4 qazan Atom ónerkásibin damytý qaýymdastyǵy (AIDA) Astana turǵyndary men Qazaqstannyń barlyq atom salasy qyzmetkerlerine atom salasy qyzmetkerleriniń elimizdiń órkendeýine qosqan úlesine arnalǵan jańa sýretti usyndy.
Mýral 28 qyrkúıekte ótken Atom qyzmetkerleri kúnine oraı ashyldy jáne atom salasy qyzmetkerleriniń eńbegin moıyndaýdy bildirýge, sondaı-aq olardyń Qazaqstannyń ekologııalyq taza jáne progressıvti bolashaǵynyń ıgiligi jolyndaǵy turaqty jumysyn kórsetýge arnalǵan.
Aýmaǵy 710 sharshy metrdi quraıtyn mýral Astananyń Almaty aýdanyndaǵy bir úıdiń qabyrǵasyn bezendiredi. Beıneniń ortalyq elementi – aspanda qalqyp turǵan beıbit atomnyń sımvoly. Qoldar adamzattyń óz damý maqsattaryna jetý úshin atom energııasyn ıgerýge jáne qaýipsiz paıdalanýǵa degen umtylysyn bildiretin osy rámizge sozylady.
Mýral qala ómiri men tabıǵattyń zamanaýı elementterin beıneleıdi. Sýrette beınelengen qalanyń iskerlik ortalyǵy jańashyldyqtyń dınamıkasyn jáne umtylysyn erekshe atap ótedi, al jasyl ósimdikterdiń beınesi qorshaǵan orta men ekologııalyq ál-aýqatqa qamqorlyq jasaýǵa baǵyttalǵan. Sondaı-aq, mýral óziniń sulýlyǵymen jáne serpindiligimen tanymal Astana aspanyn beıneleıdi.
«El ıgiligi úshin aıanbaı eńbek etip jatqan Qazaqstandaǵy atom salasy qyzmetkerleriniń eńbegin atap ótý biz úshin óte mańyzdy. Bul mýral qala keńistiginiń jarqyn elementi ǵana emes, sonymen qatar óz eńbegimen Qazaqstannyń qaýipsiz jáne ekologııalyq taza bolashaǵyna jol salyp jatqandarǵa kórsetilgen qurmet. Atom ónerkásibi sózsiz Qazaqstannyń ótkeni, búgini jáne bolashaǵynyń bir bóligi bolyp tabylady», — dedi AIDA tóraǵasy Aldııar Toqtarov.
Atom ónerkásibin damytý qaýymdastyǵy Qazaqstandaǵy atom ónerkásibiniń damýyna qoldaý kórsetýdi jalǵastyryp, ekologııalyq taza energııa kózderin jáne el men álemdi alǵa jyljytýǵa kómektesetin ınnovaııalyq tehnologııalardy tanymal etýge járdemdesedi.