AQEDIL TOISHAN: 10 jyldan keıin. Amerıkadan aǵataıym qońyraý shaldy

1368
Adyrna.kz Telegram
Jazýshy Muhtar Maǵaýın. Sýret magauin.com saıtynan alyndy.
Jazýshy Muhtar Maǵaýın. Sýret magauin.com saıtynan alyndy.

Keshe  keshkisin  Amerıkadan aǵataıym qońyraý shaldy. Aǵataıym dep otyrǵanym – alty alashtyń abyzy,danyshpan jazýshy Muhtar Maǵaýın kókem. Seksenniń seńgirine shyqqan semser tildi  jazýshynyń bozbala kezimnen kókeıime  qonaqtaǵan qońyr daýysy muhıttyń arǵy shetinen qyrannyń únindeı sańqyldap shyqty. Shyny kerek, aǵamyzdy biz de saǵynyp qalyppyz, aǵamyz da bizdeı baýyrlaryn saǵynǵany sóz láminen sezilip turdy.  Sátin salǵanda baılanys júıesi ońtaıly bolyp, kókemniń úni dál qasymda turǵandaı bógetsiz estilip, oı tıegin aǵytqan aǵataıym aqtaryla sóılep, alǵaýsyz syr shertti. Qazaq halqynyń qazirgi kókeıkesti máseleleri, rýhanı hal ahýalymyz, óziniń shyǵarmashylyq jospary, jaryq kórgen 26 tomdyq shyǵarmalar jınaǵy, Shyńǵys han, Joshy ulysy taýarıhyn jańǵyrtý tóńireginde tolǵamdy oı-pikirlerimen bólisti.  Aǵamyz qazirgi ýaqytta josparly em-shara qabyldap júrgen kórinedi. Jazý-syzý on bes kúndeı aıaldap turǵanyn aıtty. Aǵamyz kezekti úlken jumys, óner jolyndaǵy jańa joryqtar aldynda sál damyldap, densaýlyǵyn tyńaıtyp, kúsh-qýat jınap, baptanyp otyrǵan syńaıy baıqalady. Bir baıqaǵanym, qashan da  qalyń eliniń, qaımana qazaǵynyń býyrqanǵan ómir-tirshiligine nemquraıly qaramaıtyn janashyr hám jankúıer  M.Maǵaýınge tán qyraǵylyq, sergektik pen  sezimtaldyq alyp muhıttyń arǵy jaǵynda otyrǵanymen sál saıabyrlamaǵan, kerisinshe kúsheıe, údeı túsken sekildi. Qyran M.Maǵaýın bizdegi qumyrsqanyń qybyryn, shirkeıdiń yzyńyn da sergektikpen qadaǵalap ún qatqanyna qaıran qaldym.

Kemeńger M.Maǵaýın aǵamnyń aldyna barǵan bizdeı inileri nebir ǵajap shynaıy, dáıekti de máıekti  áńgimelerin  estip, rýhanı baıyp, seńgir taýdyń jotasyna kóterilgendeı serpilip qalatynbyz. Aǵamyzdyń alǵaýsyz oı-pikirin, aq jaýyndaı seldetken alǵys-batasyn úı-ishimizben birge estip, osy joly da  eńsemiz kóterilip,meımanamyz tasyp, ósıetti sózderinen ómirimizge taýsylmas azyq, sabaq alǵandaı áserde boldyq. Qazaqtyń eski murasy, túrik halyqtarynyń salt-dástúri týraly zertteý baǵytyma aqyl-keńes berip, tilektestigin bildirip, aldaǵy ýaqytta jasalatyn sharýalar mol ekendigine de toqtaldy. Jastaıymnan shylbyrymnan ustap, jetekke ertip, tálim-tárbıe berip, jasandylyqtan ada, jaqsy adam bolýdy qaǵıdat etken aǵataıym – maǵan da, barsha alashqa da aıbyn, temirqazyq. Meniń óz basymda  alysta júrgen aqsaqaldy  qansha saǵynsam da mazalap hat jazyp, qońyraý shalý ǵadetimde múlde joq. 2014 jyly aǵataıym Amerıkadan elge  kelgen bir saparynda, ol kezde   men Astanada edim, arnaıy Almatydan qońyraý shalyp, tilek-nıetin bildirip, shyǵarmashylyq josparyn áńgimelesken. Sodan beri, mine, týra 10 jyl jóńkilip ótipti. Al M.Maǵaýın aǵataıym sol kezdegi kózdegen josparyn asyra oryndap, 26 tom eńbegin alashyna tartý etti, Shyńǵys han, Joshy han,saıypqyran Saıyn han, eski túrkilerdiń eldik tarıhyn jańǵyrtty, kóshpendi halyqtardyń tutastyǵyn tý etti. Aǵamyz ózi dáriptegen Jambyl atanyń jasyna kelsin, kóptomdyǵy alashyna qut-tumar bolsyn, maǵan sóılesken sátin tıek etip duǵaı sálem joldaǵan Turysbek Sáýketaı, Qorǵanbek Amanjol sekildi «Juldyzdyń» jampozdary jáne aty-jónin atap úlgermegen nıettes-tilektes kóptegen daryndy ini-qaryndastaryna ystyq sálemi bar, qabyl alyńyzdar!

Akedil Toishan

 

 

 

 

 

 

Pikirler