(Bazar jyraý murasy týraly zertteýler haqynda) Qazaq ádebıetiniń tarıhynda aıryqsha iz qaldyrǵan aıtýly jyr júıriginiń biri – Bazar jyraý Ońdasuly. Syr óńirinde ǵumyr keshken Bazar jyraýdyń shyǵarmashylyǵy tolǵamynyń tereńdigimen, oıynyń utqyrlyǵymen, sóz kestesiniń kórkemdigimen erekshelenedi. Rýhanııamyzdyń asyl qazynasyna qosylǵan sóz súleıiniń murasy qaı kezde de zertteýden kende bolǵan joq. Joǵary oqý oryndaryna arnalǵan oqýlyqtarda únemi at..

Búgin, 30 maýsym - aqyn, jýrnalıst, el aýzynda júrgen esti án “Nýrıkamal” ániniń sózin jazǵan Hanbıbi Esenqaraqyzy 75 jasqa toldy, dep habarlaıdy “Adyrna” ulttyq portaly.  Hanbıbi Esenqaraqyzy 1949 jyly Saryaǵash aýdanynda dúnıege kelgen. Eńbek jolyn ustazdyq qyzmetten bastady. 1971 – 1976 jyldary Saryaǵash aýdany «Qyzyl tý» gazetiniń qyzmetkeri, 1976 – 1980 jyldary oblystyq teleradıo komıtetinde redaktor, 1980 – 1987 jyldary halyq shyǵarmashylyq..

Keshe aqyn, sóz zergeri, qazirgi qazaq ádebıetiniń kórneki ókili Muqaǵalı Maqataevtyń dúnıeden kóshken kúni bolatyn. Soǵan oraı synshy Amangeldi Keńshiliktiń aqyn týraly essesiniń bir bólimin nazarlaryńyzǵa usynǵan edik. Búgin sonyń jalǵasy jarııalanyp otyr. Jazýshy Beksultan Nurjekeulynyń aıtýynsha, 1979 jyly aqyn qaıtys bolǵannan keıin jaryq kórgen bir ǵana «Ómir-ózen» kitabynyń kólemi (14 jarym baspa tabaq) kózi tirisinde jaryq kórgen bes kita..

Búgin - aqyn, sóz zergeri, qazirgi qazaq ádebıetiniń kórneki ókili Muqaǵalı Maqataevtyń dúnıeden kóshken kúni. Soǵan oraı synshy Amangeldi Keńshiliktiń aqyn týraly essesin nazarlaryńyzǵa usynamyz. «Naǵyz aqyndardyń ómiri ólgennen keıin bastalady» degen, el arasynda mátelge aınalyp ketken támsil bar. Franııa halqy Balzakty sońǵy saparyna shyǵaryp salǵanda, Parıjdi qylyshynyń emes, qalamynyń qudiretimen baǵyndyrýǵa sert bergen sýretker qabiri basyn..

Erterekte Talas jerinde turatyn Oshaqty Jangeldi bıdiń Ulbıke deıtin aqyn qyzy bolǵan eken. Ol kezde aqyndyǵymen Sara, Ulbıke, Manat qyzdardyń ataǵy keń taraǵan bolsa kerek. Osy aqyn qyzdarmen aıtysyp bir kórýge yntyq bolyp júretin sylqym seriler kóp bolatyn. Solardyń aıtystaryn Aınabek aqyn qyz ben jigittiń óz áýenine salyp aıtystyrǵanyn tyńdaǵan edik. Top bolyp serilik quryp, qaı jerde toı bar, qaı aýylda sulý qyz bar dep izdep shyqqan Mádeli q..

Til – júıeli hám kúrdeli qubylys ekeni anyq. Onyń qudirett de qasıettii kúshinde esh ólsheý joq, shekteý de qoıylmaǵan. Kez kelgen memlekettiń tiline jáne onyń  kórkemdigine teń keler teńeý de tabylmasy anyq. Uly uǵym – barsha ulttyń jany ári halyqtyń úni. Tili joıylsa halyq ta jer betinen joǵalýy sózsiz ekeni talaıdan beri aıtylýda. Ult sózi qozǵalǵan tusta, shúbásiz «memlekettik til»  uǵymy paıda bolary haq. Memlekettiń ortaq tili – el rýhyn kó..

Professor, akademık Ádil Ahmetovtyń «Vıkıngderdiń izimen» (Ǵylymı gıpotezalyq týyndy) kitabynyń «Baıyrǵy vıkıngderdiń rýnıkalyq álippesi men eski túrki rýnıkalyq álippesiniń túpki syry» dep atalatyn bólimi budan aldyn oqyrman nazaryna usynylǵan. Osy kitaptan úzindi jarııalaýdy odan ári jalǵastyramyz. Birge oqıyq. Álemniń ámbebap enıklopedııalaryna [1] kóz júgirtsek, b.z. 374 jyly Eýropadaǵy Batys Ǵun ımerııasynyń negizin qalaǵan Balamer (Balaámir..