Sóz – qudiret
2024.09.20
Sóz – qudiret
(Bazar jyraý murasy týraly zertteýler haqynda) Qazaq ádebietiniń tarihynda airyqsha iz qaldyrǵan aitýly jyr júiriginiń biri – Bazar jyraý Ońdasuly. Syr óńirinde ǵumyr keshken Bazar jyraýdyń shyǵarmashylyǵy tolǵamynyń tereńdigimen, oiynyń utqyrlyǵymen, sóz kestesiniń kórkemdigimen erekshelenedi. Rýhaniiamy......
2024.06.30
Sóz – qudiret
Búgin, 30 maýsym - aqyn, jýrnalist, el aýzynda júrgen esti án “Nýrikamal” ániniń sózin jazǵan Hanbibi Esenqaraqyzy 75 jasqa toldy, dep habarlaidy “Adyrna” ulttyq portaly. Hanbibi Esenqaraqyzy 1949 jyly Saryaǵash aýdanynda dúniege kelgen. Eńbek jolyn ustazdyq qyzmetten bastady. 1971 – 1976 jyldary Sa......
2024.03.28
Sóz – qudiret
Keshe aqyn, sóz zergeri, qazirgi qazaq ádebietiniń kórneki ókili Muqaǵali Maqataevtyń dúnieden kóshken kúni bolatyn. Soǵan orai synshy Amangeldi Keńshiliktiń aqyn týraly essesiniń bir bólimin nazarlaryńyzǵa usynǵan edik. Búgin sonyń jalǵasy jariialanyp otyr. Jazýshy Beksultan Nurjekeulynyń aitýynsha, 1979 ......
2024.03.27
Sóz – qudiret
Búgin - aqyn, sóz zergeri, qazirgi qazaq ádebietiniń kórneki ókili Muqaǵali Maqataevtyń dúnieden kóshken kúni. Soǵan orai synshy Amangeldi Keńshiliktiń aqyn týraly essesin nazarlaryńyzǵa usynamyz. «Naǵyz aqyndardyń ómiri ólgennen keiin bastalady» degen, el arasynda mátelge ainalyp ketken támsil bar. Fr......
2023.11.19
Sóz – qudiret
Erterekte Talas jerinde turatyn Oshaqty Jangeldi bidiń Ulbike deitin aqyn qyzy bolǵan eken. Ol kezde aqyndyǵymen Sara, Ulbike, Manat qyzdardyń ataǵy keń taraǵan bolsa kerek. Osy aqyn qyzdarmen aitysyp bir kórýge yntyq bolyp júretin sylqym seriler kóp bolatyn. Solardyń aitystaryn Ainabek aqyn qyz ben ......
2023.10.25
Sóz – qudiret
Til – júieli hám kúrdeli qubylys ekeni anyq. Onyń qudirett de qasiettii kúshinde esh ólsheý joq, shekteý de qoiylmaǵan. Kez kelgen memlekettiń tiline jáne onyń kórkemdigine teń keler teńeý de tabylmasy anyq. Uly uǵym – barsha ulttyń jany ári halyqtyń úni. Tili joiylsa halyq ta jer betinen joǵalýy sózsiz......
2023.07.23
Mádeniet
Professor, akademik Ádil Ahmetovtyń «Vikingderdiń izimen» (Ǵylymi gipotezalyq týyndy) kitabynyń «Baiyrǵy vikingderdiń rýnikalyq álippesi men eski túrki rýnikalyq álippesiniń túpki syry» dep atalatyn bólimi budan aldyn oqyrman nazaryna usynylǵan. Osy kitaptan úzindi jariialaýdy odan ári jalǵastyramyz.......
Тағы жүктеу
Adyrna.kz ulttyq portalynyń mańyzdy aqparattaryna jazylý
Sońǵy jańalyqtar týraly habardar bolyńyz