Soltústik Kıpr áskerı is-qımylynyń ótkenine bıyl 50 jyl tolyp otyr. (1974 jyly Túrkııa qarýly kúshteri Kıprde áskerı operaııa bastaǵan bolatyn). Osy bir tarıhı oqıǵanyń kýágeri Qadys Zalyń Imanbaıulymen 2014 jyldyń kúzinde Aýstrııa astanasy Vena qalasynda tanystym. Bul tanystyq týraly “Vena qazaqtarynyń qara shańyraǵy” degen maqalada jazdym (tolyq nusqasyn ınternetten oqı alasyzdar).
Arada qansha jyldar ótse de aramyzdaǵy aǵa-inilik syılastyq áli jalǵasyp keledi. Bıyl kóktemde ol kisi jubaıy ekeýi Almatyǵa kelip bizdiń úıde qonaq bolyp ketti. Jazda jumys babymen Túrkııa Respýblıkasynda boldym. Mine, sol tusta Qadys aǵamen emen jarqyn áńgimelestim. Stambýldyń qaınaǵan ortasynyń biri sanalatyn Záıtúnbýrny aýdanynda ol kisiniń qadirli qonaǵy boldym. Bir qyzyǵy, sol jerdegi ashana, shaıhana, kıim keshek dúkenderdiń barlyǵy ol kisini óte jaqsy syılap “gazy” (bizshe “qazy”) dep ataıdy eken. Qazaqta: “Ólseń sháhıd, tiri bolsań qazy” degen sózderdi tarıhı romandardan oqyp óskenbiz, sondyqtan, gazy sóziniń astaryn birden túsine qoıdym da:
-Aǵa, túrik jigitteriniń Sizge degen qurmetiniń joǵary ekenin kórip otyrmyn. Sizdi «gazy» dep ataıdy eken. Siz qaı soǵysqa qatysyp edińiz,- dedim. Qadys aǵa temekisiniń tútinin keńistikke úrleı otyryp, qarsymyzdaǵy bıik ǵımarattyń tóbesine kóz tikti de az kúrsindi de:
- Qaster inim, oqyǵan jansyń ǵoı, jer betinde adam paıda bolǵaly, soǵys órti tolastaǵan kún bar ma? Tarıh betterin paraqtap otyrsań adamzattyń tarıhyn beıne soǵystar jazdy ma? dep qalasyń. Búkil tarıh maǵan soǵyspen bastalyp, soǵyspen aıaqtaǵan sekildi kórinedi. Ol az-kem únsiz qaldy. Men de asyqtyryp suraq qoımadym. Ótken kúnderin kóz aldyna ákelip, eske alyp, saralap otyrǵanyn ishteı túsinip otyrmyn. Ol áńgimesin sabaqtady:
-Kıpr Beıbitshilik Operaııasy bastalǵan sol jyly áskerı boryshymdy ótep júrgen jas edim. Ózim qatarly on shaqty qazaq jigitterimen birge maıdan dalasyna attanyp kete berdik. Men áýe-desanty qatarynda týlaǵan Jerorta teńiziniń ústine tústim. Sol jerden soǵystyń qyzyl órtiniń ishinen biraq shyqtyq qoı.....
-Sonda Siz soltústik Kıpr Túrik Respýblıkasynyń derbestik alýynyń alǵashqy kezeńindegi soǵysqa qatysqan boldyńyz ǵoı, solaı ma?
-Iá, solaı.
-Soǵysta qansha ýaqyt boldyńyz?
-Soǵys aıaqtalǵansha. Soǵystan Allanyń ámirimen aman qaldym. Erligim úshin Túrik Respýblıkasy maǵan jáne men sekildi azamattarǵa“Kıpr Beıbitshilik Operaııasynyń” ardageri ataǵyn berdi.
-Solaı deńiz, báse, azamattardyń Sizge degen qurmet qoshametiniń joǵary ekenin alǵashqy kúni-aq sezip edim. Túrik Respýblıkasy “Kıpr Beıbitshilik Operaııasynyń” ardagerine qandaı jeńildik pen syı-qurmet jasaıdy?
- Qurmeti jaqsy, zeınetaqym joǵary, ushaq jáne basqa transport túrlerinde tegin júre alamyn. Odan ózge de jeńildikteri bar. Osy aýdan ákimshiligi qandaı bir isshara ótkizse, qaldyrmaı shaqyryp, syı-qurmetin aıamaıdy. “Jaman jegenin aıtady, jaqsy kórgenin aıtady” degendeı tek, “jegenimdi” ǵana emes, kórgen, kóńilge túıgen dúnıeni de aıtaıyn, urpaqqa keregi sol ǵoı, bul ómirde.
Qadys aǵa osyny aıtyp otyrǵanda, daıashy jigit kelip shaıymyzdy jańalap ketti. Bizdiń otyrǵan jerimiz ashananyń ishi emes, kósheniń ortasyndaǵy saıajol boıyndaǵy uzyn arqaly oryndyq. Aldymyzdaǵy bir kisilik oryndyq ústindegi móldir qońyr tústi túrik shaıy óziniń shytqyl ısimen muryn jarady. Shaıdyń tunyq biraq qoıý qońyr túsi Qadys aǵanyń dál osy shaqtaǵy kóńil kúıi sekildi. Rııasyz, biraq, astyrynda ótken kúnniń muńly salqyny jatqandaı. Ol ystyq shaıdan baıyppen bir urttap aldy da, áńgimesin sabaqtaı berdi:
-Túrki halqynyń qaı qaısy da jaýynger, naǵyz er minezdi halyq qoı. Ásirese qıyr jaıdap, shet qonǵan halyqta jaýyngerlik rýh tym ústem bolady eken. Atamekennen alys ketý eldi de, erdi de shyńdaı túsetinin tarıhtyń ózi dáleldep keledi. Túrkiler Altaıdaǵy ata qonystan aýyp, Eýropanyń ortasyna kelip, jańadan qonys tepkende aınalasyndaǵy azýyn aıǵa bilegen jergilikti jurt olardy qushaq jaıa qarsy almaǵany belgili, mine, sonda aýyzbirshiligi men ystyq qaırattyń, qajymas jiger men asqan erliktiń arqasynda ortadan oıyp otyryp oryn alǵan joq pa?! Sol dástúr áli jalǵasyn taýyp keledi. Kezinde bizdiń ata-analarymyz tilin, dinin, urpaǵyn aman saqtap qalý úshin, erkindikti tý etip, Ór Altaıdan aýyp, Gımalaıdy asyp, Tıbetti basyp atysqanmen atysyp, shabysqanmen shabysyp, ábden azyp-tozyp, Úndistanǵa odan Pákistanǵa jetken eken. Sol bostandyq kóshine Altaılan atqa qonǵan halyqtyń naqty sanyn aıtý qıyn, shamamen 18-48 myń arasynda bolǵan deıdi. Solardyń ishinde Túrik jerine tabany tıgeni nebári 1850 adam eken. Mine, sol jutylǵan jurttyń jurnaǵyn 1951-1952 jyldary osynda aldyryp, basymyzǵa úı, baýyrymyzǵa qazan asyp bergen, el retinde aman saqtap qalǵan osy túrik ókimeti men halqy. Bular bolmasa biz qaı eldiń qaı buryshynda qalar edik bilmeımin.
Qadys aǵa osyny aıtyp, az-kem únsiz qaldy. Kózildirigin alyp, qaıratty qoldarymen áınegin súrtkendeı boldy.
- Durys aıtasyz, Túrkııaǵa jetken qazaq kóshi qazaq tarıhyndaǵy eń úlken ári uzaq sapardy basynan keshken, qaıǵysy qalyń, qaraly kósh boldy. Ol týraly Batystyń ǵalymdarynan bólek, túrik jáne qazaq ǵalymdary da kóp jazdy. Ózimniń zertteý salam bolǵandyqtan, qazaq dıasporasy týraly men de azdy-kópti zertteý jasadym. Dúnıeniń 40 tan asqan elinde taǵdyr taýqymetimen shashyrap ketken bes mıllıonnan astam qazaq bar. Báriniń taǵdyry jan-dúnıeńdi terbetedi.
- Myń ólip, myń tirilgen halyqpyz ǵoı, aldaǵy kúnimiz shýaqty bolaryna senemin.
-Aıtqanyńyz kelsin aǵa! Osydan on shaqty jyl buryn ózim isteıtin Abaı atyndaǵy QazUPÝ-niń geografııa fakýltetine úsh túrik jasy oqýǵa tústi. Úsheýi de qazaq ne orys tilin bilmeıdi. Meniń tobyma qabyldandy. Men olardy jaqyn tartyp, barynsha kómek qolymdy sozdym. Ózimizdiń jastarǵa Siz aıtqan qaraly kóshtiń tarıhyn baıandap berdim. Tutas aýdıtorııa kózderine jas alyp tyńdady. Sodan keıin álgi úsh stýdentke degen bizdiń jastardyń qurmeti artty.
-Qazaq – dana halyq qoı, «óz ózińdi syılasań, jat janynan túńiler»-deıdi. Biz ózge bireýdi emes, ózimizdi, ózimizdiń túrki halyqtaryn baǵalaı bilgenimiz jón. Biz baýyrlarymyzdy syılasaq, olar bizdi qurmet tutady.
-Aǵa, durys aıtasyz, túrik baýyrlardyń qazaq halqyna iltıpaty jaqsy eken. Ózderin aǵa ornynda ustap, Ortalyq Azııa túrik halyqtaryna birtúrli baýyrmaldyqpen qaraıtyn sekildi.
- Durys baǵamdaǵan ekensiń. Qazir kúlli túrik dúnıesine aýyzbirshilik pen jankúıerlik kerek. Mynaý almaǵaıyp geosaıası jaǵdaıda, Qazaqstan jáne ózge de túrki respýblıkalarynyń táýelsizdigin alǵannan kóri, saqtaýy qıyn bolary anyq. Sondyqtan, túrki dúnıesiniń birlesýi biz úshin aýadaı qajet bolsa, endi bireýlerge ol sondaı qaýipti. Biraq, biz bári-bir birgemiz. Ol áńgimesin osy arada aqyrlastyrdy da, kókjıekke kóz tigip únsiz qaldy. Men qart maıdangerdiń janarynan úmit pen senimniń názik te, sulý sáýlesin kórip úlgerdim.
Bul esse: JTN AP19679663 «Orta Azııanyń qazirgi geosaıası keńistigindegi múddeler yqpaldastyǵy: Ekonomıkalyq ıntegraııa jáne ulttyq qaýipsizdik faktorlary» taqyrybyndaǵy granttyq qarjylandyrý jobasynyń qoldaýymen jazyldy.
Qaster Sarqytqan,
Abaı ýnıversıtetiniń professory, shyǵystanýshy