Elbasynyń Aqtóbe oblysyna saparlary

907
Táýelsizdik jyldarynda Elbasy — QR Tuńǵysh Prezıdenti Nursultan Nazarbaevtyń Aqtóbe oblysyna kelgen — resmı sapary óz ereksheligimen este qaldy. Sebebi Elbasy óziniń ár kelgeninde óńirdegi iri áleýmettik-mádenı nysandardyń ashylýyna qatysyp, turǵyndardyń qýanyshyna ortaqtasty. Al Tuńǵysh Prezıdenttiń ózi «Aqtóbe — qutty meken!» dep aıdar taqqan qalamyz búginde kórkeıip, jyldan-jylǵa damyp keledi. Táýelsizdiktiń 30 jyldyq mereıtoıy qarsańynda Elbasynyń oblysqa kelgen saparlary týraly jazýdy jón kórdik.

Elimiz táýelsizdikke qol jetkizip, óz aldyna derbes memleket atanǵannan keıin QR tuńǵysh Prezıdenti Nursultan Nazarbaev Aqtóbe oblysyna jumys saparymen alǵash ret 1992 jyly 20 tamyzda keldi. Bul kelgen saparynda Elbasy Qazaqstannyń 40 jyldyq keńshar, Hromtaý qalasynda bolyp, qaıtar jolda «Iskra» ujymsharynyń bıdaı alqabyn kórdi. Al 21 tamyzda Komsomol aýdanyndaǵy (qazirgi Áıteke bı)  Shılisaı óndirisimen tanysty.

Odan keıin 1993 jyly 25 tamyzda kelgen resmı saparynda Nursultan Nazarbaev K.Marks atyndaǵy keńshardyń qoı ósirýshi sharýashylyǵyn kórdi. Sondaı-aq Mártók aýdanyn aralady.

1995 jyly 25 qyrkúıekte Nursultan Nazarbaev oblysqa kelgen qysqa merzimdi qyzmet saparynda Aqtóbe oblysynyń ákimi etip Aslan Mýsındi taǵaıyndady. Savelıı Pachındi Aqtóbe oblysy ákimi qyzmetinen bosatty.

1995 jyly jeltoqsanda kelgen saparynda óńirde Prezıdent shyrshasyn ashty. Balalarǵa dombyra tartyp berdi. Sol keshten qalǵan jádigerler búginde oblystyq tarıhı-ólketaný mýzeıinde saqtaýly.

1997 jyly 11 maýsymda Nursultan Nazarbaev Aqtóbege jumys saparymen kelip, Jańajoldaǵy bolashaq gaz-týrbınalyq elektr stanııasynyń irgetasyna sımvolıkalyq kirpishti qalady, «Ferrohrom» akıonerlik qoǵamymen jáne «Albıon» bıznes ortalyǵynyń jumysymen tanysty.

1998 jyly 20 tamyzda Elbasy Nursultan Nazarbaev oblystyń Alǵa, Hromtaý, Qarǵaly aýdandarynda, Eset batyr memorıaldy kesheninde, Dóń ken baıytý kombınatynda, «Stepnoı» óndiristik kooperatıvinde boldy. Aqtóbe joǵarǵy áskerı avıaııa ýchılıesin úzdik bitirgen bir top túlekterge dıplomdar tabys etti, sodan keıin «Qonys» sport saraıynda «Ekspo-bıznes – Aqtóbe-98» kórmesimen tanysty.

1998 jyly 16 qarashada Aqtóbege kelgen sapary barysynda Nursultan Nazarbaev Qudaıbergen Jubanov atyndaǵy Aqtóbe ýnıversıteti aldynda qazaq til ǵylymynyń negizin salýshy Q.Jubanov eskertkishine gúl shoǵyn qoıdy, qalanyń Á.Moldaǵulova atyndaǵy dańǵylynda salynyp jatqan «Álııa» jabyq bazarynda, «Slastı-Aqtóbe», «Aktýrbo» akıonerlik qoǵamdary mekemelerinde, t.b. jerlerde boldy. Al 17 qarashada Qazaqstannyń Azamattyq partııasynyń quryltaı sezine jınalǵan 3 myńǵa jýyq delegatpen kezdesip, sezde sóz sóıledi.

1999 jyly 12 tamyzda Elbasy Dóń ken baıytý kombınatynda bolyp, Hromtaý aýdanyna qarasty «Birlik» jaýapkershiligi shekteýli seriktestiginde eginshilermen kezdesti. Sondaı-aq qalanyń ortalyǵynda ornalasqan «Álııa» jabyq bazaryn aralap, Ortalyq meshittiń Zııa Iýsýp pen ımamy kezdesti.

Budan keıin tuńǵysh Prezıdent Aqtóbe óńirine arnaıy issaparmen 2001 jyly 2 maýsymda keldi. Bul saparynda Nursultan Nazarbaev «Eset batyr» atyndaǵy oblystyq áskerı-polıııa mektep-ınternatyna, ıppodromǵa baryp, Aqtóbe oblysy sáıgúlikteriniń jarysyn kórdi. «Ferrohrom» ashyq akıonerlik óndirisiniń, «Aktýrbo» AQ jáne «Qazaqstan trýbo-prom» JShS-nyń jumysymen tanysty.

2002 jyly 3 sáýirde Elbasy óńirge kelgen jumys saparynda oblys ákimi Ermek Imantaevty tanystyrdy, Aqtóbe men Hromtaý qalalarynyń birqatar kásiporyndaryn aralady.

Araǵa úsh jyl salyp, 2004 jyly 17 tamyzda kelgen issaparynda Nursultan Nazarbaev Aqtóbedegi shaǵyn ónerkásip, qurylys, saýda, aýyl sharýashylyǵy, densaýlyq saqtaý salasynda jumys isteıtin shaǵyn jáne orta bıznes ókilderimen jáne iri óndiristiń basshylarymen kezdesýde sóılegen sózinde ózekti máselelerdi qozǵady.

2005 jyly 11 mamyrda Elbasy Aqtóbedegi 12-shaǵyn aýdanyndaǵy turǵyn úı qurylysyn kórip, Uly Otan soǵysyna qatysýshylarǵa jáne áleýmettik jaǵynan qorǵalatyn azamattarǵa páter kiltterin tapsyrý rásimine, «Qazaqstan Halyq Banki» AAQ Aqtóbe fılıalynyń jańa ǵımaratynyń ashylýyna qatysyp, kásipkerlermen kezdesip, qubyr jasaıtyn «Hobas Paıps Qazaqstan» JShS zaýytyn iske qosý saltanatyna qatysty. Erteńine Qandyaǵashtaǵy «Vladımır ı D» JShS-nyń aýyl sharýashylyǵy ónimderi óndirisin kórip, «Qazhrom» TUK» AQ ferroqorytpa zaýytynyń amerıkalyq tehnologııa boıynsha jasalǵan jańa ehynyń ashylýyna qatysty.

2006 jyly 7 qyrkúıekte jumys saparymen kelgen tuńǵysh Prezıdent Hromtaý aýdany Kóktaý aýylyndaǵy Mys-ken baıytý zaýytynyń, Ólkedegi «Soltústik Qazaqstan-Aqtóbe oblysy» elektr berilisiniń aımaqaralyq jelisi qurylysynyń tusaýyn kesti.

8 qyrkúıek kúni Elbasy «Otan» respýblıkalyq saıası partııasy Aqtóbe fılıaly jańa ǵımaratynyń ashylý saltanatyna qatysyp, «Kóktem» kottedj qalashyǵyndaǵy qurylysshylarmen jáne qurylys otrıady stýdentterimen júzdesip, osyndaǵy Shyntasovtar otbasynda qonaqta boldy.

2008 jyly 21 qyrkúıekte kelgen saparynda Nursultan Nazarbaev Aqtóbe halyqaralyq áýejaıynyń jumysymen tanysyp, avıaııa ardagerlerimen kezdesti. Al 22 qyrkúıekte Aqtóbedegi Qazaqstan men Reseı shekaralas aımaqtarynyń V forýmyna qatysty. «Nur Ǵasyr» meshitinde, jańa pravoslavıe shirkeýinde, t.b. jerlerde boldy.

2009 jyly 10 qyrkúıekte kelgen jumys saparynda tuńǵysh Prezıdent Aqtóbe qalasyndaǵy ortalyq demalys jáne mádenıet saıabaǵynda ornalasqan «Birlik pen kelisim» sýly-jasyl gúlzaryn aralady. Munda Elbasy dostyq pen birliktiń sımvoly bolatyn ǵajaıyp keshenniń tusaýyn kesti.

— Men aqtóbelikterdi qalanyń 140 jyldyq mereıtoıymen quttyqtaýǵa arnaıy keldim, — dedi Elbasy.

Aıta ketý kerek, búginde atalǵan keshenniń mańdaı jaǵyna elimizdiń tuńǵysh Prezıdenti Nursultan Nazarbaevtyń «Eń asyl qazyna — birlik» degen qanatty sózi men aıqara ashylǵan kitapta «Óse ber, órkendeı ber, qutty meken — Aqtóbe!» degen oblys jurtshylyǵyna arnalǵan aq tilegi jazylyp tur. Elbasynyń bul tilegi qazir aqtóbelikterdiń uranyna aınaldy.

Osy saparynda Elbasy «Qazhrom» TUK» AQ Aqtóbe ferroqorytpa zaýytynyń joǵary kómirtekti ferrohromdy qorytatyn tórtinshi balqytý ehy qurylysynyń negizin qalaý saltanatyna, «Batys Eýropa — Batys Qytaı» halyqaralyq dálizi qurylysynyń bastalýyna, Aqtóbedegi Dostyq úıiniń tusaýkeserine, Qobylandy batyr atyndaǵy Ortalyq stadıonda ótken Aqtóbe qalasynyń 140 jyldyq mereıtoıyna arnalǵan merekelik sharaǵa qatysty, sondaı-aq Kirpishti selosyndaǵy bolashaq «Olımpıadalyq» sport kesheni quramyna kiretin tennıs ortalyǵynda sportshylarmen kezdesti.

2011 jyly naýryz aıynda Elbasy Nursultan Nazarbaev jumys saparymen Aqtóbege keldi. Bul saparynda polıetılen óndirýmen aınalysatyn «Aqtóbequrylyshımmontaj» JShS zaýytyna bardy. Zaýyt aýmaǵynda birneshe ınvestıııalyq jobanyń tusaýy kesildi. Budan soń Elbasy jańadan salynǵan qalalyq IIB Zaýyt polıııa bólimine bas suqty, azamattardyń aryzyn qabyldaý tártibimen jáne aqparattyq termınal múmkindikterimen tanysty.

Qashanda tyń bastamalarymen tań qaldyratyn Aqtóbe oblysynyń taǵy bir jobasy —  «Aýyldyń gúldenýi – Qazaqstannyń gúldenýi» atty marafon sol jyly Elbasynyń qatysýymen ekinshi kezeńge aıaq basty.
«Bul akııa — táýelsizdik tustastary retinde senderdiń 20 jyldyq mereıtoıǵa jasaǵan eleýli tartýlaryń. Sonymen qatar bul – Aqtóbe jastarynyń Qazaqstannyń damýyna qosqan úlesi», — dedi Elbasy marafon barysynda.

2014 jyly maýsym aıynda oblysqa jasaǵan jumys sapary kezinde Nursultan Nazarbaev «Qazhrom» transulttyq kompanııasy» akıonerlik qoǵamynyń jańa ferroqorytpa zaýytyna bardy. Elbasy zaýyttyń birinshi balqytý peshin saltanatty jaǵdaıda iske qosty. Kásiporyn jumysshylarymen áńgimelesti, olar memleket tarapynan metallýrgterge turaqty túrde nazar aýdarylyp, qoldaý kórsetiletini úshin alǵys aıtty. Sondaı-aq Elbasy «Dostyq» sý sporty ortalyǵynyń trenajer zaly men basseınin de aralap kórdi.

2015 jyly 2 sáýirde Aqtóbege eki kúndik jumys sapary aıasynda Nursultan Nazarbaev «100 mektep, 100 aýrýhana» baǵdarlamasy boıynsha iske qosylǵan kópsalaly oblystyq aýrýhana jumysymen tanysty. Sapar barysynda Elbasy «Dastan» JShS turǵyzǵan «CityShopingCenter» saýda keshenin de aralap kórdi. Odan soń bıznes, bank ókilderimen kezdesti. Sondaı-aq «Aqtóbe-ortalyq» JShS-nyń kólik-logıstıka ortalyǵynda bolyp, jergilikti óndiris oryndarynyń ónimderi qoıylǵan kórmeni tamashalady. Nursultan Nazarbaevtyń Aqtóbedegi sapary oblys ortalyǵyndaǵy iri óndiris orny — rels- arqalyq zaýytynda jalǵasty. Elbasy Aqtóbedegi rels arqalyq zaýytyn ındýstrııalandyrýdyń shyńy dep joǵary baǵa berdi.

2016 jyly 11 naýryzda Elbasy Nursultan Nazarbaev Aqtóbe oblysyna eki kúndik jumys saparymen keldi. Issapar aıasynda Elbasy «Aqtóbe-jylyjaı» JShS jylyjaı kesheniniń jumysymen tanysyp, aýyl sharýashylyǵy salasynyń ónimdiligin arttyrýda ǵylymı tásilderdi qoldanýdyń mańyzdylyǵyna aıryqsha toqtaldy. Bul rette Nursultan Ábishuly planeta halqynyń kóbeıip kele jatqanyna baılanysty agrarlyq sala ónimderine udaıy suranys bolatynyn atap kórsetip, sondyqtan da aýyl sharýashylyǵy taýarlaryn óndirýshilerdi memleket usynǵan múmkindikterdi tolyq paıdalanýǵa, óndiriske jańa tehnologııalar engizýge jáne ozyq halyqaralyq tájirıbelerdi ıgerýge shaqyrdy. Sondaı-aq Elbasy Aqtóbe munaı jabdyqtary zaýytynda óndiriletin ónimderdiń jańa túrleriniń úlgilerimen jáne jabdyqtardy shyǵarýdyń tehnologııalyq proesterimen tanysty. Issapar aıasynda Nursultan Nazarbaev oblys ortalyǵyndaǵy fızıka-matematıka baǵytynda bilim beretin Nazarbaev Zııatkerlik mektebine baryp, mektep ujymy men daryndy oqýshylarmen kezdesip, olarǵa oqýda tabys tiledi.

2017 jyly 4 qazanda oblysqa jumys saparymen kelgen Elbasy Nursultan Nazarbaev «Qazhrom» ferroqorytpa zaýytynda boldy. Elbasy osydan tórt jyl buryn paı­dalanýǵa berilgen iri kásiporynnyń qazirgi jaı-kúıi týraly, zaýyttyń №4 ınnovaııalyq ehy týraly málimetterge qanyq bolǵannan keıin «Qazhrom» transulttyq kompa­nı­ıa­sy» AQ-nyń aldaǵy damý baǵyttaryna qatysty naqty tapsyrmalar berdi.

«Kásiporynnyń negizgi tutynýshylary men eksport kólemin odan ári kóbeıtý joldaryn qarastyrý kerek», — dep tapsyrdy Elbasy.

Bul saparynda Nursultan Nazarbaev respýblıkanyń ındýstrııalandyrý kartasyndaǵy eń iri jobalardyń biri Aqtóbe rels-arqalyq zaýytyna da bardy. Básekelestikke qabiletti ónimder shyǵarýǵa múmkindik berip otyrǵan eń sońǵy úl­gi­degi zamanaýı tehnologııamen jabdyqtalǵan zaýytqa El­basy oń baǵasyn berdi.

Nursultan Nazarbaevtyń bul jylǵy sapary «Jubanovtar álemi» shyǵarmashylyq úıinde ótken zııaly qaýym ókilderi jáne kásipkerlermen, ádebıet, óner adamdarymen, qoǵamdyq uıym múshelerimen kezdesýimen de este qaldy.

2018 jyly 15 qazanda Aqtóbege kelgen jumys saparynda Elbasy balamaly energetıka tehnologııasymen jabdyqtalǵan Qazaqstandaǵy sanaýly keshenderdiń biri — Energııa tıimdiligi ortalyǵynyń jumysymen tanysty. Kún panelderimen, gaz porshendi stanııamen, geotermaldi júıemen, sondaı-aq jel generatorlarymen jabdyqtalǵan mundaı ortalyq Astana men Almaty sııaqty elimizdiń ortalyq qalalarynda ǵana bar.

Budan soń tuńǵysh Prezıdent «7-20-25» baǵdarlamasy boıynsha baspanaly bolǵan aqtóbeliktermen kezdesip, shahardyń damý barysy, sonyń ishinde aglomeraııa, «SmartCity Aqtóbe» júıesi men qalanyń qoǵamdyq keńistigin qurýǵa qatysty atqarylyp jatqan jumystarmen tanysty.

Bul saparynda Nursultan Nazarbaev erebraldy sal aýrýyna, súıek-bulshyq et júıesi jáne aýtızm aýrýyna shaldyqqan balalardy ońaltý maqsatynda jumys isteıtin «Aıala» balalardy áleýmettik-psıhologııalyq jáne medıınalyq ońaltý ortalyǵyn aralap, dárigerlermen, emdelýshi balalarmen, olardyń ata-analarymen kezdesti.

Sondaı-aq «Baqytty bala» oqý-saýyqtyrý ortalyǵynda ıntellektýaldyq jáne ǵylymı olımpıadalardyń jeńimpazdarymen kezdesti. Odan soń zııaly qaýym ókilderi, eńbek ardagerlerimen pikirlesti.

 

 Ázirlegen Danagúl BAIMUQASh,

«Adyrna» ulttyq portaly.

Pikirler
Redakııa tańdaýy