests – kak govorıt ob ınteresah
[41] yqtımal sheshimderdiń aýqymy – wide range of possible solutions – shırokıı spektr vozmojnyh reshenıı
[42] kedergi – obstacle – prepıatstvıe
[43] kedergilerdi eńserýdiń tórt tásili – techniques for overcoming these obstacles – metody preodolenııa etıh prepıatstvıı
[44] «mı shabýyly» brainstorming session –mozgovoı shtýrm
[45] ártúrli ıdeıalardyń kóptigi – substantial number of markedly different ideas – bolshoe kolıchestvo raznoobraznyh ıdeı
[46] legıtımdik – legitimacy – pravılnost, legıtımnost
[47] ótinishińizdiń obektıvti úlgisi – objective standard for your request – obektıvnyı standart dlıa vasheı prosby
[48] obektıvnye standarty reshenııa problemy – problemany sheshýdiń obektıvti úlgileri – objective standards for settling a problem
[49] obektıvti krıterıılerdi qalyptastyrý – develop objective criteria – formırovanıe obektıvnyh krıterıev
[50] dálelderdi durys qabyldaı bilý – be open to reasons – byt otkrytym dlıa dovodov
[51] qysymǵa eshqashan baǵynbańyz – never yield to pressure – nıkogda ne poddavaıtes davlenııý
[52] eshqandaı ádis tabystyń kepili bola almaıdy – no method can guarantee success – nı odın metod ne mojet garantırovat ýspeh
[53] ózgertýge kelmeıtin shyndyq – realities that are hard to change – realıı, kotorye slojno ızmenıt
[54] tıimsiz kelisimge kelýden ózińdi óziń qorǵaý – protect you against making an agreement that you should reject – zaıtıt sebıa ot zaklıýchenııa nevygodnogo soglashenııa
[55] qolda bar artyqshylyqty barynsha tıimdi paıdalaný – make the most of the assets that you have – maksımalno effektıvno ıspolzovat vygodý, ımeıýýıýsıa ý vas
[56] tómengi shek – bottom line – nıjnıaıa granıa
[57] talqylanyp otyrǵan kelisimniń eń jaqsy balamasy (TOKEJB) – best alternative to a negotiated agreement (BATNA) – naılýchshaıa alternatıva obsýjdaemomý soglashenııý (NAOS)
[58] kelissózdi doǵarý – walk away from negotiations – ýhodıt ot peregovorov
[59] kelissóz kezindegi djıý-djıtsý – negotiation jujitsu – peregovornoe djıý-djıtsý
[60] úshinshi tarapty tartý – include a third party – prıvlekat tretıý storoný
[61] soqtyǵýǵa boı aldyrmaı, olardy problemaǵa qarsy baǵyttaý – sidestep attacks and deflect them against the problem – obhodıt napadkı ı napravlıat ıh protıv problemy
[62] qarsylasyńyzdyń pozıııasyna qarsy shyqpańyz – don’t attack the enemy position – ne atakovat pozıııý protıvnıka
[63] pikirdi suraqpen almastyryńyz – replace statements with questions – zamenıt ýtverjdenııa voprosamı
[64] tyǵyryqqa tirelý sezimi – impression of a stalemate – vpechatlenıe týpıka
[65] ádepke jatpaıtyn nemese jaǵymsyz aıla-sharǵy – unethical or unpleasant tricks – neetıchnye ılı neprııatnye trıýkı
[66] máseleni tótesinen qoıý – explicitly raise the issue – obsýdıt v prıamoı forme
[67] qarsy taraptyń pikirin tekserý – seek verification the other side’s claims – dobıtsıa proverkı kakıh-lıbo ýtverjdenıı drýgoı storony
[68] stresske toly orta – stressful environment – stressovaıa sreda
[69] qoqan-loqqyny múmkindiginshe eleýsiz qaldyrý – ignore threats where possible – ıgnorırovat ýgrozy, gde eto vozmojno
[70] shekten tys talaptar – extreme demands – chrezmernye trebovanııa
[71] «kelis nemese qaıqaı» prınıpi – take-it-or-leave-it principle – prınıp «soglashaısıa ılı ýhodı»
[72] jaǵymsyz aıla-sharǵyny ashyp kórsetýden qysylmańyz – don’t hesitate to point out dirty tricks – ne stesnıatsıa ýkazyvat na grıaznye trıýkı
