Belgili kásipker «Aýyl» partııasynan «Nur Otanǵa» ketti

1134

Elimizge belgili toptamashy-etnograf Bahargúl Tólegenqyzy óziniń Facebook paraqshasynda Táýelsizdigimizdiń mereıtoıymen tuspa-tus kelgen jeke jetistikterimen bólisti.


​Otbasyndaǵy qýanyshtarmen birge ol «Ádemi-aı» kompanııasyna 20 jyl tolǵanyn atap, onyń basty tabystaryna toqtaldy.


​«Aıtýly merekemen qatar ulttyq qundylyqtarymyz ben salt-dástúrimizdi nasıhattap kele jatqan Ádemi-aı kompanııasyna – 20 jyl toldy. Kompanııamyzdyń halyqqa usynar kádesyılary jańa tartymdy toptamalarmen tolyqty. Nur-Sultan jáne Almaty qalalarynda osy jańa toptamalardyń tusaýyn kesý saltanatyn ótkizdik. Taraz qalasynda kompanııamyzdyń fılıaly ashyldy», – dedi Bahargúl Tólegenqyzy.

Sonymen qatar, kásipkerdiń aıtýynsha jalpy oqyrmanǵa arnalǵan motıvaııalyq esse retinde jazylǵan «Qazaq qyzymyn» atty eńbegi jaryqqa shyqty. Ol jerde avtor qazaqtyń salt-dástúrin nasıhattaý maqsatynda aýqymdy suhbattar bergen eken.

​Jazbaǵa sensek Bahargúl Tólegenqyzynyń eńbegi memleket tarapynan elenip, ol Táýelsizdik qarsańynda Memleket basshysy Qasym-Jomart Toqaevtyń Jarlyǵymen Qazaqstan Respýblıkasynyń «Eńbek sińirgen qaıratkeri» qurmetti ataǵyna ıe bolǵan.
​Óz sózinde posttyń avtory qoldaý kórsetip kele jatqan Nur Otanǵa alǵysyn bildirip, osy partııa qataryna qosylatynyn málimdedi.


​«Atalǵan is-sharalarda jáne salt-dástúrimizdi keńinen nasıhattaýǵa qoldaý kórsetip kele jatqan Nur Otan partııasyna úlken alǵysymdy bildiremin. Al ózderińiz biletindeı, men buǵan deıin «Aýyl» partııasynyń múshesi boldym. Alaıda halyqty bereke men birlikke bastaǵan bıleýshi partııanyń ár azamatqa berer múmkinshiligi mol ekenine, naqty isterine kóz jetkizdim. Sondyqtan da Nur Otan partııasyna múshe bolamyn dep sheshim qabyldadym.
Aldaǵy ýaqytta Nur Otanmen birge ulttyq qundylyqtarymyzdy ulyqtaýǵa arnalǵan mádenı is-sharalarda belsendilik tanytyp, jemisti eńbek atqaratynymyzǵa senimim mol», – dedi Ádemi-aı kompanııasynyń prezıdenti.

Sóz sońynda Bahargúl Tólegenqyzy kópti el múddesi men jarqyn bolashaq úshin qyzmet etip, ulttyq qundylyqtarymyzdy ulyqtap, álemge qazaqty azattyq súıgish, rýhy bıik, namysy berik halyq retinde tanytýǵa shaqyrdy.

Pikirler
Redakııa tańdaýy