Aqtóbelik qarııa Hakım Bekmuhamed aǵash tamyrynan, dińgeginen, butaǵynan túrli kádesyı jasaıdy. Keptirilgen, syrlanǵan qolóner buıymdaryn túgel úıinde saqtaıdy.
Aqtóbe qalasynda turatyn qarııa Hakım Bekmuhamed sý sharýashylyǵy salasynda jumys istegen. Memlekettik qyzmette júrgenimen atadan taraǵan sheberliginiń arqasynda ondaǵan buıym jasady. Árqaısysynyń óz ataýy bar, mán-maǵynasy zor. Biraq onyń bul ónerin tabıǵatqa jaqyn adam ǵana túsine alady. Barlyǵy 40-qa jýyq buıym úıde saqtaýly. Óz úıin kórmege aınaldyrǵan qarııa buıymyn satpaıdy, atadan balaǵa mıras etip qaldyrady. «Qaıyń, sekseýil, qara aǵash, qaraǵaı aǵashtary bar. Munyń bári ár jyldary jasalǵan buıym. Negizi 70-jyldardan bastap aǵash jonyp, buıym jasadym. Sońǵy eki jyldan beri jańa dúnıe jasaýdy toqtattym. Shıkizat, ıaǵnı, aǵash tabý qıyn. Kez kelgen aǵashtan jaqsy buıym shyqpaıdy»,- dedi sheber Hakım Bekmuhamed.
Kez kelgen adam aǵashtan jasalǵan buıymnyń mán-maǵynasyn túsine almaıdy. Ol úshin tabıǵatty súıip, taý-tastyń tilin uǵyna bilý kerek. Ańshy, balyqshy, ormanshy... Sonymen qatar, qolóner sheberi de aǵashtaǵy sıqyrdy sezinedi. Sondyqtan bolsa kerek, qaltaly azamat qolóner buıymdarynyń óz baǵasyn bere almady. «Aqtóbeniń qaltaly azamaty «úıińizdi satyńyz» dep surady. Sata almadym. Keıin qolóner buıymdarynyń jartysyn satyp alýǵa usynys berdi.
«Shyn kóńilińmen alǵyń keletin bolsa, kez kelgenin alyp, baǵasyn ber» dep aıttym. Onyń usynysy meniń oıymnan shyqqan kezde satatyn edim. Biraq bir toqtamǵa kele almaı, ketip qaldy. Shynyn aıtqanda, qaltaly azamattar biregeı týyndylardy satyp alýǵa, shyn baǵasyn berýge daıyn emes. AQSh-ta oqıtyn nemerem «ata, sizdiń qolyńyzdan shyqqan dúnıeniń baǵasy qymbat» dep aıtady. «Ispanııada bolsańyz, mıllıoner bolasyz» dep qyzyǵatyndar da bar. Jabyq bássaýdaǵa salýdy da surady. Biraq bárinen bas tarttym. Qartaıdym, biraq balalardyń ne isteıtinin bilmeımin. Bári urpaǵyma qalady»,- dedi sheber.
Degenmen qarııa esh moıymady. Ol úshin baǵa, aqsha mańyzdy emes. Ózge adamdar túsine me, joq pa oǵan da mán bermeıdi.
«Eshkim shańyn súrtpeıdi, ustamaıdy. «Meniń aǵashtaryma qol tıgizbeńder» dep bárine eskerttim. Kir qoldy aǵashqa tıgizýge bolmaıdy. Bárin ózim kútip, ustaımyn. Nemerelerim de oınap júrgende ustamaıdy. Shynymdy aıtsam, balalarym emes, nemerem qyzyǵady. Kitabyn berip, jasalý tehnologııasyn úıretip júrmin. Aǵashtan jańa dúnıe jasap shyǵarý qıyn. Eski aǵash qýraıdy, qurt jeıdi, shirıdi. Tazartyp, ekinshi ómir syılaý úshin oı ushqyrlyǵy kerek. Al aǵash jonýǵa, kesýge qajetti qural-jabdyqtyń basym bóligin ózim jasadym»,- dedi ol.
Sheber uzaq jyldan beri Aqtóbe qalasynda ótkiziletin kórmege qatysa almaı júr. Sondyqtan ony aqtóbelikter tanymaıdy. Alǵashynda renjip, keıin óz týyndylaryna arnap kitap shyǵardy. Bar bolǵany 50 dana kitap keıingi urpaq úshin óshpes tartý bolyp tur. Munda ár týyndy jeke sýretke túsirilip, onyń mán-maǵynasy jazylǵan.
Altynaı Saǵyndyqova,
inform.kz
