Mádenıettanýshy, jazýshy Zeınep Ahmetova 4 qyrkúıek kúni Qonaev qalasynda ótken til festıvalinde qazaq tiliniń toqyrap bara jatqandyǵyn aıtyp, onyń saldaryn atap ótti, dep jazady "Adyrna" tilshisi. Bul týraly jelide Aıgúl Bolathanqyzy bólisti.
"Qazaq tiliniń órisin taryltyp qurdymǵa ketýine sebepshiniń biri - ásiredinshilder. Óıtkeni olar dástúrge shabýyl jasap keledi. Al dástúr joıylsa, til de qurıdy. Aıtalyq, kelin sálemi kerek emes, ol - qudaıǵa qosaq qosý. Olardyń túsiniginde solaı, ıaǵnı toılarynda “Betashar” aıtylmaıdy! Al qazaq “Betasharynyń” tarıhy sonaý ótken ǵasyrlardan bastaý alady, tipti kúni búginge deıin “Betashar” jazbaǵan aqyn kemde-kem. Eger toıda kelin sálemi shırk bolsa, “Betashar” aıtylmasa, qazaqtyń tildik qoryndaǵy qanshama sóz quryp jatyr ǵoı. Ekinshiden, hıdjab máselesin alsaq, bul da solaı! Bir ǵana shashtyń aınalasyndaǵy qanshama sóz umytylmaı ma osylaı kete berse! Aıtalyq, qolań shash, súmbil shash, on eki órim, qos burym, kekil, tulym, shashbaý, sholpy, shashteńge, úzbe… Taǵy bir eskerer nárse bar. Ultty qurtýdy maqsat etkender aldymen sol ulttyń atyn óshirýge tyrysady, esiminen bastaıdy. Qazir balasyna qazaq esimderin qoımaıtyndar kóbeıdi. Bul jaqsylyqqa aparmaıdy. Qazaqta “tilden qaldy” degen sóz bar. Naýqasqa qaratyp aıtylady. Tilden qalǵan aýrý adamnyń beti beri qaramaıdy. Onyń myna dúnıedegi tatar dámi taýsylǵan shaqta tilden qaldy. Al eger tutas bir ult, bizdiń QAZAQ tilden qalsa ne bolady? Oılaýdyń ózi qorqynyshty! Biz saldaryn ǵana aıtamyz. Sebebimen kúrespeımiz" deıdi Zeınep apamyz.