Ómir Shynybekuly: Cátsizdikten keıingi #5 túıin

10981
Adyrna.kz Telegram

Ár adam ómirinde túrli sátsizdikterge kezdeseteni qalypty jaǵdaı. Alaıda sátsizdikti jaý emes, ustaz dep qabyldaǵan jón. Ár sátsizdik - sáttiliktiń bastaýy. Ár sátsizdik - tabysqa bastar jol. Bilim berý salasynyń damýyna keleli úles qosyp júrgen ulaǵatty ustaz Ómir Shynybekulynyń esimi qalyń kópshilikke etene tanys. Ol – zaman talabyna saı jańashyl ustaz, Shymkent qalasyndaǵy №41 mektep-lıeıiniń tarıh páni muǵalimi, qoǵam belsendisi, Shymkent qalasy ákiminiń shtattan tys keńesshisi. Halyq qalaýlysy qashanda belsendi azamattyq ustanymymen, qaıyrymdylyǵymen el nazaryna iligip, sana otarsyzdyǵy men tarıhty tarazylaý baǵytynda ólsheýsiz ter tógip keledi.

Álbette, Ómir Shynybekulyna ataq ta, abyroı da, halyqtyń ystyq yqylasy men shyn peıili de ońaı kelgen joq. Bilim nárimen tabystyń tolaǵaıyn tý etken Ómir Shynybekuly ataǵy shyqqanǵa deıin ustaz bolamyn degen arman jolynda basyn taýǵa da, tasqa da soǵyp, sońyna deıin kúresti. Daǵdarystan kóz ashpaı, bazarda qap arqalap júrip, «Endi qalǵan ómirim osylaı ótedi me?» - dep kóp ýaıymdaıtyn... Kámpıtten bastap, gúl, araq-sharap, pııaz-oramjapyraqqa deıin satyp, adal eńbek etti. Slesar bolyp ta jumysqa kirip, 2 jyl qubyr jaǵalap qalany jaıaý aralaǵan kezderi de bolǵan. Biraq ol eshqashan moıyǵan emes...

Adyrna.kz ulttyq portaly nazarlaryńyzǵa Ómir Shynybekulynyń sátsizdikten keıingi túıgen #5 ómirlik sabaǵyn usynady.

1. QANShA QULASAŃ DA, ARMANYŃA, MAQSATYŃA ADAL BOL!

1979 jyly mektepti támámdap, Shymkent pedogıkalyq ınstıtýtyna «Tarıh» fakýltetine tapsyrǵan edik... Bir sózben aıtsaq, «ushyp» kettik! Výnderkınd bolmasań, ózińnen kór... Tarıhty sol zamannyń kileń "yǵaıy" men "syǵaıynyń" ul qyzdary oqý kerek eken. Aýylǵa qaıtqym joq. Ol jaqta mendeılerge eki-aq jumys bar. Biri qoı baǵý, ekinshisi traktor aıdaý... Meniń ekeýine de ıkemim bolmady. Sóıtip, bir balalarmen ilesip, Ózbekstannyń Myrzashóline tartyp kettim de, bir sovhoz-tehnıkýmǵa tústim. Qyzyqpaǵan bilim qonbaıdy eken. Álgi tehnıkýmdy 3 jylda ıtshilep áren bitirip, Shymkentke kelip baıaǵy ShPI-ń tarıh fakýltetine taǵy tapsyrdym. Taǵy quladym. Keler jyly taǵy tapsyrdym. Taǵy quladym. Sóıtip júrgende 1984 jyl kelip, 22 jasqa kep qaldym. Endi maǵan ózim qalaǵan tarıh emes, kez-kelgen joǵary oqý ornyna túsip, joǵary bilim alý kerek. Amalsyz Qaz HTI-ń (qazirgi M.Áýezov at. OQMÝ) keshki bólimine adam jolamaıtyn «Tómengi temperatýralar fızıkasy men tehnıkasy» degen mamandyq boıynsha oqýǵa tústim. Degenmen araǵa jyldar salyp, tarıhtyń janyma jaqyn ekenin etene túsinip, 2002 jyly OQMÝ-ń tarıh jáne geografııa bólimine syrttaı oqýǵa tústim. Nátıjesinde 2003 jyly 41 jasymda bala kúngi asqaq armanym oryndalyp, mektepke tarıh pániniń muǵalimi bolyp jumysqa turdym. Qansha qulasań da, armanyńa, maqsatyńa adal bol! Sonda ǵana kózdegenińe jetesiń...

2. ADAL EŃBEKTEN ARLANBA!

Oqý oqyp júrgenimde kúndiz jobalaý ınstıtýtynda qazirgi kseroks (Ol kezdiń kseroksy daýysy daryldaǵan jáne úlkendigi adam boıynan bıik bolatyn) apparaty sekildi apparatta jumys isteımin. Keshki saǵat 19-00-n túngi saǵat 22.30-ǵa deıin sabaq. Oqý merzimi 6 jyl. 4 kýrsqa barǵan kezimde ózim isteıtin jobalaý ınstıtýtyna mamandyǵym boıynsha ınjener jobalaýshy bolyp aýystym. 1991 jyldan bastap ınstıtýtqa tapsyrystar azaıyp, birneshe aılap jalaqy almaıtyn jaǵdaıǵa jettik... Bala-shaǵa baǵý kerek... Kámpıtten bastap, gúl, araq-sharap, pııaz-kapýstaǵa deıin sattym. Saýda jasaý ońaı emes. Bazarda qap arqalap júrip, «Endi qalǵan ómirim osylaı ótedi me?» - dep ýaıymdaıtynmyn... Keshke úıge kelseń úıde gaz joq, jaryq joq. Qala tas qarańǵy. Úıde 3-4 saǵat demalasyń da, taýar alýǵa kóterme bazarǵa ketesiń... Osyndaı kezeńderdi bastan keshtik... 2000 jyly «Qaztransgaz» mekemesi Shymkentke kelip soǵan slesar bolyp jumysqa kirip, 2 jyl qubyr jaǵalap qalany jaıaý aralap shyqtym... Adal eńbekten arlanba!

3. AZAT MUǴALIMNEN BILIM ALǴAN BALA AZAT BOLADY!

2003 jyldan beri bir mektepte jumys istep kelemin. 1985 jyly taza orys mektebi bolyp ashylǵan mektepke men jumysqa kirgende birer jyl bolǵan eken, qazaq synyptary ashylypty. Dırektordyń ózinen bastap, 7 orynbasarynyń 6-ýy ózge ult ókilderi, eden jýýshylar da ózge ult ókilderi. Solar jas muǵalim qazaq qyzdarǵa ákireńdep jatqanyn kóretinmin. 5-6 jyl únsiz shydadym. 2009 jyly zavhoz bir muǵalimge «Ia tebıa ývolıý» - dep jatqanynynyń ústinen túsip, álgi zavhozǵa «Shvabra men trıapkalaryńa ıe bol» - dep aıtyp tastadym. Sodan dırektordyń qyryna iliktim. Buryn meniń jumysyma eshkim syn taǵa almaıtyn. Endi tyrnaq astynan kir izdeı bastady. Ár ped.keńeste meniń tártibim qaralady. Onda da jumysyma qatysty emes. «Goronoǵa bireý mektepte aqsha jınap jatyr - dep zvondapty. Ómir Shynybekulynan basqa eshkim emes. Stýkach osy» - degen sekildi qajaýlar ǵoı... 2011 jyly dırektormen ashyq soǵysqa shyǵyp, aqyry dırektor jylap otyryp, keshirim surady. 2012 jyly tuńǵysh nemerem dúnıege kelgen soń «Meniń nemerelerimdi qazirgi sekildi ezilgen muǵalimder oqytpaý kerek. Azat muǵalimnen bilim alǵan bala azat bolady» - degen oımen muǵalimder quqyǵy úshin kúresti bastadym. 2016 jyly respýblıkanyń bir top muǵalimi «Aǵartýshy» atty qoǵamdyq qozǵalys qurdyq. Áriptesterim meni tóraǵa etip saılady. Nátıjesinde 2019 jyldyń sońynda «Pedagog mártebesi týraly» zań qabyldandy. Degenmen kúres áli toqtaǵan joq. «Pedagog mártebesi týraly» zańdy aıaqqa taptap jatqan balabaqsha, mektep basshylary áli de jeterlik...

4. ADAM BALASYNA QIIaNAT JASAMA!

Jastarǵa aldymen aıtarym – bilimsiz kúniń joq. Izdenýdi toqtatqan adam ómir súrýdi de toqtatady. Ekinshi aıtarym – adam balasyna qııanat jasama, qııanat kórgen adamnyń janynan kórmegensip ótip ketý de qııanat. Jolyńdy ashyp, urpaǵyńdy rýly elge aınaldyrar bata-alǵystar bolady. Jolyńdy kesip, tuqymyńdy tuzdaı qurtar nala-qarǵystar bolady. Qazaqta «Obal», «Kóz jasy», «Nala» degen uǵymdar bar. Alysqa áýre bolmaı qolyma shejire men arhıv derekterin ustap júrip, óz aýylymnyń tarıhyn zerttedim. 1920-30 jyldary bizdiń aýylda da qyzyl komıssarlardyń aıtaǵyna erip, óz aǵaıyndaryn zar jylatqan nebir "sholaqbelsendiler" ótken. Biraq, eshbiriniń arty jaqsy bolmaǵan. Kóbinen urpaq qalmaǵan. Urpaq qalsa ishkish-júrgish, múgedek...  "Patrıotızm" dese bárimiz "Otandy súıý" - dep taq ete qalamyz... "Otan" degen nemene? Qolmen ustaı almaıtyn, qushaǵyń jetpeıtin nárseni qalaı súıýge bolady? Menińshe, "Otan otbasynan bastalady" - degendi aıtqan adam naǵyz danyshpan. Patrıotızm degen eń aldymen óz otbasyńdy qorǵaý. "Qorǵaý" degenimiz keń uǵym. Durys tárbıe berýmen qatar, múmkindigiń jetkeninshe olardyń ómir súrýine qolaıly orta jasaý kerek. "Halyq úshin", "Elim úshin" degen uran abstrakııa, ıaǵnı kózge kórinbeıtindi óbý nemese qushaǵyń jetpeıtindi qushaqtaý...

5. QANDAI JAǴDAI BOLMASYN ADALDYQTY SAQTA!

«Adaldyq» degenimiz: Óziń úshin, baýyryń, ul-qyzyń úshin eńbek etý. Jaqsy azamat tárbıeleýdiń eń basty sharty - adal eńbek, mańdaı terimen tabylǵan nan jegizý. Bireýdiń kóz jasy men nalasy arqyly tabylǵan dúnıe eshkimge opa bermeıdi. Óziń shalqyp ómir súrýiń múmkin. Biraq kóz jasy men nala 7 urpaǵyńa deıin báribir tabady. «Balańdy tárbıeleme, ózińdi tárbıele. Balań báribir ózińe tartady!» - degen qaǵıdany adamzat tarıhy san márte dáleldegen. Múmkindigiń otbasyńnan asyp bara jatsa, áleýetiń men qyzmetiń múmkindik berse, ul-qyzyń úshin  qolaıly orta qalyptastyrý úshin eńbekten! Seniń otbasyńnyń ishken-jegenine kórshiń suqtanyp otyrsa ol sińe qoıýy ekitalaı... Ári-beriden keıin kórshińniń ashqursaq balasy balańnyń kúlshesin tartyp alsa, ózi úıińdi tonaýy múmkin... "Qolaıly orta" degenimiz kórshi-kólemiń, aǵaıyn-týysyń, eliń... Qysqasy "Adaldyq" degenimiz aınalańda qolaıly orta qurý úshin qyzmet etý. Menińshe, depressııadan qutqaratyn da osylar... Al ómir bolǵan jerde stress bolmaı turmaıdy... Kún saıyn jaqsyny ǵana emes, jamandy da kóresiń. Sonda stress degen ómirdiń tek jaqsydan ǵana turmaıtynyn sezdirý úshin kerek te shyǵar...

Joba avtory: Zarına ÁShIRBEK,

"Adyrna" ulttyq portaly

Pikirler