"Halyq únine qulaq asatyn memleket" qaǵıdasyn ornyqtyrýdy kózdeıtin Respýblıka Prezıdenti Qasym-Jomart Toqaevtyń Qazaqstan halqyna joldaýynda aıtylǵan tujyrymdary alaqandaǵydaı – anyq, bes saýsaqtaı – belgili jurttyń kókeıindegi ózekti máseleler ekeni aına qatesiz aqıqat.
Jaqsydan – sharapat
«Adal ári tabandy eńbegimen tabysqa jetken adamdar qashanda qurmetti, syıly bolýy kerek. Óz kásibin jetik meńgergen mamandar ult sapasyn arttyrady» degen tujyrym búgingi zamannyń ıgi dástúrine aınalý úshin bul ıdeıany dáriptep, qoǵamdyq sanaǵa sińirýge qyzmet etý – zaman talaby. Armanyna adal, ýádesine berik, kásibine shyn berilgen, el úshin aıanbaı qyzmet etip, baqytqa bólengen jandardyń ómiri men eńbek jolyn nasıhattaıtyn portrettik ocherkter men ult múddesi úshin ter tókken eńbek endigindegi eń izgi ujymdardyń ulanǵaıyr isterin baıandap, shejiresinen syr shertetin derekti fılmder toptamasy túsirilýi kerek. Sonda óskeleń urpaq aldyńǵy tolqynnyń tarıhynan tálim alyp, óz eliniń qaharmandaryn tanyp ónege tutatyn bolady.
Saqtyqta qorlyq joq
«Kóktemdegi alapat tasqyn búkil elimiz úshin úlken synaq boldy. Qazirgi zamanda biz kez-kelgen qaterge daıyn bolýymyz qajet. Memlekettiń batyl áreketi men halyqtyń ózara tilektes bolýynyń arqasynda asa qıyn jaǵdaıdan aman-esen óttik. Degenmen, ortalyq jáne jergilikti bılik ókilderi osy oqıǵadan sabaq alýy kerek» degen tujyrym qalyń buqaranyń, bútin bir memlekettiń qaýipsizdigin saqtaý, tabıǵattyń tosyn kúshine tótep bere alatyndaı saqtyq sharalaryn uıymdastyryp, alapat oqıǵalardyń aldy alýǵa qaýqarly bolý qajet ekenin ústimizdegi jyl aıasyndaǵy jer silkinisi men sý tasqyny jetemizge jetkizdi. Ásirese, ǵylym men bilimniń ordasy, armandardy júzege asyratyn arena, mahabbat pen jastyqtyń mekeni - aıaýly Almaty jurtshylyǵy áli kúnge úreı ústinde. Bul rette, shyn máninde Almaty qalasynyń bılik ókilderi bolǵan oqıǵalardan sabaq alyp, aldyn-ala turǵyndardyń qaýipsizdigin qamtamasyz etetin ǵımarattar daıyndalyp, sý qoımalary men sý buǵattary jóndeýden ótkizilýi kerek. Bul – bir meniń ǵana emes, barsha Almatylyqtardyń tilegi.
Jıdegúl Ábdijádilqyzy
Ál-Farabı atyndaǵy QazUÝ Baspasóz jáne elektrondy BAQ kafedrasynyń doenti, fılologııa ǵylymdarynyń kandıdaty
