Adamzat balasy ýaqyt pen kezeń alǵa tartqan qıyndyqtarmen, buryn-sońdy bolmaǵan álemdik daǵdaryspen betpe-bet kelgen saıyn aqparat mazmuny myń qubylyp, jahandyq keńistik jańalyqtarynyń kúrmeýi kóbeıe tústi. Bul – qalypty qubylys. Onyń eki sebebi bar. Biri – aqparat antropologııasynyń (aqparat ta tirshiliktiń bir bólshegi, udaıy evolıýııalyq sanatta jetilip ne keri ketip otyrady) jaratylys qubylystary zańdylyǵymen áleýmettenýi. Kelesi suryp – tehnıkalyq dınamızm. Adam qolynda ustaǵan gadjetter men smartfondardyń adamǵa tán, alaqanǵa japsarlasqan «on úshinshi dene múshesine aınalýy».
Demek, jedeǵabyl, jyldam aqparat tutynýǵa tehnıka ıgilikteriniń arqasynda keńinen jol ashyldy. Ulybrıtanııa bilimgerleriniń arasynda mynandaı bir jaqsy uǵym qalyptasqan. Ony alǵash estigende biz tańdanǵan edik. Keıin mánisine boıladyq. «Eger, álbette, durys qoldansa, árbir brıtan stýdentiniń qolynda qory mol kitaphana júr» degen lepes. Lepesten buryn, aqylǵa azyq bolar ónim tutyný mádenıetine jeteleıtin joldar. Osy arada jáne bir kórneki mysalǵa ýyq shanshýǵa týra keledi. Turmystyq mádenıetimizdiń mańyzdy «jıhazyna» aınalǵan aqyldy qurylǵylardyń tutas álemmen baılanysý tetigine aınalýy. Birde, baǵyma oraı, Kembrıdj professorlarynyń dárisin tyńdaý múmkindigi buıyrdy. Álem stýdentterine oqylǵan aǵylshynsha dáristiń kósheli tus, kenen kezeńi mobıldi qosymshalar jaıynda edi. Bolashaqta mobıldi qosymshalar men neırojelilerdiń mańyzy ústemelenetinin talqyladyq. Nege mobıldi qosymshalar men aqparat ınnovaııasyn alǵa tartyp otyrmyn? Zadynda, mobıldi qosymshalar – qazirgi jedeǵabyl-jyldam aqparat taratý men ómir shyndyǵyn kórsetýdiń alańy. Olardyń oqý, pikir jazý, bireýdi belgileý, bir kúndik hıkaıańmen bólisý, qabyldaǵan aqparatty birińnen-birińe joldaý syndy taıanyshtary (fýnkııalary) jalǵan aqparat taratý úshin de qolaıly orta. Dezınformaııa taratýshylar adamnyń áleýmettik ortasyn, psıhologııalyq «ańǵaldyǵyn», sengishtigin utymdy paıdalanady.
Jalǵan aqparatty bólisýge aıǵaı-attanǵa toly habar-oshardy taratýǵa jeteleıdi, Tipti, barshamyzǵa tanys jaǵdaı, Whatsapp-taǵy «týysqandar chatyn» alaıyq. Taǵany, taıanyshy joq aqparattardy jaqyndarynan estigen, ne olardyń jetegimen oqyǵan jandar dáp sol derekke ımanyndaı senedi. Óıtkeni, kishkeneden «ne aıtsa da atańdiki durys, aǵa-ápkeńdiki durys» degen qasań qaǵıda mıǵa berik sińirilgen ári olardyń senimdi derekkózdermen aqparat taratatyn «tysqary» adamdarǵa qaraǵanda óz áleýmettik ortasy, týǵan aınalasymen erteden irgetasy myǵym qalanǵan baılanysy bar. Aýdıtorııaǵa mundaı soqyr senimdi qoǵamdyq pikir jetekshileri (blogerler, tanymal adamdar, ánshiler, mass medıada belsendi kásipkerler) de uıalatady. Instagramda oqyrmany kóp paıdalanýshynyń «aıtqanyn zań» sanaıtyn úlken toptyń qalyptasqanyn da kózimiz kórip júr. Jalpy, jalǵan aqparat jeteginde ketpeýdiń alǵashqy álipbıi – «Ne aıtsa da, sonyki – durys» ustanymynan arylý. Kóz tikken aqparatyńnyń durys-burystyǵyna degen kúmán. Ádette, jalǵan aqparattyń ishki tabıǵatynan birqatar elementterdi ańdaýǵa bolady. Olardy qazaqy dúnıetanymmen jiktep kóreıik. Máselen, dramatızm elementteriniń shekten tys moldyǵy (emoııaǵa, bireýdi qaralaýǵa, ásire áspetteýge, tereńdiksiz taldaýǵa, qyzýqandy úndeýge shaqyratyn mátinder bitimi), tarapsyzdyq máselesi (aq-qarasyn aqyn aıtpaý, bir jaqty, bir tusyn zoraıtyp kórsetýge degen talpynys), siltemeler men derekkózderdiń naqty kórsetilmeýi ne azdyǵy, qoǵamdyq pikir men kónteri uǵymdardy jalǵan aqparat mazmunymen aqtap alýǵa tyrysatyn jańalyqtar t.s.s. Ádette, jalǵan aqparattyń astarynda jalań múdde jatady. Daýryqtyrý, qoǵamda ejelden kele jatqan jalań túsinikterdiń jalǵan aqparat arqyly túbirin nyǵaıtý, soıým damýyna kereǵar saıasat qurý, adamı sanany manıpýlıaııalaý, mı men tanym kókjıeginde jańylys habar arqyly qasań qaǵıda ornyqtyrý jáne aýdıtorııany úreı arqyly bılep-tósteý.
Qazirgi aqparattyq keńistikte jalǵan habar-oshardyń birneshe túrleri ornyqqan. Dezınformaııada aqparat taratýshy sanaly túrde qoǵamdy adastyrýdy, respondentti mass medıa áleýetine arqalana otyryp orǵa jyǵýdy oılaıdy. Sonymen qatar, jalǵan aqpardyń mısınformaııa degen túri bar. Munda aqparat taratýshy ańdaýsyzda jalǵan aqparat taratady, keı jańalyqtardyń qysqa kesimin, úzindisin ǵana usynyp qoıyp, jańylys paıymǵa bastaıdy. Degenmen, ómir sapasy men ómir súrý talaby ósken saıyn aqparattyń aq-qarasyn anyqtaý da kúrdelene beredi. Sondyqtan qazirgi aqparattyq tirshilik ortasy taıqyma taqyryp, turǵysyz tarmaqqa toly bolýy – qalypty jaǵdaı. Saıyp kelgende, aqparattyq keńistikte qaptaǵan jelbýaz jańalyqtardyń qozǵaýshy sebepteri – adamzat balasy tap kelgen qıyndyqtar. Indet. Bıo-Caıasat. Jahandaný. Aqparattyq soǵys. Medıada oryn alǵan túrli manıpýlıaııalar. Qazir bolashaq ǵalym esebinde «dıdjıtal fashızm» taqyryby boıynsha zertteý júrgizip jatyrmyz. Elektrondy mass medıada Ýkraına-Reseı arasyndaǵy soǵys bastalǵaly dıdjıtal fashızm elementterine toly feık aqparattar, túrli vıdeo-fotosýretter qaptaǵanyn bilemiz. Mundaı qorash qubylys Reseı-Grýzııa arasyndaǵy qaqtyǵysta da qatty baıqalǵan.
Sondyqtan syrttan kelgen jalań aqparatqa der kezinde toıtarys berip otyratyn, dálelmen, dáıekpen sheteldik manıpýlıatorlardyń «qalpaǵyn qaǵyp» alatyn, qaqtyǵysta taraǵan jalań aqparatqa qatysty keleli paıym, kenen sóz aıtatyn, dıdjıtal saýaty, tarıhı-áleýmettik tereń bilimi, etıka-psıholoıgııalyq kireýkesi qalyń mamandarymyzdy mol jasaqtaǵan durys. Asyryp aıtsaq, feık aqparatpen kúres – ulttyq qaýipsizdik máselesi. Feık-habarlar taratýshynyń múddesine qaraı qubylyp, turózgeriske ushyraı beredi. Bizdiń qoǵamda etıkalyq dúrdarazdyqty ýshyqtyratyn, eki ulttyq arasyna syna qaǵatyn ne dinı dogmalardy, ulttyq qundylyqtardy jalǵan obrazdarmen shendestirgen bolatyn, salqyn sanaǵa emes, qyzýqandy emoııaǵa qurylǵan aqparattar (vıdeo, foto, mátin) jıi tóbe kórsetip turady. Pandemııa kezinde dárihanalarda qajetti dári-dármekterdiń jetispeýin, qoǵamdaǵy túrli qysym, zorlyq-zombylyq máselesin, saılaýdaǵy keleńsizdikter syndy soqtaly máselelerdi aıtýǵa, kórsetýge kelgende keı buqaralyq aqparat taratý quraldarynyń enjarlyǵy, aqparattyq ashyqtyq saıasatynyń da aqsaýy feık-habarlardyń alǵa shyǵýyna jap-jaqsy múmkindik týdyrdy.
Tutas álem galereıasyna qaraı otyryp, feık jańalyqtarmen kúresýdiń tóte joly – azamattyq qoǵam qalyptastyrýǵa umtylys dep sanaımyn. Jalǵan aqparatty tekserýdiń «Google», «Yandex» brazýerlerinde birneshe joly bar. Amerıkada aqparat qoldanýshylarǵa maqsatty múrde jalǵan aqparat oqytyp, keıinnen tutynýshynyń aldanǵanyn aıtatyn, sol aqparat boıynsha test tapsyrtatyn saıttar bar. Bul ádis arqyly amerıkalyqtar aqparat tutynýshynyń kóz aldynda qaı habardyń jalǵan, qaı aqparattyń durys ekenin aıqyndaı alýyn maqsat etken. Menińshe, jalǵan aqparatpen kúresý saıasaty tym tereńde bolǵany durys. Qoǵamdyq ınstıtýttar, bilim oshaqtarynda «synı sanany», «ıntellektýaldy kúsh-jigerdi» kúsheıtý – jalǵan aqparatqa ılanýdyń tamyryna balta shappaq. Negizinen alǵanda, feık-aqparattardyń sıpatyna qarap eldegi qoǵamdyq sananyń mıhtaryn (ólshemin), ekonomıka deńgeıin, jalpyhalyqtyq saýattylyq máselesin ońaı paıymdaýǵa bolady. Intellektýaldy, minez-qulqy, ishki mádenıeti ornyqqan tulǵany basqarý ne óz aıtaǵyńa ergizý qıyn ekeni túsinikti. Shynaıy demokratııa qundylyqtary bilim deńgeıi joǵary ult ortasynda qalyptasady.
Meniń oıymnan únemi kósheli áleýmettanýshy, kásibı psıholog Abraham Masloý «Qajettilikter ıerarhııasy» ketpeıdi. Ǵalym salaýatty qoǵam qalyptastyrýdyń birneshe satysyn tizbekteıdi. Alǵashqy irgetas – fızıologııalyq qajettilik (cý, tamaqtaný, kıim-keshek). Keıin qaýipsizdik (óz qoǵamyńda ózińdi memleket qorǵaýynda ári qaýipsiz ekenińdi seziný). Úshinshi saty – áleýmettik qajettilikterdiń ótelýi (joǵarǵy mádenıet qalyptastyrý, saýatty kommýnıkaııa). Keleside – moıyndalý (darynyna, jeke bas erekshelikterine, qarym-qabiletine qaraı tulǵany baǵalaý) jáne eń joǵarǵy saty – estetıkalyq-rýhanı qajettilikter (shyǵarmashylyq, ǵylym-bilim, damý, jetilý).
Biz osy joǵarydaǵy damý satylaryn tolyq qamtyǵanda baryp qoǵamdyq sana ilgerileıdi. Jetilgen, ornyqqan qoǵamdyq sanasy qalyptasqan ultta aqparattyq mádenıet qalyptastyrý yqtımaldyǵy artady. «Idealdyń» jetegine erý, ótirikshi shyndaı, aqsaqty tyńdaı sýrettegen aqparatqa ılaný máselesi ózdi-ózimen sheshiledi. Búgingi bizdiń qoǵamdaǵy jeldeı esken jalǵan aqparattyń úlesi Kanttyń aıtqan transendentaldi, mejeden asqan túrimen para-par. Qoǵamdy aqparattandyrý jolynda birjaqty Reseı buqaralyq aqparat quraldarynyń dúrbisimen kóz tigý túbi jarǵa jyǵady. Salaýatty, tolyqqandy aqparattan qashan da ulttyq múddeniń ısi burqyrap turýy tıis. Halyqaralyq uıymdar men aǵylshyn ne ózge tildi sheteldik BAQ-tarǵa silteme kórsetý de joldan jańyldyrmaıdy. Aqparat taratýshynyń enıklopedııalyq, lıngvıstıkalyq, saıası bilimi joǵary bolǵan saıyn jalǵan jańalyqtan alshaq júredi. Bul jerde Qazaq eliniń aqparatyn Orta Azııa, baýyrlas túrki ulttary udaıy nazarda ustap otyratynyn esten shyǵarmaǵanymyz durys. Meniń oıymsha, ulttyq aqparattyq keńistikti qutaıtýǵa shyǵarmashyl, analıtıkalyq oılaý mashyǵy myǵym jandar aralasqanǵa ǵana damý, ilgerleý bolady. Jalǵan aqparatpen kúres – barshamyz úshin úlken jaýapkershilik.
Dastan Qastaı
ál-Farabı atyndaǵy QazUÝ oqytýshysy, jýrnalıst
"Adyrna" ulttyq portaly
