«Túrkııanyń "Túrkistanǵa" oralýy – geosaıası sheshim». Túrkistandyqtar qaıtpek?

1698
Adyrna.kz Telegram

Túrkııa ulttyq bilim mınıstrligi oqýlyqtaǵy "Ortalyq Azııa" termınin "Túrkistan" termınimen aýystyrdy. Túrkııada turatyn qazaq ǵalymy, qazaq dıasporasynyń belsendi ókili Ábdiýaqap Qara bul qadam Túrkistan aımaǵyndaǵy elderdiń yntymautasty men mádenıetine oń áser etedi dep sanaıdy. Degenmen ol sheshilmeı kele qala jatqan máselelerdi de joqqa shyǵarmaıdy.

Túrkııa prezıdenti Rajap Taıp Erdoǵan ulttyq birlik mınıstrliginiń bul sheshimin oń baǵalady. Saıası basshynyń buǵan reakııa bildirýi máseleniń saıası qyrynan da habar berse kerek. Ol  túrki áleminiń birligi men eldiń osy úderistegi róliniń mańyzdylyǵyn atap ótken.

«Biz «Túrkııa ǵasyry» týraly kózqarasymyzdy túrki memleketterin uıymdastyrý arqyly keńeıte otyryp, aldaǵy kezeńdi túrki dáýirine aınaldyrý úshin ıyq tiresetin bolamyz»,-degen prezıdent Erdoǵan.

Túrkııalyq ǵalmy Ramın Sadyq bilim mınıstrliginiń sheshimine túsinikteme bergen. Onyń sózinshe, «Túrkistan» ataýy negizinen túrikter turatyn aımaqty bildiredi.

«Ulttyq bilim mınıstrliginiń «Túrkistan» termınin oqýlyqtarǵa, onyń ishinde balalarǵa arnalǵan oqýlyqtarǵa engizý týraly sheshimi Túrkııa úshin ǵana emes, búkil túrki álemi úshin, sondaı-aq túrki memleketteriniń áriptes elderi úshin mańyzdy bastama jáne qundy úles»,- dep túsindirgen Ramın Sadyq.

Osyǵan oraı Túrkııa oqýlyqtaryndaǵy “Ortalyq Azııa” termıniniń “Túrkistan” bolyp ózgerýi týraly Mımar Sınan kórkem óner ýnıversıtetiniń professory, tarıh ǵylymdarynyń doktory Ábdiýaqap Qaradan pikir suradyq.

«TÚRKISTAN — EKI DÚNIE ESIGI ǴOI»

- Bul sheshim, Túrki álemimen baılanystardy nyǵaıtýdy jáne kelesi urpaqtarda myqty túrkilik sanany qalyptastyrýdy maqsat etedi. Mınıstrliktiń bul ózgerisin tarıhshylar túrki mádenıeti men tarıhyn saqtaý dep baǵalaýda, - dedi Ábdiýaqap Qara.

- «Túrkistan» ataýy ne ózgeris beredi?

- "Orta Azııa", nemese «Ortalyq Azııa» ornyna "Túrkistandy" qoldaný, tek ataýdy ózgertý ǵana emes, sonymen qatar tarıhı jáne geosaıası maǵynalarǵa ıe mańyzdy sheshim bolyp tabylady. Óıtkeni bul aımaq 1500 jyl buryn «Túrkistan» degen atqa ıe bolǵan. Bul jerge «Túrkistan ataýy» Túrik qaǵanatynyń bılik aımaǵyn bildiretin termın retinde qoldanyldy.

Óıtkeni "Túrkistan" ataýy "Túrkilerdiń eli" degen maǵynany bildirip, tarıh boıy túrki jáne mońǵol kóshpendileri mekendegen aımaqty bildirgen. Bul keń aımaqta ómir súrgen túrki halyqtarynyń ortaq ótken men mádenı muraǵa ıe ekendigi atap ótiledi.

Osy termindi 18 ǵasyrdyn orta sheninde otarshyl elder "Ortalyq Azııa" degen ataýǵa aýystyrdy. Nege? Óıtkeni, olar osy aımaqta san ǵasyrlar boıy birge qoıan qoltyq aralasyp ómir súrip kele jatqan qazaq, qyrǵyz, ózbek, tájik, túrikpen syndy halyqtardy bólshektep birbirinen alshaqtatý barysynda strategııalyq qadam retinde Ortalyq Azııa ataýyn qoldandy. Bul ataýdy ózgertý Túrkistannyń baı mádenı jáne tarıhı murasyn kóleńkede qaldyryp, aımaqtaǵy halyqtardy ortaq tarıh, ortaq atatek tek degen sanadan jurdaı etip jat elderdin otaryna beıimdeýdi maqsat etti.

- Termındi “Túrkistan” dep ózgertken soń ózgermek?

- Reseı men Batys elderinin kitap jáne ózge qujattarynda "Túrkistan" ataýynyń ornyna "Ortalyq Azııanyn" qoldanylýy saıası jáne ıdeologııalyq maqsattarmen qalyptasqan. Reseılikter "Ortalyq Azııa" uǵymyn paıdalaný arqyly túrkilik biregeılikti álsiretip aımaqtaǵy ústemdigin zańdastyrýdy kózdese, Batys derekkózderi kóbinese Reseıdiń bul saıasatyna qarsy bolǵan joq, tipti qoldady. Alaıda, túrkistandyq sanaly zııalylar men memleket qaıratkerleri buǵan qarama qarsy turyp kelesi urpaqqa "Túrkistan" ataýyn sanasyna sińirý úshin kúsh jumsady. Máselen, Maǵjan Jumabaı «Túrkistan» óleńinde bylaı deıdi.

Túrkistan – eki dúnıe esigi ǵoı,

Túrkistan – er túriktiń besigi ǵoı.

Tamasha Túrkistandaı jerde týǵan

Túriktiń Táńiri bergen nesibesi ǵoı, -

dep jyrlap Túrkistannyn qadir-qasıetin, tarıhı jane mádenı tamyrlaryn óleń sózben áserli jetkizdi.

Al Alash qaıratkeri Mustafa Shoqaı 1921-1941 jyldary Eýropa elderinde júrgizgen táýelsizdik kúresiniń týy bolǵan baspasóz organy bolǵan jýrnalǵa "Iash Túrkistan" dep at qoıdy. Ol sonymen qatar "Ortalyq Azııa" dep emes, "Túrkistan" taýelsizdigi úshin kúreskenin alemge aıgilep “bir tutas Túrkistan ıdeıasyn” ortaǵa saldy.

Mine, osy jáne basqa da túrkistandyq zııalylylar men memleket qaıratkerleriniń Ortalyq Azııa ornyna Túrkistan ataýyn qoldaný týraly arman-maqsattary zaıa ketken joq.

Maǵjannyń «Túrkistan» ólenin jazǵannan dál bir ǵasyrdan soń Túrkııanyń oqý-aǵartý mınıstrligi «Túrkistan» ataýy oqýlyqtarǵa kirgizetin bolyp otyr.

«TÚRKI ÁLEMINE JAN-JAQTY ÁSER»

- Ortalyq Azııa elderi úshin bul ózgeristiń áseri qandaı bolýy múmkin?

- Bul sheshimnin áseri  tek Túrkııa kóleminde qana emes, sonymen qatar búkil Túrki álemine bolady degen oıdamyz. Olar qandaı áser deseniz:

Ulttyq sananyń kúsheıýine septigin tıgizedi. Óıtkeni birinshiden "Ortalyq Azııa" ornyna "Túrkistan" uǵymyn qoldanýy keleshek urpaqtyń túrkilik sanasyn, ulttyq sanasyn jáne otansúıgishtik sezimin nyǵaıtady. Bul ózgeris Túrki áleminiń ortaq tarıh, geografııa, ádebıet, karta jáne álipbı sekildi salalarynda jasalǵan qadamdaryna serpin beredi.

Ekinshiden, birlik pen yntymaq nyǵaıady. Óıtkeni Túrkistan uǵymy tarıh boıy túrki jáne mońǵol kóshpendileri mekendegen aımaqty bildirip, ýaqyt óte kele Batys jáne Shyǵys Túrkistan dep ekige bólindi. Osy keń aımaqta ómir súrgen túrki halyqtarynyń ortaq uǵym astynda birigýi Túrki áleminiń birligi men yntymaǵyn kúsheıtýi múmkin.

Úshinshiden, tarıhı jáne mádenı muranyń mańyzyna basa nazar aýdarady. Túrkistan uǵymynyń qabyldanýy aımaqtyń baı tarıhı jáne mádenı murasyn odan ári áıgilendirýi múmkin. Sóıtip aımaqtaǵy halyqtardyn ózge ulttarǵa eliktemeı, óz ultyna senýi odan ári kúsheıedi.

Tórtinshiden, saıası jáne ıdeologııalyq áserleri de bolmaı qoımaıdy. Túrkistan uǵymynyń qaıta jandanýy aımaqtaǵy saıası jáne ıdeologııalyq tepe-teńdikterge de áser etýi múmkin. Keńes ókimeti 1924 jyly «Túrkistan» ataýyn joıyp, aımaqtaǵy túrki halyqtaryn bólip, Túrkistan birligin ydyratýǵa tyrysqan edi. «Túrkistan» termınin qalpyna keltirý sondaǵy halyqtardyń baýyrlastyqtaryn, túbi bir týysqan elder ekendikterin umytpaǵanyn kórsetedi.

Bul Túrkııa ulttyq bilim mınıstrliginiń «Túrkistan» uǵymyn qabyldaýy Túrki álemine jan-jaqty áser ete alatynyn kórsetedi. Osy ózgeristiń uzaq merzimdi nátıjeleri aımaqtaǵy saıası, áleýmettik jáne mádenı damýlarǵa baılanysty qalyptasady.

- «Túrkistan» uǵymynyń engizilýi elder arasynda osy kúnge deıin sheshilmeı kelgen naqty qandaı máselelerdi retteýge negiz bolmaq?

- "Túrkistan" uǵymyn qabyldaý aımaqtaǵy qazirgi máselelerdi sheshýde bir ózi jetkiliksiz bolýy múmkin ekenin umytpaý kerek. Aımaq elderi arasynda saıası jáne ekonomıkalyq aıyrmashylyqtar, shekaralyq daýlar jáne etnıkalyq shıelenister sekildi sheshilýi qajet máseleler bar. Bul máselelerdi eńserý úshin "bárimiz bir túrkistandyqpyz” degen týystyq sanany qalyptastyrýmen qatar, dıplomatııalyq kúsh-jiger, ekonomıkalyq yntymaqtastyq jáne mádenı almasý baǵdarlamalary sekildi kóp qyrly tásilder de qajet. Biraq solardyń barlyǵyna osy «Túrkistan» rýh pen jiger beretini aqıqat.

- Suhbat bergenińizge raqmet!

Symbat Naýhan

«Adyrna» ulttyq portaly

Pikirler