Qylyshtyń qynaly jyry

2782

Bar qarýym – ótkir oı, qalam ǵana.

Q. Súndetuly

 

 

(«Bizdiń eldiń sultany men ultany» toptamasynan)

SEMSERDIŃ TÝYSY

Qany qazaq bolmaǵanymen jany qazaq Samýıl Marshaktyń bir óleńi bar. «Dlıa pıanstva est takıe povody: /polınkı, prazdnık, vstrecha, provody./ Krestıny, svadba ı razvod, / Moroz, ohota, Novyı god./ Vyzdorovlenıe, novosele, / Pechal, raskaıane, vesele. / Ýspeh, nagrada, novyı chın, /I prosto pıanstvo – bez prıchın…», – dep keledi.

Nesin aıtasyz, ómirdiń ózinen oıyp alynǵan joldar ǵoı, bir ǵana túzetý bolyp tur: qazaqta arqa-jarqa bas qosý «besprıchınnyı» bolmaıdy, ol úshin qalaıda soıyldaı myqty bir syltaý kerek. Máselen, elden jyraqtaý júrýim sebepti qazaqtyń «Altyn jaǵań bolsa da, etek penen jeń kerek, asqan batyr bolsań da, aǵaıyn men el kerek» deıtin naqylyn ustanatyn óz basym elge ár kelgen saıyn dastarqan jaıyp, kóńil jeter jigitterdi shaqyryp, boı kóteretin saltym bar. Aǵam úıinde – qarttyń qara shańyraǵynda qaımaqtap sháı beretin aq jeńeshem otyrǵanda nesine tartynaıyn.

Bul joly olar tórteý bolyp keldi. Kóshelerine at taǵylmaǵan «Órkenniń» mólteginen ár kelgen saıyn mindetti túrde úıdi taba almaı adasyp ketetindikten ádettegideı kóshe qıylysynda shyǵyp, ińirde shaıtan kóshkendeı bop jetken alashabyr topty qarsylap turmyn. Qalyńqylaý kelgen myna bir aqsary – «doktyr» Aqqalı. Avtobýstyń dońǵalaǵy uryp, murny sárdelki sııaqty býyltyqtanyp qalǵan qazanat denelisi – «bódeneshi» Borekeń-Boranbaı ǵoı. Túr-tulǵasy ózimniń tup-týra antıpodym – ol, árıne, aq jezdem Ábilhan. Al mynaý kesken tomardaı tórtpaq tyǵyrshyǵy kim boldy eken?! Marqum Qal-aǵańa  (Qalıhan Ysqaqov) joldastary beıtanys bireýdi tanystyrsa, o kisiniń birinshi suraǵy: «Buryn birge iship pe edik?» bolady eken. Anaý buryn otyrysta kezdespegenderin aıtsa, Qal-aǵań «Á, onda bilmedim» dep, bas shaıqaıtyn kórinedi. Sol aıtqandaı, buryndary birge ishpegen sııaqtymyz. Sirá, jigitterge «za kompanııý» ilesken bireý me dep, túri-basyn baıqatpaı qarap turmyn.

Jańa úıretilgen jaıdaq attaı oıqastaı basatyn jáne áńgimeniń tinin joǵaltyp alýdan qoryqqandaı tez-tez sóıleıtin jigit eken. It tıgen butadaı aryq meniń kózime súıek bitimi iriden góri shápetileý tárizdi kóringenimen, yǵyspaı kelip qol berip amandasqanynda temirdeı qatty jalpaq alaqanynyń ýysynda meniń saýsaqtarym ásheıin qorap ishindegi ispeshkiniń tórt-bes talyndaı bop qaldy. Bórttirgen dán sekildi isinińkirep turatyn mońǵoloıd turpatty beti sary maı salǵan búıenshe jylt-jylt etedi. Mańdaı jyrtaqarys. Al endi kózderi bar ǵoı, kózderi – ólgen maldyń kózindeı jylbysqy sý kózdermen taza dıametraldy qarama-qaıshylyqta: kózáınektiń arjaǵynan ulýdyń aq qabashyq qabyǵyndaı jyltyrap, tynymsyz ójet janarlar ushqyn tastaıdy. Ótirik aıtyp qaıteıin, tórtinshi adam meniń «Shındler tizimimde» joq edi, sodan da sherkeshtigime baǵyp, alǵashynda «Kúrketaýyqtyń qorazyndaı bolyp isingen bul qaı tompysh?» dep, onsha jaratyńqyramadym. Pushpaq bórik, manara shapan kıgizip, kúmis kemer beldikpen býyp qoısa, turǵan baıbatsha! Býrjýı. Ný, baıshigesh…

Ońtústikshe aıtqanda qumbyl jigit eken, osy oıymdy oqyp qoıǵandaı lezde qubyljyp, shabatanyń qalybyndaı sheltıgen maǵan «Maqtap alyp kelgen jazýshylaryń osy ma?!» degendeı shekelep bir qarady da, burylyp, ketermen bolýǵa aınaldy. Kózildirik áıneginiń arjaǵynda eki kózdiń qarashyǵy qos aýyz myltyqtan shyǵar eki oqtaı atylyńqyrap, jelkesin berip turdy. Sol ýaqytta menen desi basym túsip,  alapasy asqandaı boldy. Sol arada «Oıbaı, maǵan ısi atyraýlyqtyń jattyǵy joq» dep, ingendeı qaıqańdap ketkenimdi ózim de baıqamaı qalyppyn. Aıtam ǵoı, ánsheıinde ilgegi joq aq kóılekteı, biraq jaqtyrmaı qalsa túkteri úrpıip shyǵa keletin bul atyraýlyqtarmen baıqap sóılespeseń, butyńa sıdirip jiberedi.

Jańa tanysymnyń (ol ózin Qylyshbaı Súndetulymyn dep tanystyrdy) jaı bir at kúter jobalǵy jigit emes ekendigi úıge kelgesin tolyqtaı kórindi. Ádette qazaq dastarqanynda qonaqtar úlken-kishilikti, ataq-úrmetti eske alysyp jaıǵasyp jatady ǵoı. Meniń osy feodaldyq-aqsúıektik, otaǵasylyq jazylmaǵan zańdy buzyp, meımandardy ejeqabyl jolymen, ata úlkendigine qaraı ornalastyratyn bir ǵadetim bar-dy. Sol boıynsha toıdy bastaıtyn álim balasy Ábekeń tórge shyǵyp otyrǵannan keıin óńgeleri – toı-topyrda bolsa olja alatyn baıuly ústeldi jaǵalaı tómenirek jaıǵasty. Berishpen qyz alysyp, qyz berisip, qat-qabat quda bop júrgenimiz tegin emes shyǵar, qalǵan úsh qonaǵymnyń úsheýi de maǵan baılanyssyz sebeppen sol úshbý atanyń soıynan bolyp qalypty. Sonda Ábekeńniń oń tizesin ala otyratyn kádeli oryn jańa tanysyma tıdi – keıin bilsem, Qylyshbaı Súndetulynyń tómenirek otyrǵandardyń qaı-qaısysynan da eki-úsh jas ilgeriligi bar eken.

 

Jeńgemizdiń baptap pisirgen tústigin kezek-kezek maqtap, omyrtqaǵa ortaqtasyp otyrǵan sol májilis-mashyrap ústinde Qylyshekeńniń kisini ózine tartyp alatyn albasty qasıeti barynsha jarqyraı kórindi. Endi kózime bolatqa kómkerilgen brondy máshin elestedi: zarjaq týǵan bala eken, sóılese sózdi tabady, jel sózge kidirmeıdi jáne sony óńmeninen suǵyp aıtatyn da qalpy bar. Shyjbaqaılamaı, tóbesinen toq etkizip týra aıtyp, kesek japyraqtaıdy, ara-arasynda qyzmet adamynyń qoı qaıyrǵandaı dóreki sóıleýi de ketip jatyr. Áńgimeni short úzip, keltesinen qaıyra salatyny da joq emes. Aıaǵyn typyń-typyń tez basatyny sııaqty, dybyr-dybyr tez sóıleıdi eken dep joǵaryda aıttym ǵoı, biraq bul endi onyń kemshiligi emes, artyqshylyǵy ekeni osy keń otyrysta ańǵaryldy. Keıipkerim sııaqty jyldam sóıleıtin bir adamdy biletinmin, ol – máskeýlik belgili mýzyka synshysy, jýrnalıst Margýlıs. Biraq Mıhaıl da, Qylyshbaı da tez sóılegenimen, bireýler qusap jeldi kúngi jańbyrdaı sabalap bosqa laqpaıdy, jelisine túsip otyryp mándi, maǵynaly sóz sabaqtaıdy. Basynda ıod jetispeıtin kók mılar ǵoı sóılep bolmaı, myryńdap dińkeńdi qurtatyn, al «qatqyl dıskilerine» kalıı men ıod tolyq barǵan kámil adamnyń oılaý júıesi, oı qorytý mashyǵy kompıýterdeı jyldam, soǵan saı beriler jaýap, aıtylar oı da birin-biri soqpa-soqpa kımelep, ıtermelep, uly muhıttyń kókshýlan tolqyndaryndaı alǵa qaraı umar-jumar umtylysyp jatady. «Oqyǵanymnan jazýym tezirek» dep Djon Apdaık aıtqandaı, orystyń Mıhaıly men qazaqtyń Qylyshy amerıkan jazýshysynyń qalamyn qaǵazdan almaı jazýdan ýaz keshetini sııaqty, oı men odan týatyn sózdi kúımege kósem attaı qatar jegip, rahat taýyp jatatyn bolsa, ózderi bilsin. Qylyshekeńniń osy oıy men tili qatar shapqan psıhotıp qalybyn qalamdas aǵa-ustazy Qadyr Júsip ázil óleń túrinde bylaısha órnektepti: «Meniń júgirgenimdeı jaı júrgeniń,/ Meniń aqyrǵanymdaı ár kúlgeniń. / Tez sóıleýden egerde bolsa jarys, / Ózińdiki bolar-aý bar júldeniń. / Saýsaǵyń klavıshte oınaqtaǵan, / Ne ǵajap kompıýterdi oılatpaǵan! / Qulaǵyń ár aıtylǵan áńgimede, / Kózderiń jalt-jult etip jaınaqtaǵan».

Qadekeń bul jerde qyzmettes inisiniń boıynan kórgenin esh ushqyrlandyrmaı jazyp otyrǵany zaıyr aqıqat. Iaǵnı baıqampaz aǵamyz bir mezgilde áńgimeni de, kompıýterdi de bir órim qamshydaı úıiretin sırek qubylysty sıpattaǵan da bergen. Sonda bizdiń Qylyshekeń eki kompıýterdi biriktirip jasaǵan, bir mezgilde oıyn da oınap, vıdeo da kóre berýge bolatyn álemdegi eń jyldam derbes kompıýter – brıtandyq 8 Pack OrionX-tiń jumyrbasty, ajaldy pendeler arasyndaǵy telýi (analogy) bolyp shyǵady da. Mine, qaıda jatyr adam múmkindikterin zertteıtin ǵalymdar úshin materıaldyń kózi!..

Ne kerek, sol joly tún ortasyn aýǵyzyp birǵaýym áńgimelestik. Bederi óshken talaı ýaqıǵalardy tirilttik. Taı kezinde joǵalyp ketip, tarlandap baryp tabylǵan men úshin elge qatysty sózdiń barshasy da qyzyq. Qudaıshylyǵyn aıtaıyn, osy kúnge sheıin ózim osy biledi-aý dep taýarıh táptishtetip kórgen adamdarymnyń bári bolmaǵanymen basym kópshiligi áńgimege onsha kóbeńdete bermeıtin, aıtatyndary «pálen de túgen, esek te qulan»-dy, al aıaq asty tapqan myna hıkaıatshymnyń aıaq alysy bólek, aýzyn ashsa lyqsyp málimet habar tógiledi jáne qaı saýaldyń shetin shyǵarmaıyn, sózimdi jetim qaldyrmaı, úzip-jarǵan jaýap alam. Onyń ústine talaı minbede sózge shyǵyp, ysylǵan qý álginiń barlyǵyn taqııaǵa tas tastaǵandaı etip dáldep, uǵymsyz shákirtke kezdesken ustazdaı tizip, pámdep jetkizetinin qaıtersiń. Ómirden bizdiń de kórgen, bilgenimiz az emes edi, biraq meniń endigi habar alysym Torsyqbaı emes, Qylyshbaı boldy. Keıin anaý aıtqandaı qıyspas dos bolyp ketpesek te, aramyzda tetelep teńesken adamdardyń arasynda bolatyn ájeptáýir jyly qatynas ornaǵannyń sońynda birsindep ómirhaıatyna da ynta qoıa bastadym. Pysyqtyq, suńǵylalyq, ár nárseden habardarlyq jalpy jýrnalıstke, zertteýshige tán qasıetter ǵoı, bul sonyń qaısysy boldy eken dep júrýshi em, sóıtsem Qylyshymda sonyń ekeýi de bar eken.

Men aqmyltyq jýrnalıst, jerteser zertteýshi Qylyshbaı Súndetulymen osylaı tanystym. Kezdeısoq emes, taǵdyrdyń retti kezdeısoǵy ekeýimizdi tanystyryp qana qoımaı, shyǵarmashylyq adamdaryna tán bir ortaq minezder arqyly tabystyryp, ómirdiń uzaq sonar sorabyna salyp áketti.

 

***

Osydan tup-týra alpys úsh jyl buryn, mamyrdyń besinshi juldyzyna qaraǵan túnge salym Jaıyq boıynda jatqan onbirinshi aýylda, ferma shopyry Quljannyń Súndetiniń jarqosaǵy Kúıkin tolǵaǵy ay kelýi sebepti aýyldyń qatyndarynyń uıǵarymymen jelbaýǵa asyldy.

Tań atyp, torǵaı ánge basqan ýaqytta ǵana qaǵanaǵy qarq etti, saǵanaǵy sarq etti apamyzdyń. Jáı sarq etpedi, bala sheshesin ábden qınap jáne jer-álemdi basyna kótere «án salyp» shyqty. Eń sumdyǵy, teńselmeniń astyndaǵy maqtasy túıdektelgen eski kórpege túsýdiń ornyna, shaqalaqty etegine orap kóterip alǵaly turǵan kórshiniń áıeli Sálııanyń eńbekpen shorlanǵan kústi alaqandaryn da, salpy etegin de qos aıaqtap shirene teýip baryp, anadaı jerde qıy jaınap jatqan qazandyq peshtiń aýzyna taman top ete túskeni. Má, manaǵy manaǵy ma, kózi jyrtıyp, basyn oshaqqa uryp, jylaýdy údetti. Shyrt uıqyda jatqan qazaq saharasyn oıatpaqqa soqqan kishkentaı jez qońyraýdyń shyńǵyr-shyńǵyr «súıkimdi» daýsy jurttyń degbirin alǵany sonsha, kindik kesýge aldyn ala ázirlep qoıǵan pyshaǵy túskirdi taba almaı, Sálııa dalaǵa qashty. Aýlada qaljaǵa degen qara qoıdyń terisin irep, shelmaıyn sylyp jatqan qasapshy jigittiń qolyndaǵy pyshaǵyn jalma-jan julyp alyp kelip, balanyń joldasyn enege jalǵap turǵan kindikke salyp jiberip edi, qudaýanda, jańa ǵana zýyldap turǵan qara selebe bassaıshy. Endi keshikse, ómirdeginiń bárine ózin jaýaptydaı sezinetin áleýmettik beımazalyqpen qarashyǵy aýnap, aqshelisi kórinip jatqan zarjaq bala kindigi moınyna oratylyp, qylǵynyp ólmek. Endi zárezap Sálııa ot basqandaı oıbaılap aýlaǵa jáne qashty. Bul jolǵysy bas saýǵalaý: myna bala ólip qalsa qalaı jaýap bermek?!

Sol zamat… ııa, sol sátte qorada áýede ushqan qyzǵyshtaı alystan qanatymen báıek bop júrgen Súndet otaǵasynyń búkil ómiri kóz janarynyń aldynan zyrqyrap óte shyqqany. Atasy Qarash… ákesi Quljan… bala kúngi elge kelgen kúızeýshilikter,.. talaıdy jer tirentip ótken qý soǵys… kınolentanyń kadrlaryndaı bir-birlep syrǵyp ótip jatty. Já, ony qoıshy, berip turyp, qaıta áketken perzentteriniń máńgilik shor jara kúıigin aıtsaıshy. Qazaq bala sanamaıdy ǵoı, biraq osy jerdegi sóz túgel bolýy úshin aıtaıyq, negizinde qudaı Súkeńe so kúnge deıin tórt bala bergen-di – ekeýi erkek fárzánd, ekeýi nashar bala-tuǵyn. Qazekeń qyz balany áýeden tamǵan tamshydaı, qolǵa ustaǵan qamshydaı kórip, bala demegen deıtin sóz – bilmeı, baıybyna barmaı aıtylǵan sóz. Jas bala ólse, «terekten butaq ushyp, teńizden kóbik shashyrapty» dep qoıa salǵan eken degeni de shyndyqqa saı emes. «Bireýdiń shyǵar-shyqpas jany bar, ekeýdiń pyshaq syrty jaly bar, úsheýdiń Buqarda joly, Qorasanda qoly bar, tórteýdiń aspanǵa salǵan joly bar» dep, ishteı madıyqtanyp júrýshi edi, qudaı kópsindi me, balalarynyń úlkeni – jelkildep jetilip kele jatqan qos jaýqazyn qyzy, aldy beske, sońy úshke tolǵanda eldegi shaǵyr bireýlerdiń kózi ótip, tiligip óldi. Odan sońǵy uldyń tól basy Ońaıshany balasy joq naǵashylary túıeniń shoqpyt jabýyna orap áketip, sol jaqta Shoqpyt-Jabý atymen ósti. Ońaıshadan keıin kórgen Búrkiti – ashamaıǵa mingizermin dep júrgen uly týa sala shetinedi. Endi, mine, rahymy kúshti qudaıym jalquıryqqa dep shekesi torsyqtaı taǵy bir uldy berip edi, onysy da otqa túsip óleıin dep jatyr. Nyspysyn Qońyrsha dep badyraıtsa da, Lashyn dep qoqyraıtsa da, sheber qudaı qaramaı alyp ketetin túri bar ǵoı. Endi qaıtti?!

Bala turmaı, zárezap bop qalǵan áke janqysyldyda taǵdyrdy ózinshe arbamaq boldy. «Toǵyz balany tóseginde oınatqan» baýyry qutty ata-baba jolyn qııalmen kókteı sholyp, zaryǵyp kórgen balany aman saqtamaq bop qazaq jasaıtyn yrym-jyrymdardy shym-shymdap oıǵa oraltty. Kóp qoı, kóp, qaısybirin eske alyp taýysarsyń: baýyr eti – balasy úshin ata-ana baıǵus nege barmaıdy, jańa týǵan náresteni qyryq oshaqtyń butynan ótkizip alǵan, bireý ótirik satyp alyp, Satybaldy bolyp ketkender... kisiniń jebeýshi ańynyń atyn arqalap, Qasqyrbaı, Qundyzbaı, Itemgen atanǵandar… til-kóz tımes úshin Oshaqbaı, Qoıshybaı, Tezekbaı sekildi jaǵymsyz esim taǵynǵandar… bertingi Sergeıler, Aleksandrlar, Svetlanalar… Turǵandar, Tursyndar, Saqtaǵandar… Álde Fermibaı dep qoıyp jiberse me eken, fermide týdy ǵoı?! Múmkin Shora kelip qalar. Biraq ol úshin balanyń sheshesi jolbarys etine jerik bolýy jáne bala erek bop týýy kerek, al Kúıkinniń nege jerik bolǵany dál esinde joq, onyń ústine myna sharyldaq bala elden erek bolmaı shyqsa, erteń óskesin baldardyń mazaǵyna qalady ǵoı. Múmkin Shoraǵa uqsatyp Shota der. Shota… Shota… Osy bir ózgeden erekshe esim bala turmaǵasyn kindigin yrym etip shotaıaqpen keskenderge berilgen degendi bir jerden oqyp edi. Gúrjiniń Shota Rýstavelı deıtin ataqty aqynynyń, bizdiń Shota Ýálıhanovtyń kindigi osylaısha shotpen kesilip, sodan Shot-Aman atanǵan deýshi edi. Ym-m… Kim biledi… Aýyldyń júgirmekteri taǵy da Shotabaıdy Tıapkibaı dep kelekelep júrmese…

Osynyń barlyǵy da múınetke jetpeıtin ýaqytta mı qyrtystaryn alas-kúles aralap ótti. Eń sońynda kóz aldyna qundyz saqaly keýdesine tógilgen aqsaqaldy kisiniń beınesi tartylyp kele qaldy. Ákesin tanymaı jyn uryp pa?! Sol… Quljan bapasynyń dál ózi – jaýar qardaı tútep, shýdalana bitken aýyr qabaǵyn bir qozǵap, úıge qaraı ym qaqqandaı boldy da, irgede shymyrlap aǵyp jatqan Jaıyq jaqqa qaraı ǵaıyp bop ketti. Jaraly ańdaı atylyp baryp, sylaǵyn jaýyn ezip túsirgen saman úıine júgirdi. «Ymdy túsinbegen dymdy túsinbeıdi». Tórdegi tus kilemde ilýli turǵan qara qylyshty julyp aldy.

Qarajolaq qyndy eski qylysh. Zamanynda taý-tastan qaıtpasyn dep zaharǵa salyp sýarǵan sharbolat, temir men tasqa qarymas naǵyz kók baldaq bolǵany kórinip tur. «Eldiń shetin ber, jaýdyń betin ber» deıtin súńgili berish tonaý bir jyldary «shep qylýǵa jigit bermeımiz» dep atqa qonǵanda Quljan bapasy taǵynyp shyqqan eken, sol talaıǵy attanys-túsis, úrgin-súrginnen bir belgi bop baldaǵynyń saǵaldyryǵynan joǵaryraq jerinde jaý quralynyń izi – kertik qalǵan. Dushpannyń tóbesinde jasyn bop oınaǵany bylaı tursyn, asylǵan adamnyń jibin qolmen sheshpeı, osy qylyshpen kesken, bosana almaı qınalǵan áıeldiń tóbesine úıirgen dep otyrýshy edi biletin shaldar. Bul es bilip, etek japqaly aýyrǵan adamnyń, ásirese balanyń kópshiginiń basyna qoıady. Qynynan almaı qoıady. Qylyshtyń da serti bar. Burynǵydan qalǵan jol – oqtalǵan soń qaıtýǵa, kezengen soń atpaýǵa, sýyrǵan soń shappaýǵa bolmaıdy…

O, qudaıa toba, sol mezgil áldenetken bir kúsh qolynan eppen ıtergendeı boldy – qylyshty qynynan qalaı sýyryp alǵanyn ózi de ańǵarmaı qaldy. Talaı jyl torǵaıkóz temir saýytsyz jetimsirep, júzin tat basyp jatqan ımek bas dúnıe dıdaryn qaıta kórýi muń eken, úıdiń syrtynan aınala tóńirekti dúsirletip, úzeńgileri sartyldap, aýyzdyqtary qarshyldap, kúlik mingen bir top dúbirlete jóńkilip ótkendeı boldy. Munyń barlyǵy da múınettiń úshten birindeı ǵana ýaqyt aldy, odan ári Súkeń endigi kóp oılanyp turmastan bir sheshimge nyq bekinip, ımek bastyń mizin sylap kórdi. Ózinen-ózi egeýmen egegendeı, bileýmen bilegendeı, dem tartyp, ótkirlenip tur eken: er túrkiniń qylyshy samýraıdyń katanasyndaı adam denesin kesýge ǵana arnalǵan, ony orynsyz sýyrýǵa, jerge dańqsyz qadaýǵa bolmaıdy dep tegin aıtylmaǵan. Qoıdyń shıki quıryǵymen maılap, er qarýyn meıirlendirip alsa bolar edi, biraq oǵan ýaqyt qaıda.

Jebeı basyp, qazandyq bólmege ótti de, «Iıa, Alla, qarǵamdy kózdiniń kózinen, suqtynyń suǵynan, tildiniń tilinen saqtaı gór», – dep tilek tilenip alyp, zaıybynyń janyn japyraqtaı qaltyratyp turyp, short kesti kindikti. Qylysh tartýdyń tásilin eshkim úıretip kórmegen-di, alaıda ǵasyrlar boıy qanda, janda buıyǵyp jatqan aqparat baranka aınaldyryp qana kele jatqan buǵan qylysh degeniń júzi qylpyldaǵan ustara ıakı shappa emes ekendigin dál uqtyrǵany sonsha, ustap turǵanynyń qaıyryla bastaǵan pyshaq áliptes júzin qıǵashtaı, oqys tartyp qaldy. Qylkeńirdegi tajal kindikten bosaǵan náreste anasynyń omyraýyna aparylǵannan keıin ıis alyp, jylaýyn demde qoıyp, kózi jyrtıyp uıqyǵa ketti. Otaǵasy bolsa kindikti taza jippen baılap, túbine kúl septi. Qyz bala týsa ot basy, oshaq túbine kómer edi, erkek balanykin úı kúshik bolmasyn dep qyr asyryp laqtyrady, ne shabandoz bolsyn dep at jalyna, oqymysty bolsyn dep kitapqa baılar-dy.

 

 

Súkeń áldenege sońǵy joldy tańdady. Álde tańdamady… Bizdiki qısyn ǵana. Shynymyzǵa baqsaq, tarlan tarıhta bul jóninde anyq málimet joq. Qaharmanymyzdyń nyspysy kindik kesken quralǵa oraılastyrylǵany ǵana talassyz shyndyq. Negizinde Súndet otaǵasy balanyń at-esimin semserden shyǵarýdy da oıǵa alyp qoıǵan. Erteń azamat bolǵanda jurt «Súkeńniń Súkesi» dep kádelese degendik qoı. Biraq bul is árýaqqa – «táıt» dese taıdyryp túsiretin árýaqqa shet, sebebi atadan qalǵan mura semser emes, qylysh. Ol jaǵy jurttyń bárine aıan. Sondyqtan qazannyń qulaǵyn onsha dabyralatpaı qaǵyp, onsha azandatpaı at qoıý úshin ońasha ǵana aldyrylǵan moldekeńe Súkeń jaılap qana «Balanyń aty Qylyshbaı bolsyn» dedi. Al aǵaıyn-aýmaqqa «Qylyshbaı degenge baıaǵynyń Álibek batyry sııaqty sheshesinen alty qarys selebesin ustaı týǵan bala eken dep qalmańyzdar. Kindigi qylyshpen kesilgesin jáne ǵumyr jasy uzaq bolyp, elin jaýǵa aldyrmaıtyn, jerin daýǵa saldyrmaıtyn qylyshtaı ótkir azamat bolsyn dep yrymdap qoıyp otyrmyz», – dep  jarııalady. Kókiregi dańǵyl qarttar sol sózge uıyp, biraýyzdan bata berip, maqul ekendikterin bildirdi. Jáne bir qara qoıdyń basy bul dúnıeden taıyp turdy.

Al jurtty ulardaı shýlata kelgen jáne bir emes, eki qoıdyń obalyna qalǵan Qylysh bala bul kezde mámesin solp-solp emip qoıyp, kózi kilbıip uıqyny teýip jatty.

 

SEMSERDIŃ SÝY

 

Qylysh bala bir kúnde bir jasap, eki kúnde eki jasap erjetetin erteginiń batyryndaı tez jetildi. Altyn jerde, almas belde, qylysh qynda qur jata ma, Súkeńniń qasqa qulyny  jelisinde bulqynsa, myna taýsynshaq balasy besiginde bulqyndy. Basshy bolýǵa laıyq kisilikterin jáne abaılyq rýh synyn álden tanytyp, birde kózi otaýlanyp aınalasyna kidıe qarap qoıady, endi bir aýyq úıdiń ashasyna oılana kóz tigip jatqany.

Kúnder ótip jatty. Onymen birge zamanaqyrdyń tastúınegi de bildirtpeı ósip keledi. 1963 jyldyń qońyr kúzi bolýy kerek, jasy tolyp, aýyldaǵy Fýrmanov atyndaǵy orta mekteptiń tabaldyryǵyn attady.

 

Osy jerde bir tarıhı sheginis jasap jibereıikshi. Áńgime bylaı.

Jaıyqtyń oń jaq jaǵalaýy keıingi ortaǵasyrda kazak-orystyń bóktergisinde ketkenniń sońynda qalyń qazaq biryńǵaı sol jaq betke kóship, ózenniń atyraý jasap teńizge quıatyn tusynan sonaý Tekege deıin endep jatqan etekti elge aınalǵan-dy. Osy óńirde kóne tarıhtyń talaı altyn betteri qattalǵan. «Qyz Jibek» jyrynda alty arys shektiniń jaz jaılaýǵa buzyla kóshken kóshiniń aldy Or, Elek jaǵynan qomdanyp shyqqan beti Jaıyqtyń tómengi quıarlyǵyna deıin jetetini, osy mańda Qyz Jibek bes qyz nókerimen qyzǵaldaq terip júrgende aıaýly Tólegenniń qaza habaryn estip, talyp qalatyny aıtylady emes pe, soǵan qaraǵanda bul jer ertede qalyń shektiniń áýelgi maıly jurty bolǵan syńaıly. Olar ketkennen keıin basy bútin qalyń berishke, onyń sebek, týma, sary, baıdaýlet bólimderine qonys retinde bekitilgen.

Sodan beri keń atyraptyń shúıgin jaılaýyna qazaqtyń ýsadbalary men ımenıeleri – ordaly qystaýlar ornaıdy. Aýyl-aýyl bop qotan ıirip qonystanady. Ózen boılap, sarshunaq ininiń túndigindeı bolyp, ár jer-ár jerde otyrǵan bul eldiń ejelgi atakásibi – tórt aıaqty maldyń tisine erip, súmesine qaraý, jún jaıyp, jabaǵy keptirý-tin. Ózenniń janabynda, kólderdiń qabaǵynda otyrsa da, «Balyq ustaǵannyń baılyǵy etek-jeńi kepkenshe» dep, jaralmyshta baýyzdalǵan osy bir maqulyqty ustap, saýdaǵa shyǵarý kásibine aqqula den qoıa bermeıtin. Biraq jeýdeı jeıdi. Naýqanynda shoqyr, jaıyn, sazan, aqqaıran, kókserke sekildi balyqtyń neshe atasy qabyrshaqtalady, qyzyl balyqtyń laı ıis ýyldyryǵy da bar onyń ishinde, sóıtse-daǵy sorpasy qansha jerden bal tatyǵanymen, qoıdyń qońyrsyǵan sorpasynyń ornyna júre almaıdy (keshegi asharshylyqta halyqty balyq qutqara almaǵany da sodan – taza belok qalaıda adamǵa qorek bolyp jarytpaıdy, sebebi onda ettegi amın qyshqyldarynyń keneýligi joq). Qysqasy, tirshilik kózi – mal.

Keshegi keńes tusynda osy qystaýlar men kóńder ylǵı bir nómirlep tastaǵan, soıalıstik baqyt qushaǵyndaǵy tiz qatar qalqozdarǵa aınalǵanda da el kádýilgi tirlik qalpynan aınymaǵan. Sol zamanda qazaq halqynyń jartysynan kóbi aýyldy jerde, ekijarym myńdaı qalqoz-sopqozda tursa, bul eń aldymen ata kásibimizden qol úzbegendigimizdiń arqasy. Olardyń árqaısysy on bes myńnan qyryq myńǵa deıin adam turǵan irgeli eldi meken-tuǵyn. Kópshiligi «Mal ósirseń qoı ósir, tabysy onyń kól-kósir» deıtin uran astynda eńbek etti. Sonyń ishinde el burynyraqta Esbol dep tanyǵan, sońǵy ataqpen Onbirinshi aýyl dep nómirlengen, ıaǵnı bizdiń keıipkerimizdiń asqan qıyndyqpen kesilgen kindiginiń qany tamǵan «Zaýral» keńsharyna qarasty №2 fermanyń ózinde ǵana segiz myń jylqy, saýyndyǵy men boıdaǵy aralas alty júz múıizdi iri qara bolǵanda, qoıdyń basy jıyrma myńnan asyp turatyn. Jáne jaı qoı emes, asyl tuqymdy mal – qarakúlshe. Týǵanyna eki-úsh aı bolǵan marqa qozynyń buıra-buıra ádemi qarakúlshe terisinen buryn qazaq ishik, tymaq tikse, keńes tusynda asa baǵaly eltiri retinde eksporttalyp, qalǵanynan keńestik aıbyndy áskerdiń generalıteti qoqyraıtyp pápeki tiktirip kıetin. Sáıkesinshe Ortalyq eltiri baǵytyndaǵy ujymdyq sharýashylyqtarǵa aıryqsha nazar tiktemegenimen de, nazardan qaqas ta qaldyra bermeıdi. Ferma saıyn eńbekshi halyqqa qajetti jaǵdaıdyń bári bar, turmystyq, mádenı qyzmet kórsetetin oryndardyń, áleýmettik nysandardyń paıdalanýǵa berilýi jiti qadaǵalanady. Onyń ústine Esbol – sonaý patsha zamanynda eki tepkishekti orys-qazaq mektebi ashylǵan, odan beri de, aýyl birer jyl Baqsaı (qazirgi Mahambet) aýdanynyń ortalyǵy bop, tipti óz atyn qazirgi Inder aýdanyna berip turǵanda osy mańaıdaǵy oqý-bilim uıalaǵan meken retinde dańqtalǵan qutty qonys edi. Onda kezinde alashshyldar kórkeıtken, sońynan olardyń aldyn kórgen alǵashqy muǵalimder sabaq bergen ónegeli mektep bar-dy. Myna qyzyqty qarańyz, Esbol buryn aýdan ortalyǵy bolǵandyqtan ondaǵy mektep onjyldyq edi, al keıin kele bolǵan sapqozdyń ortalyq ýsadbasy ortalaý mekteppen otyrdy. Kezinde Jabý Dókesov basqaryp, Sáýle Masaeva, Nasıha Ermuhanova, Baqtyǵalı Áldeshev, Sembi Berǵalıev sekildi bilikti ustazdar sabaq bergen Fýrman mektebi aýyldyń óz balalaryna qosa mańaıda jalǵyz úı otyratyn shopandardyń násil-nesibine de sapaly bilim, sanaly tárbıe berýdi buljymaıtyn berik dástúrine aınaldyrǵan-dy. Qylyshbaı sol bilim uıasyna bardy jáne salǵannan oqýǵa alǵyrlyǵymen, uıymdastyrýshylyq qabiletimen kózge túsip, aldymen ozat oktıabratshy, sosyn alqyzyl úshkil galstýgi jelmen jelbiregen maqtaýly pıoner atandy. Munyń aıaǵy bir klastyń buıdasyn basy bútin ıelenýimen támamdaldy. Ol kezdegi synypta birneshe kórnekti laýazym bolatyn, ol – klastyń starostasy, onyń úsh (keıde tórt) orynbasary – zveno jetekshileri, tazalyqshy, qabyrǵa gazetiniń redaktory men súgiretshisi, kerneıshisi jáne barabanshysy. Álbette, starosta solardyń barlyǵynyń ústinen qaraıdy, ol sonymen birge muǵalimderdiń súıiktisi, – men buǵan burynǵy klass barabanshysy retinde kepildik ete alamyn. Mine, sol bolashaq barabanshy mektepke endi iligip jatqan shaqta, sodan júz jıyrma shaqyrym jerde bizdiń Qylyshekeń dúrdeı starosta bolyp saılanǵan eken. Bizge jetken derekterge qaraǵanda, bılik basyna kele salysymen, sodan on bes jyl buryn jany jahannamǵa attanǵan «murtty kósem» sekildi búkil bılikti qolyna jıyp alǵan. Nemese parlamentti kerek qylmaıtyn qazirgi prezıdenttik bılik sııaqty.

Sóıtse-daǵy, Qylysh bala jalpy avtorıtalyq rejımderge tán ádetpen tártip, tártiptilik máselesin nazardan esh qaldyrmaǵan, dep habarlaıdy taǵy da sol aýyl «arhıvi». Atap aıtqanda, ol starosta saılanǵan kúnniń ertesine klastyń tazalyqshysyn ózine shaqyryp alyp, onyń nazaryn myna máselege aýdarady.

«Avrora» únimen asqaqtaı sańq etken revolıýııa dabylyna bıyl artyq-kemi joq elý eki jyl. Eki-úsh urpaqtyń derlik ǵumyr jasy. Sovet ókimeti qazaq dalasyna avtolavka men týberkýlez ǵana ákeldi deý árıne durys emes, bul – tarıhqa qııanat. Biraq sonymen birge osydan bes myń jyl buryn oılap tabylǵan tis pastasy aýylǵa endi ǵana kele bastaǵany ıakı elimizde 1951 jyldan bastap shyǵarylyp kele jatqan televızordyń osy 1969 jyly fermide aty bolmasa zaty joq ekendigi, qalqoz ortalyǵynda ilýde bireý ushyrasatyny (basqarma, partorg jáne basbýhtyń úıinde ǵana turǵany) ótirik emes qoı (alǵashqy teledıdar ferma ortalyǵyna kelesi, 1970 jyly ǵana keledi). Aýyldarda elektr toǵy joq, jurt baıaǵysynsha bilteshammen otyr. Halqyńnyń kópshiligi shymnan oıyp turǵyzǵan jertólede turady. Qysqasy, qazaqtyń turmys-kúıi asa ajarly emes, alaıda bul jaǵdaı tazalyq saqtaý, boı kútý máselesine áser ete almaýy tıis, sebebi ata-babamyz budan da jaman kezinde toıǵa barǵan, toıys tazalanyp júrgen. Al búgingi klass jaǵdaıynda gıgıena máselesi esh syn kótermeıdi, ásirese osy sóz mektep janyndaǵy ınternatta jatyp oqıtyn shopan balalaryna qatysty, – dep sózin sabaqtady jańa starosta.

Tazalyqshy osy mindetti birinshi synyptan beri abyroımen atqaryp kele jatqan, aýyldaǵy Ulmash Ádilbaeva deıtin qyzy-tuǵyn. Súndet aǵaıdyń myna baqa bolǵyr balasy sol talaıǵy eńbegin bir-aq sátte tarıh júzinen syzyp tastardaı syzdana sóılegenine shamdanyp:

– Sonda siz balalardyń kóılekteriniń jaǵasy kir, ushtary qyrqylǵanyn, tyrnaqtary ósip, asty kirlenip júretinin menen kórip tursyz ba? – dep shamaly shyrpyndy. – Odan da zoryn aıtaıyn, biraq osynyń barlyǵy da ınternattaǵy baldardyń kinásinen emes!

Jańa starosta «Mynaý ne dep tur?» degen kisishe qabaǵyn qıǵashtaı kerip, ulýdyń aq qabashyq qabyǵyndaı jyltyraǵan tynymsyz ójet janarlarynan ushqyn tastady. Tazalyqshy qyz jan-jaǵyna qaranyp alyp, qulaǵynyń túbin ystyq demimen kúıdire-múıdire sybyrlaǵanda baryp, mol denesi selk etip, ushyp túregeldi.

Bıt! Internatta jatatyn balalardyń ústinde bastyń qara bıti, kıimniń aq bıti órip júrgenin tazalyqshy qyz talaı kórgen. «Nege?» dese, aıtatyndary: «Monsha joq». Negizinde bar, biraq alty aıdan beri qazandyǵy buzylyp, isten shyǵyp tur. Al ınternat úıinde eń bolmasa jyly sýǵa shomylyp alatyn jaǵdaı jasalmaǵan. Bastyqtar bulardan syǵandardyń taıaqpen basqa uryp bıge úıretken aıý balasyndaı etip sabaq suraýdy ıakı sonaý sapqoz ortalyǵyna deıin dedektetip aparyp, túrli saıası-mádenı sharalarǵa qatystyrýdy ǵana biledi.

«Baqa bolǵyr bala» denesi qatty túrshigip, keshine kórgen-bilgenin ákesine aıtty. Basqa bireý bolsa qabaǵymen tyıyp tastar edi, al jastaıynan jetim ósken Súkeń qurt qaınatsa, kóbigin jalaıtyn erke kenje ornyndaǵy maıquıryǵyn (Qylyshtan keıin Serik dúnıege kelgen-di) janyna otyrǵyzyp qoıyp, úlken kisilerge áńgime aıtqandaı alystan sóz shaldy.

– Bizdiń halyqty kezinde tatarlar «sasy qazaq» depti, ol sózdiń qaıdan shyqqanyn bilmeımin. Qoı kórmesek te, qı kórdik qoı demekshi, meniń biletinim, bizdiń ata-babamyz kóship-qonyp, jaıyn júrgen kúnniń ózinde de boılaryn kútip ustaǵan. Bastyń bıtin, sirkesin kerosın, skıpıdar qosyp jýyp óltirgen. Bizdiń dalamyzda buryn aýrý taratatyn mıkrob kem kelgen ǵoı. Onda monshaǵa túspese de, kirli kıim kıse de múmkin edi. Kózdiń sharasyndaı tunyp jatatyn móldir sýly ózen-kólder monshanyń ornyna júretin. Sonan soń qazaqtyń biletin adamdary monsha qan-sólińdi syǵyp alyp qoıady dep, úıde jyly sýǵa shomylǵan, saqar qaınatyp jasaǵan qara sabynmen kirin ezip, erkekter jumyr qoǵalaq taspen denesin ysqylatyp, qurys-turysyn tarqatqan. Al ondaı úı jaǵdaıy joq ýaqytta baıaǵy Urymdaǵy terma deıtin ortaq monsha kerek. Sonyń ishinde qalaly jerlerde, ınternattaǵy qoıshylardyń balalary úshin monsha aýadaı qajet nárse. Mysaly, adaı deıtin halyq sýǵa jylyna eki-aq ret – kóktemde, sosyn kúzge qaraı túsken. «Balyq bolyp ketemiz» dep. Áıeli qoıymen birge qozylap jatatyn qoıshyǵa «Qasqa tis qunanym-aı, qalqozdyń oryndaıyq planyn-aı!» dep óleń aıtqyzý úshin de jaǵdaı jasaý jón. «Táni saýdyń – jany saý» degen sóz symǵa tartqan kúmisteı ádemi, jyltyraq sóz bolyp qalmaýy lazym. Endeshe, monshanyń jarty jyldan asa ýaqyt isten shyǵyp turýy oǵat is, árıne. Oǵat demekshi, qaıbir halyqtarǵa monsha boıdaǵy oǵatty shyǵaryp turý úshin de kerek, al bıt qaramasa otyra almaıtyn qazaqqa monshaǵa jıi túsip turmasa bolmaıdy, – dep, sóziniń aıaǵyn zil aralas ázilge jyǵa aıaqtady.

Qylyshbaı ol kezde «bıt qaramasa» deıtin tirkestiń «sóz termese» degen astarly maǵynasy baryn bilmeıtin, sodan da sózdiń týra maǵynasyna jarmasyp, aqyl zerek shyǵarǵan qorytyndymen:

– Men muny qalaıda jazýym kerek! – dep kesti. Ishi shilde tússe jibimeıtin kókmuz shendilerdi bir jaǵyna shyǵaramyn degendeı dala qaqqan qońyrqaı júzi qabarjyńqyrap otyryp aıtty.

Súkeń ádepkide «Myna júgirmek joǵaryǵa aryz yzǵytpaqshy ma?!» dep shimirigip qalǵan. Oń-solyn tanyp qalǵan on úshtegi bozymbaı áke qabaǵyn seze qoıdy.

– Joq, aýdandyq gazetke jazam. Tup-týra Teńdik Jaýyrovtyń ózine jiberem!

E, solaı ma edi!? Dabyldatqyń keledi eken ǵoı...

Súkeń ornynan sozalańdaı turyp, óristen qaıtqan maldy qoralaýǵa ketti. «Buǵanań seniń qatqan joq, balaqqa júniń jetken joq. Saǵan úlkendermen alysýǵa áli erte» degendi kózimen uqtyra ketti. Taǵy mysyqtaı shaqar nemeniń nıetin ashyq qoldamasa da, sol qabaǵymen-aq, maǵynaly únsizdigimen-aq alǵashqy ákelik shylbyryn bere ketti. «Balam-aı, sol monshańnyń jumysyna rabochkom uıǵarymymen jaýapty bolyp bekitilgen men ózim edim ǵoı» dep aıta almady. Meıli, aqqa táýekel is.

Tıip ketken jeri tárbıe eskiniń adamdary urpaǵyn solaı tárbıeleıtin…

 

***

   Áke aldynan ot alǵan Qylysh starosta sodan qıly-qıly oıǵa bóksin. Kúnde keshke jatqanda tereń oılarǵa jumady. Árıne, ákeniń batasy bos qaldyrmaıdy. Biraq bata deıtindeı bata da berilgen joq qoı. Al ekinshi jaǵynan osy on úshke kelip, at jalyn taraǵan shaǵyna deıin ádildiktiń, aqıqattyń atasy óldi degendi de estimepti. Klastas jan dosy Ǵalymjan Nuryshev aıtatyndaı, bul máseleler kún tártibinen túse qoımaǵan.

Eki dos bul shaqta kólbep jatyp kitap oqıtyn, gazet dese ólip turatyn jáne «Smenamen» súgiret túsiretin bir aýrý tapqan-dy. Bala bitken oqyǵanyn toqıdy ǵoı, solardyń kópshiligi baldáýren shaqta ólermen Pavka Korchagın men ákesine shekti ymyrasyz Pavlık Morozovtan quryq áketetin. Dál osy joly bala Qylyshtyń nıet qoıǵan oıyna Pavlıktiń jalaýly erligi dóp keletindeı kórindi. Tolqyn jaldanyp buıralanǵan qarakúl eltirisiniń qyzyǵyn áride ortalyq kóredi. Odan qaldy beride jergilikti atqaminerler men baskótererler «atasynyń malyn jaýdaı shabady». Baıaǵydan bergi ata ǵuryppen qaraǵanda, aǵaıyndy, tipti aýyldasty synaý – shennen shyqqan, sóket is. Biraq ádilshil, týrashyl «aıdarly altyn» sovet ókimeti, qalamdy qarýǵa teńegen ókimet sonyń bireýine de qarama, ala jipti attaǵandy, jalaqy alyp júrgen jumysyna taıaq ushynan, nemketti qaraǵan adamdy syn sadaǵymen aıamaı túıre dep úıretedi. «Syn túzelmeı, min túzelmeıdi» deıdi. Jan-jaǵyńa zer sal, uzaq ańdap, tereń barla, jas tilshi deıdi. Masyldyq beleń alyp tur. Eńbek etýge, oı oılaýǵa masyldyq. Jumystan úıge tyshqansha tasıtyn masyldyq. Qazirde jymqyrý delinip júrgen memleket múlkin talan-tarajǵa salý. Jeń ushynan jalǵasyp memleket qarjysyn urlaý, para alý. Búgingiler sııaqty keńirdektep jemeıdi, óńeshterine ógiz qulap jatqan jemqorlyq emes, ashyq asamaıdy, aılamen búrkeńkirep jeıdi, shıkideı, shaınamaı-talǵamaı qylǵytyp jiberse, shamadan assa tógiletinin biledi. Sebebi, ókimettiń emeýrini solaı: qazyna sybaǵasynan bir sydyrǵy jip alsań da  bildirtpeı al, bildirttiń be, aıaýshylyq kútpe – eki kóziń torkózdiń arjaǵynda jyltyraıtyn bolady. Keńestik júıeniń bir-birine shalys kelip qalatyn, biraq tereń túbinde qashanda adam balasynyń janynan eski murjanyń kóleńkesindeı erbıip qalmaıtyn pendáýı osaldyqtaryn jiti eskergen qaǵıdattarynyń biri osyndaı-dy. Bul adam balasy ońaı oljaǵa sýyq qolyn sozýdy báribir qoımaıdy, biraq sony tejep, shektep otyratyn kúsh kerek degendik.

Mine, solaı. Jaıyq jaǵasynda jaıyn jatqan sapqozdyń ákimqaralarynyń arasynda osyny qapysyz uǵynyp, sharýashylyqtyń qoń et, maıly súbesine tumsyqtaryn qadap qoıyp, bildirtpesten tespeı soryp jatqan súlikter joq emes-ti.

Bala Qylysh osynyń bárin oısha salmaqtaı kelip, bir kúni tań aldynda nyq bir sheshim qabyldady. «Kóppen kúresetin zaman keldi. Shylyq jeńe me, biz jeńemiz be?» dedi ol terezeden sebezgilep túsken oımaq sáýlelerge qarap oılanyp jatyp.

Tarıhı sheshim solaı qabyldanǵan. Erteńine arty jer ıiskemeıtin qulan aıaq Esboldan jeti shaqyrym Onúshinshi aýylǵa – sapqoz ortalyǵyna jaıaýlap baryp qaıtty. Kitaphanaǵa soǵyp, ondaǵy medıınalyq ádebıet bólimindegi sórelerdi qoparystyryp júrip, ulyqsan «kıtobtyń» bireýinen bıt-búrgege qatysty málimetterdi tapty. Pedıkýles aýrýynyń tuńǵıyǵyna tústi. Bıt órmeıtin jalǵyz-aq kıim – jibek matadan tigilgen kıim degen jerine kelgende kúlkisinen kitaphana ǵımaraty teńselip, jer qımyrlaǵandaı boldy. Bestiń sháıin iship otyrǵan kitaphanashy apaılar shashaldy. «Oıbaı-aý, bizdiń aýyldaǵy qaıdaǵy jibek kıim?!»

Ińir áletinde úıge jetti de, sháıin de ishpesten, aqshammen jarysa shabyt shyraǵyn jaǵyp, etpettep jatyp qalamǵa baǵyndy, qaǵazǵa tabyndy. Qysylshańda tez jazyp tastaıtyn jýrnalıstik mashyq keıin qara tájirıbemen keldi ǵoı, al tyrnaqaldysyn jazý oǵan ońaıǵa túsken joq. Temir sapushy kósteńdegen on úshinshi nómirli aǵash qalamsabyn kók sııaly saýytqa qaıta-qaıta matyryp alyp (sharıkti avtoqalam onbirinshi aýylǵa áli jete qoımaǵan), jazǵanyn qaıta-qaıta jyrtyp, ne jazsań da kótere beretin bıshara qaǵazdy deste-deste shyǵyndap, túnimen qalam tebirentti. Kestesin kelistirip jatpastan ıakı «ezop tásilimen» tásilsheńdemesten, shıratqan qyl shylbyrdaı shıyrshyq atyp, ashýǵa tyǵylyp soıdaqtatty. Erteńine kerege kóz dápterdiń úsh betine jazǵan otynyń aldy, sýynyń tunyǵy – feleton deýge de, pamflet dep ataýǵa da keletin áshkereleý shyǵarmasyn qarlyǵash qanat kók konvertke salyp, muqııat jelimdep, syrtyna Mahambettegi aýdandyq gazettiń adresin jazdy da, redaktordyń «tap ózine» joldap jiberdi.

 

***

Apta aralatyp, aýdandyq «Maldy óńir» gazeti jas tilshiniń «Aýylda monsha joq» degen aıqaı taqyryptaǵy syn maqalasyn ekinshi betine qasqaıtyp jarııalady.

Ol kezde aýyldarda gazet ataýly pushpaǵyna deıin oqylatyn. Qyrǵa barsaq qoı semiz, oıǵa barsaq oı semiz-di. Nemese oqyǵandary oqymaıtyndarǵa aıtady, áıteýir, ne kerek, bireýden bireý estip, suq habar túrlenip, san qubylyp jetip, túske jaqyn aýyl túgel qulaqtanyp boldy. Birinen biri tyńdap, qushtarlana áńgimeleıdi. Ásirese ot ala kelgen, sabynnyń bulqynshaǵyn suraı kelgen qatyndarǵa kerim taqyryp boldy.

Gazetti aldymen qolǵa alǵandardyń biri, álbette, avtordyń ózi edi. Júregi atqaqtaı soǵyp, maqalanyń sońynda turǵan aty-jónin qaıta-qaıta oqıdy. Endi she, taýarıhqa óziniń ǵana emes, atasynyń da aty iligip tur ǵoı (ol kezde Quljanov bolyp jazylatyn). Keshkilik ákesi jumystan kelgesin, úı-ishi jınalyp, bilte shamnyń jaryǵymen «gromkochıt» jasaldy. Tasqa basylǵan sózdiń qudireti-aı, Quljan tuqymynan jazýshy shyqqanyna jáne ánsheıin «nama jazý» emes, balapandaı qabyrshaǵyn jaryp shyǵa sap mynadaı áıdik syn maqala bergenine úı-ishi, aǵaıyn-juraǵat túgel qýanysyp, shúkirlik aıtysty.

Bular osylaı tursyn, aýylda ám keńse jaqta ne bolyp jatyr eken, soǵan keleıik.

Ne bolsyn, «Óz ákesin ózi qaraqtaǵany nesi, besikten beli shyqpaı jatyp?!» dep aýyzdaryn sylp etkizedi áıelder. «Alataýdaı ataǵa ul qyshqyrǵan zaman boldy ǵoı, – dep kúrsinisedi sharýaqor eresekter. – Ejireı ul, bedireı qyz, kekireı kelin». Shaldar sırek saqaldaryn shójimdep saýady: «Jaryqtyq Móńke bı boljap ketipti ǵoı bul kúndi. «At jaqsysy arbada bolar, Jigit jaqsysy saýdada bolar, Jas balshyqtan úıiń bolar, Jas baladan bıiń bolar dep». Kózi qaraqtylary keńse jaqtyń aýanyn ańdap, ıis tartyp, áliptiń artyn kútisti.

Keńse jaqta ne bolýshy edi shýlyǵannan basqa. Zappermi Esim jatyr úıde oıbaılap, «Qap, saqaldy qoldan berdim-aý!» dep. Ertesine tańerteń basqarmadan sýyt shaqyrý kelgende baryp eńse tiktep, «bar báleniń basy» Súndetti aldyǵa salyp, jan-jaǵynan áktipke qorshatyp, bári Onúshinshi aýylǵa bet qoıǵan.

Ol kezde gazettiń qahary kúshti. Júsip Balasaǵunnyń bir naqylyn «Keldek qalam ushynda kók naızanyń susy bar» dep sál ózgertip alǵan keńestik ıdeologııanyń kesken tártibi boıynsha bastaýyshtan ortalyqqa deıingi baspasóz býyndarynda jaryq kórgen kez-kelgen syn materıal aıaqsyz qalmaıtyn. Mindetti túrde jaýapty organdar tarapynan qaralyp, kináli laýazym ıeleri jazaǵa tartylyp, syn ıesine merziminde jaýap beriledi. «Gazetpen bir shybyndy, bir sapqoz dırektoryn óltirýge bolady» dep el ańyzdaıtyn ýaqyt. Shybyndy qaıdam, bu joly Nurmahan Aýdanovtyń basyn bult shalǵany, basy ketpese de tobyǵy isetini anyq edi. Tobyǵy isken adam qarap tura ma, Súkeńe qosyp zappermini tobyǵynan bir qaǵyp, ushyryp túsirýi ábden múmkin.

Bular osylaı bara bersin, Onbirinshi aýylda ne bolyp jatyr edi, endi soǵan keleıik.

Erteńine, úıden asaýdan úıretilgen mal syqyldy qalpaǵyn osqyraıta kıip shyǵyp ketken Qylysh bala sabaqtan oralsa, mássaǵan, bezgeldek, keshegi kóterińki kóńil-kúıden dym qalmaǵan. Áke qystyń kózi qyraýda ortalyqqa, úkim shyǵarylatyn sýyq otyrysqa sýyt áketilgen. Keshegi 37-niń zobalańyn kóre qalǵan maqpal kázekeıli sheshege osynyń ózi atyshýly «úshtiktiń» onbes múınettik ólim májilisi bolyp elesteıdi. «Qarap júrmeı, qaıdaǵyny shaqyryp! Endi ákeń túıgish kóretin boldy, sáıgektelip qýǵynǵa túsetin boldy» dep qamyryǵady. Bul:

– Apa-aý, qoryqpa, kóp bolsa jınalysta bir silkilep alar, – dep jubaýratsa:

– Qaıdaǵy silkileý, astyndaǵy máshindi tartyp alady! – dep, tap bir qoradaǵy jalǵyz saýyndy sıyryn jetektep áketip bara jatqandaı boı beretin emes aqkóz adaıdyń qyzy. «Zilqabaq, oıbaı, zilqabaq zaman kele jatyr!»

Zilqabaǵy nesi dep tór úıge baryp jatyp aldy. Biraq qaraǵaıdan qulaǵan Er Tarǵyn sııaqty qashanǵy jatsyn, ortalyqqa ketken aıǵyr top oralady-aý degen qarsańda shydamaı ornynan turyp, qoraǵa baryp tyǵylyp otyrdy. Shapalaq degeniń ánsheıin nárse, ashýlanbaıtyn, al ashýlansa babasy Isataı sııaqty, kókdolysy ustap, kóterilip ketken kezde ákeniń qolynda plantatordyń bıshigindeı ysqyrynyp, jonyńdy jalaı qoıatyn jalpaq bylǵary belbeýdi aıtsaıshy. Ásirese doǵa bas aıyl jaǵy… qolǵa tıetindeı kún týa qalsa, uzyn aqqan Jaıyqtyń qalyń qorysyn betke alyp zyta jónelmek batyryń.

Depýtaııa keshikti. Ańshynyń keshikkenine súıiner-súıinbesin bilmeı, jas tilshi kózi bozaryp, qoranyń jartylaı ashyq esiginen aýyl syrtyndaǵy betegesi bozarǵan saıyn dalaǵa, saǵym qydyrǵan jalpaq jonǵa kózderi botalap uzaq-uzaq qaraıdy. Oqtyn-oqtyn tanaýyn jelge tosyp, qulaǵyn tigip, máshinniń daryldaǵan daýysy shyǵar ma eken dep dybys aýlap qoıady. Ózendi qursaýlaǵan muzdyń aıazǵa shydamaı, áınekteı shatyrlaǵan dabysynan bóten eshteńe estilmeıdi. Jaǵy sopaıǵan, ıini túsken, oıy oıqy-toıqy. Qaıtsin endi, aldy – órt, arty – jar bolsa. Jaıyna qarap júrmeı, ne jyny bar edi monshany jazyp?! El ishindegi shylqyǵan ádilsizdik munyń nesin alǵan?! Ashyǵyn aıtsań aǵaıynǵa jaqpaısyń, aqıqatyn aıtsań ákimderge jaqpaısyń. Ákesindeı kisilerge… joq, asqar taýdaı ákege aqyl aıtyp nesi bar edi!? Toń moıyn, tomar jelke, bylǵary bas sheneýnikti jónge salar bul ma?!.

Ákesi keshtetip keldi. Úıge kire sala, sary qunajyn, tory atpen muzdaıaq «kampan» bop otyrǵan muny Jabý bala júgirtip shaqyryp aldy. Qydyrbekshilep «Qara qypshaq Qobylandyda neń bar edi, qulynym?!» dep daýys sala ma dep edi, joq, «Ózýińdi, «Batyr bala Bolatbek» sen boldyń ǵoı (ákesin tap jaýy retinde kórsetip bergen sovettik jas pıoner Bolatbek Omarovty aıtqany), ákeńdi synap, ataǵyń elge tarady. Kel, shaıǵa qara», – dep kúlip, ústel basynan oryn nusqady.

Sóıtse, jaǵdaı bylaı bolǵan eken.

Shynynda da, moıyn burǵyzbastaı oryndy dálel, bultartpas faktilerdiń negizinde somdalǵan qol basyndaı maqalanyń salmaǵy sapqoz basshylyǵy úshin qos betti alyp, shirenip jatatyn syn maqalalardan kem soqpapty. Másele monshada ǵana emes. Másele mynaǵan joǵarydaǵy úkimet-qurııat qalaı qaraıdyǵa tirelip tur. Kommýnızm tabaldyryǵynan attap basqaly turǵan, bıt-búrge ymyrasyz kúrestiń nátıjesinde birjola joq bolyp, tarıh enshisine ótkizildi dep raport urylyp jatqan mynadaı aqjarylqap zamanda bir emes, baqandaı jıyrma sovettik úlgili pıonerdiń ústinen kóp mólsherde aq jáne qara tústi parazıtterdiń tabylý faktisi alda-jalda býrjýazııalyq synampazdardyń qolyna túse qalsa, onysy qumdaǵy keńestik kesirtkelerdiń izin kesip, sýdaǵy sovettik jylandardyń tisin sanap otyrǵan «Golos Amerıkı», «Svoboda» radıolary arqyly berile qalsa, ne bolatynyn tek kózge elestetýge bolady – túkpirdiń túbeginde jatqan «Zaýral» keńsharynyń aty qadirli Leonıd Ilıchtiń baıandamasyna iligip, tarıhqa máńgilik qara jazýmen jazylyp qalmaq. Jáne osynyń bárin búldirgen kim deısiz ǵoı – monshaǵa jaýapty adamnyń óziniń baýyrsaqtaı balasy.

Sovhoz dırektorynyń kabınetinde ótken partııa, keńes jáne kásipodaq uıymdarynyń birlesken tótenshe jınalysynda ústel qushaqtaǵan myqtylar osynyń bárin tóndire kelip, kommýnıst Súndet Quljanovtyń máselesin dál osy qazir, dál osy jerde «maıshammen» qarap jiberip, tıisti jaza qoldanýdy usynyp, tabandap otyryp aldy. Bir-birimen iliktes, ashna ákim-qaralar, aýylsovet tóraǵasy men jumysshylar komıtetiniń tóraǵasy balasyna durys tárbıe bere almaǵan Súndetti jumystan shyǵaryp, astyndaǵy máshıneni tartyp alýdy usynsa, sapqoz partııa komıtetiniń hatshysy odan ármen kúsheıip, partııadan shyǵarýdy talap etti. «Bizge orystyń bıtinen góri ózimizdiń sirkeler qaýipti» dep Sımon Petlıýra qalaı dál aıtqan deseıshi.

Hál jamanǵa aınaldy.

Reseıde Qazan tóńkerisin jasaǵan Lenın deıtin kisi bolǵan. Múmkin estigen shyǵarsyzdar, keremet oıshy adam (oıshy bolmasa dúnıeniń teń jarymynyń damý baǵytyn basqa arnaǵa bura alar ma edi). Revolıýııany Máskeýde qarsylaǵan aǵylshyn barlaýshysy Robert Brıýs Lokkarttyń jazýynsha, sol Vladımır Ilıch Sovnarkom májilisi ústinde, ádette Trokıı birinshi bolyp ortaǵa usynys tastap, oǵan komıssarlardyń bireýi tap berip, eki jaq daı-daı aıtysqa túsken shaqta tizesine qoıǵan bloknotyna áldenelerdi túrtip qoıyp, qysyq kózdi, shyqshyty shyǵyńqy, mońǵol repetti júzin tómen salyp (ákesi túrki chývash bolǵan) ózimen-ózi otyrady eken de, eń sońynda tasshaınar komıssarlardyń bireýi turyp, «Al endi Vladımır Ilıch kesigin aıtsyn» degende baryp jazýyn doǵaryp, bir-aq aýyz sózben máseleniń sheshimin aıtady eken. Ýájdiligi sonsha, jańa ǵana bitispesteı bolyp turǵan taraptar tynshı qalatyn kórinedi.

Bizge úzik-úzik jetken málimetterge qaraǵanda, sapqoz dırektory Aýdanov álgi tarıhı jınalys ústinde ózin dál sol proletarıat kósemindeı ustapty. Belsendiler ádetinshe suq saýsaqtaryn shoshaıtyp, talasa-tarmasa jaryssózge shyǵyp jatqan shaqta byljyr oı, biteý qulaq tirlikke ytyrynǵandaı, shyqshyt eti oınap, ún-túnsiz otyrypty da, sheshender solyqtaǵan shaqta kesimdi sózin bir-aq aıtypty. Aldymen qaramaǵyndaǵylar silkinsin, serpilsin dep ótkir etip, jandaryna batyryńqyrap búı depti:

– Osy sender, barlyǵyń da, malshylardyń arqasynda jer basyp, semıa asyrap otyrsyńdar. Jekedegi maldaryńdy qyrdaǵy baqtashy men malshyǵa qosyp qoıatyndaryńdy jerdegi men jasyrǵanmen, tóbedegi «dırektordyń» aldynda jasynǵa shyǵara almaısyń.  Sóıte tura, malshy qaýymnyń shyn muń-muqtajyn qyzdyrmanyń qyzyl sóziniń topanyna kómip, aýadan ýáde, tozańnan tilhat berýdi bilesińder. Monshanyń isten shyqqanyn, mekteptiń qurttap bara jatqanyn, balalardyń moıyny yrǵaıdaı, bıti torǵaıdaı bolǵanyn sezip-bile júrip sender únsiz qalǵanda, tyshqandaı bala shydamaı, maıdan ashypty. «Zań-eke, partııa-eke, kásipodaq-eke, buǵan ne aıtasyń?!» dep. Bile bilsek, bizdiń bárimizdiń boryshymyzdy altynshy klastyń oqýshysy atqaryp, úlken erlik jasaǵan. Aıtpady demeńder, osy bala keıin el basqarady. Osy jaǵynan kelgende Súndet Quljanovtyń mundaı balany tárbıelep ósirgen eńbegi jumys barysynda jibergen kemshilikterin joıady, tipti osy jaǵdaı baqpa qonaq oısyz bala ósirip otyrǵandarǵa úlgi, ónege etip kórsetýge ábden laıyq deýge aýzym barady…

Jaǵdaıdy ýaqyt bılegen zaman ǵoı, soǵan qaramastan Nurekeń shyndyqtyń betin kólegeılegen nárseni sypyryp tastap, ózegin jaryp, baýyryn tilip, betke soqqan. Birinshi basshy osylaı dep turǵannan keıin jıylys ýájdi sózge toqtap, Súndet Quljanovty jazalaýdyń ornyna, ony kóterip, zapperminiń orynbasary – aǵa jumysshy qyzmetine taǵaıyndaýǵa usynys jasaıdy jáne onymen shektelmeı, bir jalaqy kóleminde syılyq aqsha berý, Sochıge kýrorttyq emdeý-saýyqtyrý joldamasyn usyný jóninde sheshim alady. Monsha deıtin muǵjızaǵa ekibastan búkil kúsh jumyldyryldy.

Sol joly Aýdanovtan basqa dırektor, búginginiń bárine baıaǵy qorjynnyń túbinen qaraıtyn bireý bolǵandaı ǵoı, másele basqasha sheshiler edi. «Jaqsy basshy – elge qut» degen osy. Jaryqtyqtar, halyqqa «áı kápir» atanbaı, sońyna sóz ertpeı ketti ǵoı solar.

Súkeń osynyń bárin úı-ishine qysqasha baıandap ótti de, qoradaǵy boıdy alǵan sýyq endi shyǵyp dirdektep otyrǵan «Bolatbegine» qarap:

– Al endi, balam, toqtap qalma, maqalańdy qarsha borat, – dep batasyn berdi.

Qazaqta onsha kezdese bermeıtin qasıet – balasynyń arman-maqsatyna onyń ózimen birge sený…

 

SEMSERDIŃ DÁMI

 

Ádildik aqyr túbi ońǵa basty ǵoı. Endi aıta berýge bolady, baıaǵy kezderi meniń de basymnan osyǵan uqsas bir kep ótken. Biraq on úshimde emes, ýnıversıtettiń birinshi kýrsyn túgesip kelip, aýyldaǵy aýdandyq gazette praktıka ótkergen jazda ózimizdiń kásipshiliktegi komsomol jumysyn synap maqala jazdym. Men – keshirek týǵan kórpeldesh, Qylyshbaı – erterek týǵan marqa. Degenmen, ekeýimizdi týystyratyn bir jaǵdaı – sol joly Qylysh sııaqty men de materıaldy alystan arbalap jatpastan, esikpe-esik kórshi turatyn komsomol uıymynyń hatshysy Jańyl Úmbetaevadan ala qoıdym. Osylaı da osylaı, Jańyldyń jazyǵy joq, jalyndap turǵan jas qyz, bar gáp jastar uıymyna baǵyt silteıtin, eń bastysy, qarjylaı kómek kórsetetin kásipodaq uıymynda deımin. Eń ǵajaby, synymnyń nysany – kásipodaq tóraǵasy da alysta emes, osy bizdiń «Zań tóbede», úıme-úı kórshi turatyn Dúısen Jaqashev edi. Kórshiliginiń ústine, rý jaǵynan qýalaǵanda da jaqyndyǵy bar. Klastas dosym Marat Jaqashevqa erip baryp, Ráýash apamnyń irimshik-qurtyn talaı jaıǵaǵanmyn. Maqala shyqqasyn, álbette, ol jaqqa betteı almaı qaldym. Dosymnan da aıryldym. Tańerteńgi sháı ústinde apam marqum qatty renjidi. Esesine tátem (bapamdy táte, al onyń aǵasyn bapa deıtinbiz) men jaǵynan tabyldy. Munysy júregimdi jylytty. Biraq búgingi kúnniń bıiginen bajaılasam, sonym ábestik bolǵan eken. Jastyq kóńildiń yntyǵýy da ásire bola bereme, talaptyń aty aryndap, ár qııanǵa salǵan shaq kózsiz be, kim biledi, áıteýir sol joly tosyn sheshimniń bet qaratpas kókiregimen áı-túı joq perip ketken ekenmin. Jastyq kisini qııaǵa da shyǵarady, quzǵa da laqtyrady degen osy bolýy. Muny jazyp otyrǵanym: men sondaı edim deý emes, bálkim Qylyshbaı da kezinde osyǵan uqsas bir sezimdi bastan ótkergen shyǵar degendik. Áıteýir batyrlyqtyń da ebi men orny bar ekenin keıin ómir uqtyrdy ǵoı. Taıaq jeıtin jerdi biletin boldyq. Eń bastysy, tazalyq úshin kúresýden buryn aýlany da, qoǵamdy da ýaqtyly sypyryp otyrý qajet ekenin túsindik.

Bul jolda sóz, sóz óneri – úlken qarý. Dúnıeni dúr silkindirgen alǵashqy maqalasymen osy aqıqatty aǵatsyz túısingen jáne ákesinen bata alǵan Qylysh endigi jerde sóz saýyp, sóılem baǵýǵa belin býyp, bilegin túrip kiristi. Tym kóp jazylǵan jazý, tym kóp oqylyp qoıǵan kitap balany balalyq minezden ajyratqan da shyǵar, biraq ómirlik shyndyq solaı: basqa balalar astaryna sıyrdyń japasyn qoıyp syrǵanaqta júrgende, bizdiń Qylysh bes saýsaǵy máımeńdep, tereńnen qurastyryp namajazýlar jazyp otyrǵan. Basqa balalar syrǵanaqtan soń quıryǵyn qasqyr tartyp ketkendeı jamaý quıryq kıimmen júrgende, bizdiń Qylyshekeń súzilip qatyp kıinip júrgen. Qaıtsin endi, tanylyp kele jatqan jas qalamger. «On úshinde halyq qamy úshin qabyrǵasy sógilip, júıkesi júdegen azamat» deıtin ataǵy jáne bar. «Shynshyl» degen baǵaǵa qylapsyz ıe bolyp tur. Birqatar jurt eki kózi ottaı jaınap, asyǵynan jer qazyp turǵan syǵyrdan qoıdaı yǵysady. Ustara-qalamyn tizesine syrt-syrt janyp, ákesinen bastap basqarmaǵa sheıin murtyn basyp, saqalyn alyp otyrǵan balamen, bala emes-aý, bálemen tipti «Pálenshekeń» atanyp júrgen eldiń bas adamdarynyń ózi jaqsy bolǵysy kep tura ma, qalaı?! Janynda jylýy joq, sup-sur sheneýnikteriń de betterine qan júgirińkiregendeı bolyp, synyńqyrap qalady. Segizinshi klastyń oqýshysyn fermadaǵy ártúrli býyn basshylary beıne bir aýdandyq gazet tilshisi kelgendeı sonadaıdan kútip alyp, qyzmet oryndaryn aralatyp, jandarynda júredi (mysaly, «Qarakólshe – baǵaly ónim» reportajy). Olar ǵana emes. Bul jańadan ushtalyp kele jatqan qynaby altyn qyrqaryn asynyp, qarshyǵadaı jutynyp, kóshege qylań uryp shyǵa kelgende, sákildek qyz qurǵyrlar erinderi kúlkimen qaýyz jaryp, sheker kózderin bir tóńkerip ótetin boldy. Kúlmeı kúmirá bolǵyr keıbireýi bul asfahanı almasyn qynaptan qylt etkize shyǵaryp, jylt etkize sýyrǵan shaqta burynǵy «pıonersiń áli» deıtin sózin umytyp, syńq ete qalatynyn qaıtersiń. Ádilsizdik ataýlyǵa on úshinde atoı sap qarsy shapqan esboldyq Don Kıhottyń zaýraldyq Dýlsıneıasy bolýdan ketári emes ózderi.

Baıaǵyda áıel halqy Raspýtınniń bir qaraǵanynan qarashyqtary tóńkerilip, sharýalary bitip ketedi eken. Búginge deıin qolda bar aýyzsha derekter Qylyshbaıdyń bir nazar qylǵanynan keıbir áıel jynystylar sondaı bir ekstatıvtik jaǵdaıǵa jaqyndap qalatynyn kórsetedi. Já, onyń jaıyn munda jazyp oryn almaıyn, sebebi, osy shetin máseleniń shetin basýdyń ózi – avtory belgisiz shyǵarmanyń ıesin tabýmen, ıaǵnı atrıbýııamen aınalysqandaı bir bolymsyz tirlik bolar edi. Bul taqyrypqa jalǵyz-aq qosarymyz – kezinde meni sportpen aınalysý ótpeli jas kezeńiniń hıkmetterinen saqtap qalǵany sııaqty, japonnyń segýnyndaı qylyshynyń ótkirligi aldymen zerdesin ótkirlegendikten Qylyshbaıdyń boıynda oqta-tekte oshań etip bas kóterip qalatyn, jaýqazyndy túbinen qazyp jeýdiń ańsarynyń basyna sý quıylǵan. Selebesi qynyna syıanýy, qyny basyna syıanýy sebepti der kezinde tyıylǵan. Áıtpegen kúnde adamızát ár túrli satydaǵy basylymdarda elý jyl boıy boıy úzdiksiz jaryq kórgen 530 ataýly jýrnalıstik materıaldardy tushynyp oqý baqtııarlyǵynan aırylar ma edi, qaıter edi…

Úshbý materıaldarǵa qarap otyrǵanda, bizdiń Qylysh ta jazýdaǵy alǵashqy adymdarynyń birin qazaq qalamgerleriniń basym bóligi sııaqty óleńmen bastaǵanyn baıqaımyz. Quıtaqandaı kezinde telpegin qolyna alyp óleńge basqan Tuıaq jyraý, Eset Qarauly, Mahambet, Murat, odan bergi Yǵylman, Qumar shyqqan eldiń ulany emes pe qaıtse de. Apyl-tapyl basqan myna bir óleńi (Sultan-Mahmuttyń «Shákirt oıyna» eliktep, «Oqýshy oıy» degen at qoıypty, rýhy da sondaı) jetinshi klasta júrgeninde jazylǵan eken: «Aspan, aıly araı – tún, / Súısine oımen qaraımyn. / Gagarın salǵan aq jolǵa, / Qus jolyn appaq balaımyn…» Aýladaǵy sákide túngi tunjyr aspanǵa kóz tigip, bala qııalymen baıyp jatqanda oıǵa kelgen shýmaqtar ǵoı. Qylyshta balalyq qııaldy qanattandyratyn osyndaı ekpindi uıqasym óleńderdiń onshaqtysy bar. Odan ári birtindep suıylyp baryp, joǵary klastarda pyshaq keskendeı syp tyıylady. Esesine novella, áńgime dep aıdarlanǵan qarasózdiń basy kóbeıedi.

Men bul jerde Qylyshbaıdyń prozasyna syn berip jatpaımyn. Sebebi olar qalamdy ermek etetin árqandaı adamnyń elikteý, solyqtaý kezeńderinde mindetti túrde bolatyn alǵashqy ózin-ózi baıqaý, synap kórýler ǵana. Menińshe, Qylyshtyń jazýshylyq jolǵa birjola túspeı ketýiniń ózindik birneshe sebebi bolýly. Birinshiden, keıipkerimniń kitap oqýdy balalarǵa arnalǵan ádebıetten bastaǵandyǵyna úlken kúmánim bar. Bir kezdegi ózim sııaqty Marshaktardy, Chýkovskıılerdi, Muzafar Álimbaevtardy attap ótip, birden qalyńdyǵy kereqarys «Graf Monte-Krıstolarǵa», tórt tom «Aq Jaıyqtarǵa» sekirse ózi bilsin. Bul – jalpy kórkem shyǵarmashylyqtyń ádepki ustaz deıtin uıasynyń bolmaýynan týatyn kemshilik. Ekinshi jaǵynan, bizder keńestik ıdeologııanyń qurbany ǵana emes, salmaqty nárseni jaqsy dep, kóńil kóteretindi jeńil, ústirt, ıaǵnı nashar dep tapqan jáne janrlary qatań bólingen keńestik odaq ádebıetiniń bıik ıdealdarynyń qurbanymyz. Osynyń ózi ishinde Qylysh bar, bálkim ózim de bar birqatar bolashaq jazarmandy jańa qalam jasaqtaı bastaǵan shaǵynda sóz óneriniń káýsar bulaǵy – balalar ádebıetine soqtyrmastan, naǵyz ádebıetten alystatyp alyp ketken sııaqty. Áıtpegen kúnde Qylyshbaı Súndetulynan táp-táýir prozashy shyǵyp qalýy múmkin eken. Onyń metonımııalyq prınıppen jazylǵan tyrnaqaldy «Qarlyǵash uıasy» novellasyn, odan sońǵy «Sýret syry», «Sheshim» deıtin dúnıelerin oqyp otyrǵanda osyndaı oıǵa tirele berdim. Sońǵy ekeýiniń janrlyq jynysy «áńgime» dep aıqyndalypty, biraq olarǵa qaıtkende de taza prozadan góri kórkem ocherktik proza degen aıqyndaýysh kóbirek kelińkireıdi. Onyń sebebi álgi dúnıeler ónboıynda prozalyq elementterdiń tolyp jatqanyna qaramastan, sıýjetteri ómirde tórkini bar ýaqıǵalardan shyǵarylǵan jáne eń bastysy salqyn aqyldyń qalybyna qatyrylǵan. Ashyǵyn aıtqanda, munda aqyndyqtyń da, jazýshylyqtyń da aıqyn birinshi sharty bolýy tıis, álgi «alyp ketip», «ákelip tastaıtyn» belgisiz tylsym kúshtiń – bas qańǵyp, kóz tunyp jazatyn erekshe háldiń jazýǵa qatysqandyǵy onsha ańǵarylmaıdy. Qylyshbaıdyń myqtylyǵy sol, osy jaǵdaıdy, ıaǵnı óziniń joqtan jonyp eshteńe jaza almaıtynyn túısik jitiligimen qapysyz uǵynyp, ishteı qazyqbaý etip shalýy, óziniń deńgeıindegi óleń-áńgimeni qoıyp, ádebıetti túsinip oqıtyn saýatty oqyrman bolyp qalýdy jón kórýi. Bravo, Qylysh! Seni gazet aqyny bolyp ketýden qudaı saqtady ma, álde ózińdi óziń saqtadyń ba, ol jaǵy maǵan málimsiz, biletinim – mynaýyń kórkem ádebıetti hobbıge aınaldyryp júrgen búgingi bazbireýlerdiń kózine shuqyp kórsetetindeı-aq úlgi eken. «Iýpıter kisini jazalaǵysy kelse, odan aqyn jasaıdy» (Genrıh Geıne) …

Osylaısha Qylyshbaı jýrnalıstıka deıtin qyzyq ta taýqymetti kásiptiń soqpaǵyna birjola túsken (ol Keńes zamanynda mamandyq dep kádelengen bul kásiptiń ıeleri akvalangtarmen, aspazdarmen birge ǵumyr jasy eń sholaq kásipterdiń alǵashqy úshtigine kiretinin bilmeıtin jáne topshylaýdyń ornyna bir kezde ózin «pýblııst» dep eseptegen zańger, saıasatshy Lenın syqyldy áli kúnge «dıplomy boıynsha tarıhshy, al mamandyq boıynsha jýrnalıstpin» dep osy eńbegi zor, tuzy sor taǵdyry úshin maqtanady). Sosyn da ǵoı jas tekeshik álgi monsha feletonynyń artynsha «myltyǵynyń biltesin» jóndep alyp, ot alyp qopaǵa túskeni, mektep bitirgenshe «Maldy óńirdiń» betin bermeı hat-habar, maqala, sýretteme, reportaj, syqaq, problemalyq materıal syndy árqıly janrlardaǵy dúnıelerdi súıkektetkeni. Al endi bar ma, baqylaý ańǵarǵyshtyǵy kúshti bola tura jas tilshiniń álgi basy daýǵa qala jazdaǵan «monsha hıkaıasy» sııaqty ay, ashyq synǵa budan keıin attap baspaýy oılandyrady. Segizinshi synypta júrip jazǵan, «másele qoıady» deıtin qosalqy aty bar maqalasynda ǵana soıalıstik qoǵamdaǵy jańa salt, jarasty dástúrlerdiń ornyn tolǵap kelip, aýyldaǵy ordendi eńbek ardageri apaıdyń zeınet demalysyna shyǵýy eleýsiz qalǵanyn, qolyna gúl shoqtary emes, pensııa qaǵazy ǵana tıgenin jol arasy aıtyp, bireýlerdi atyn atamaı túırep ótedi. Baıaǵy «monshadaǵydaı» aryn, qyzý joq, kedir-budyr shyndyq joqqa tán, álde «kúshiginde talanǵan ıt jaltaq boladynyń» keri kelip tur ma?!

Ádepkide solaı oılaǵanmyn, biraq maqalany túgel oqyp shyqqannan keıin qaýashaǵym ishindegi boz bylamyqqa birdeńe barǵandaı boldy – bala arada ótken eki jyldyń ishinde jazý ónerinde bet tartyp mashyqtanǵan, ósken, óskeleńdegen eken. «Quıryǵyn teýip oınap tur» deýshi edi mundaıda marqum Rahań. Sóılesken adamyn konserviniń qalbyryndaı op-ońaı ashyp, aıtqyzbasyn aıtqyzatyn úzdik qabiletiniń arqasynda qalamyn dóp sermeıdi, ómir deregin, ómirlik faktini perneli, ádemi sózderge orap jetkizýge talpynady. Saılap alǵan sadaǵy – aqıqattyń aq jolynan da aýytqymaıdy, syn jáne ózara syn qyzý qoldaý taýyp turǵanyn da eskerý bar, biraq sonyń bárin maqsaty syn aıtý bolǵan kóneniń synshysyndaı áriden tartyp, tolǵap, ıip ákeledi. Qansha aıtqanmen de ol zamandaǵy jýrnalıst – eń aldymen partııanyń soldaty, komsomoldyń óreni (Qylyshekeń ádette pıonerlik pen komsomolııanyń arasynda keletin ótelek – «jáıinjas» kezeńin belden basyp, jetinshi klasta-aq komsomoldyń tolyq ekpindi múshesi bolyp alǵan, sol kezdegi slengpen aıtqanda, qyp-qyzyl belsendi, «Men – komsomol, surapyldy kezeńniń, / Ot jalyny laýlaǵanda týǵanmyn» ıakı «Partııanyń sara jolyn súıemiz, / Kommýnızm – armanymyz eń bıik!» dep keletin joldarynan ne jazsań da kótere beretin kómpis qaǵazyńnyń ózi uıattan qyp-qyzyl bolyp ketetin naǵyz tasshaınar otórim edi). Sodan da onyń bul kezeńdegi qalam alysyna tutas alǵanda kóterińki lep, ásireqyzyl stılmen kózqaryqtyryp jazý tán. Qoıǵan taqyryptary da dál «Órisbaıdyń órisi keń», «Baspaqbaı shyqqan baspaldaqtar» bolmaǵanymen de, soǵan jýyqtaý túsip jatady. Qaıtesiń endi, bastan ótken belgili jaǵdaı ǵoı, agıtpropqa aldanyp, jarymesterine túbi tesik kózege qum toltyrtyp qoıatyn baǵzy Atlantıdanyń jurty sııaqty jalǵan qoǵamda jalǵan aıtpaı tura almaısyń. Sonyń ózinde de Qylyshtyń erterekte jazǵandarynyń ishinen «aldyńǵy qatarly» aqyl-oı shirep turǵan ózgeshe bitimdi dúnıelerdiń ushyrasýy ǵanıbet. Ondaılary kóp bolmaǵanymen, jiliktiń jyqpylyndaǵy jyltań qaraǵyndaı, jas qalamgerdiń tutas turqyna ózgede joq bir aıryqsha óń berip turady. «Anama qolqanatpyn» deıtin shaǵyn ǵana zametkany alaıyq. Qyz bala sııaqty apasynyń úı sharýasyna kómekteskenin til ushyna mazaq etip ala beretin joldasyna qaıtarǵan jaýaby: «Óz jumysym bolǵannan keıin qyzy ne, uly ne, báribir emes pe, ata-anaǵa ómir boıy qyzmet etý – borysh» dep keltiredi. Osy sentenııany joldasyna aýyzba-aýyz aıta salsa da bolar edi ǵoı, joq, avtor úshin bul sóz qoǵam aınasy – gazet betine shyǵýy mańyzdyraq. Nemese joǵarydaǵy pensıoner apaı jaıly jazǵanynda kelip-kelip, mektepterde ótip jatatyn dıspýt, keshterdiń taqyrybyn estı-estı qulaq, kóre-kóre kóz jaýyr bolǵanyn eskertedi. Tabıǵatty súıýdi, onyń tylsym syrlaryn asha bilýdi úıretetin, halyqtyq salt-dástúrlerdi jadqa oraltatyn keshterdi kóbirek kórsek deıdi. «Aqylshyń ári serigiń» deıtin kelesi maqalasynda osy oıdy kitap tóńireginde tereńdetken. Selodaǵy qory 7246 kitaptan turatyn jergilikti kitaphanaǵa aıjarym ýaqyttyń ishinde jańadan on bes oqyrman qosylýyn az deıdi (faktilerdiń dáldigin qarańyz!), bul kemshiliktiń sebebin taǵy da mektepterde oqyrman konferenııalaryna, dıspýttarǵa jete kóńil bólinbeýden kóredi. Jazýynsha, oqýshy úshin ádebı kitap oqýdyń kómegi zor. Beseneden belgili nárse ǵoı, biraq sony odan ári nyqtaýyn qarańyz. Kitapty túsinip oqı bilseń, ondaǵy obrazdar men oqıǵalar jelisine mán berseń, mekteptegi programmalyq sabaqty meńgerý jeńildeıdi. Onysyn Gorkııdiń «Kitap – dosyńnan artyq» degen sózimen jóptep qoıady. Beıne bir toǵyzynshy klastyń oqýshysy emes, kópti kórgen aqqaptal muǵalim sabaq úıretip turǵan sııaqty. Ádette bilmeıtini, oqymaǵany joq «qarbyz» bastar eki kisi bas qosqan jerde bulttyń sý men gazdan turatynyn, jyly aýa aǵyny sýyǵymen kezdeskende quıyn paıda bolatynyn, kókaraı-kempirqosaqtyń jaýyn tamshylarynyń aýada synýynan túziletinin ejelep aıta berýshi edi. Al myna avtor óıtip anyqtamalyqtardan oqyp alýǵa bolatyn jalpy maǵlumattardy alǵa jaıyp ózeńdemeıdi, biliksiz bilgirsimeıdi, úgit baıan qylmaıdy, – bárin de jıyp qoıyp, eń aldymen adamdy durystyqqa buıyryp, burystyqtan tyıǵysy keler qalyp tanytady. Basqany bilmeımin, óz basym Qylyshbaıdyń jazǵandaryn, sonyń ishinde onyń qolynan erterekte qorytylyp shyqqandaryn oqyp otyrǵanda qalamgerliktiń mekteptik, ustazdyq maǵynadaǵy rólin kórgendeı bolamyn. Keńes kezindegi róli deýden buryn, birdeme-birdemesimen burynyraqta, aıtalyq, Ahańnyń (Ahmet Baıtursynulynyń) «Qazaq azamaty mańaıynda ne bolyp jatqany úshin jaýapty» deıtin bir aýyz sózimen túıindeler Alash kezeńindegi aǵartýshylyq rýhty eske salǵandaı.

 

EŃ AÝYR MAIDAN

 

 

«Alash qaıda-a, Qylyshbaı qaıda-a!» deseńiz, qatty qatelesesiz.

Táýelsizdik kezeńinde Atyraý jerindegi talaı tarıhtyń beti ashyldy ǵoı. Solarǵa aıtqyzsańyz, bul ólke, sonyń ishinde Jaıyq jaǵasynyń biz sóz qylyp otyrǵan osy bir tusy ketpentuıaq qaıratkerdiń talaıyn qundaqtaǵan qunarly topyraq bolyp shyǵady. Esbol óńiri – zamanynda qarany qaltaqtatqan, tóreni jaltaqtatqan ataqty jýan sińir, kúdis bel esen berish Shoıtas bıdiń mekeni  (qazirgi Segizinshi aýyl), Músiráli bolystyń (mekeni – Qarashyǵanaq aýyly) bel nemeresi, qazaqtyń joǵary bilimdi alǵashqy mal dárigerleriniń biri, Esbol eki klasty orys-qazaq mektebiniń túlegi, Batys Alash-Ordanyń Saǵyz úıezine qarasty Qarabaý bolystyq jergilikti mahkemesi (zemstvo) basqarmasynyń tóraǵasy bolǵan Ǵubaıdolla Berdıevtiń, Esbol mektebiniń jáne bir túlegi, Saǵyz úıezi zemstvo basqarmasy tóraǵasynyń orynbasary qyzmetin atqarǵan Qazmuqash Ybyrashevtiń, belgili aǵartýshy, tarıhshy-shejireshi Ybyrash Qorqytov pen jazýshy-dramatýrg Berik Qorqytovtyń (qazirgi Segizinshi aýyl) túlep ushqan jeri. Kúnbatys Alash-Ordanyń beldi qaıratkeri, respýblıkanyń alǵashqy Halyq aǵartý komıssarlarynyń biri bolǵan Aspandııar Kenjın de túbi rákóshtik bolǵanymen, 1897-1900 jyldary Esbol mektebinde oqyǵan. Arnaýly bilimdi alǵashqy agronomdarymyzdyń biri, Batys Alash-Ordanyń jáne bir qaıratkeri Sálimgereı Qaratileýov týyp-ósken jer de Esboldan taqa alys emes, ózenniń arǵy betindegi, shektiler mekendeıtin Tańdaı aýyly. Osylar sııaqty «moldaǵa oqyp tárbıe alǵan, ordaǵa kirip jol kórgender» (Halel). Aıta berse, kóp-aq, onyń bárin tizip jatýdy qaǵaz kótermeıdi. Al endi solardan juǵyn qalmaýy múmkin be? Múmkin emes. Tipti keshegi asharshylyqtyń zardaby áli kúnge qanymyzda, gendik jadymyzda júr ǵoı (kóp qazaqtyń ońazalanyp tamaqqa toımaıtynyn aıtam). Mektepte bizge «Sultan-Mahmut» degen sózdi qos sóz etip, arasyn syzyqshamen bólip jazýdy úıretetin, keıin bilsek, bul Haleldiń sıngarmonızm zańy eken. Qylyshbaılar da sol sııaqty keshegi Qazmuqash, Ǵubaıdollalardyń aldyn kórgen shákirtterden oqydy. Oqymystylyq, bilimdarlyq, aǵartýshylyq sekildi qasıetter aýaǵa sińedi, ol arqyly qanǵa keledi, júrekke qonaqtaıdy. Keshegi Alashtyń jalǵasty bóliginiń boıynda dáneker bolyp jańa jaǵdaıda alsyndap qaıtadan ósip-ónedi. «Topyraǵy qunarly», «qasıetti» dep kádelep jatatynymyz da sondaı jerler. Eger olaı bolmasa Esbol aýylynan ǵana Ǵalymjan Nuryshevteı ekonomıst-ǵalym, joǵary bilim berý isin uıymdastyrýshy (bizdiń keıipkerimizdiń bala kúnniń bal-shyrynyn bólisken dosy Ǵalymjan Jumabaıuly 2012 jyly avtomobıl apatynan qaza boldy), Búrkit Baımuhanovtaı bilgir matematık jáne, álbette, Qylyshbaı Súndetulyndaı aqberen shyǵar ma edi?! Jaýhardyń ushyp túsken jańqasy da jaýhar.

Baıqasańyz, biz osy jerde «aqberen» sózine anyqtaýyshtar jalǵamaı otyrmyz. Jýrnalıst, tarıhshy ıakı ákimshilik qyzmetkeri Qylyshbaı dep ara-dara atamadyq. Munda mán bar.

Biz joǵaryda Qylyshbaılardyń nár alǵan ortasy, arqa súıegen negizi, úlgi kórgen mektebi retinde atap ótken alashshylardyń qareket muraty – qaspaǵy ketpegen qyr qazaǵyn jalpy mádenıettiń butaǵyna mingizý, taqyrdan kóterip, tuǵyrǵa jetkizý bolatyn. Aldymen qolyna qalam ustatyp saýattandyrý, sosyn kóńilin qoıyp, kózin ashý. Ózderi muny «qara qazaqtyń súıegin aǵartý» degen. «Aǵartý», «prosvetıtelstvo» dep júrgenimiz sodan shyqqan. HH ǵasyrdyń alǵashqy qyryq jylynda alashtyqtar qashan atylyp ketkenge deıin bul mindetti támamdap boldy: qara qaltaı qazaq baasynan keesine deıin saýattandy. Keńes tusynda buryn tizgin-noqta kórmeı kelgen arda halyq aýyzdyqtalyp, mádenıetke kóndigip, buryn-sońdy kóz kórip, qulaq estimegen qoǵam – baıy, ortashasy, kedeıi joq, áleýmettik teńsizdik joıylǵan jańa qoǵam jasaldy. Gomogendik qoǵam soıalızmniń daýsyz jetistigi me, joq pa, ol jaǵyn bilmeımin, kózim anyq jetetin nárse – qara súıekter aǵaryp, aqsúıekter joǵalǵan birtekti qoǵam da, qara tanyp, hat júgirtken saýattylyqtyń qur ataǵyna jyǵylý da, jalpy taýsylmaıtyn ken – bilim, bulardyń barlyǵy da ana ishindegi úsh qarańǵylyqta – qursaqta, jatyrda, qaǵanaqta – jaratylǵan adam pendeni qarańǵylyqtan aqı-taqı qutqara almaıdy eken. Adam balasy jerden ókshesi kóterilse kúshinen aırylatyn Anteı sekildi, tamyrynan ajyrasa birtekti qoǵamyńnyń ózin dúdámal din, shala saýat, shata til keýlep, aǵash ózeginen shirigendeı áleýmet rýhanı mesheldikke ushyraıdy eken. Kant aıtqan «prosveennyı svolochtar» – áýlıe ash-shaıtan (astafıralla!).

Búginde keńes zamanynda ekonomıkada stagnaııa oryn alǵanymen, mádenıette turalaý bolǵan emes degen oı aıtylyp qalady. Bolsa bolar, mádenıet shynymen de keremet gúldenip turdy ǵoı. Biraq dál sol kezeń – 1970-1980-shi jyldar aralyǵy – keńestiń ǵana emes, jalpyadamzattyń músháıra-mádenıetiniń adam aıtqysyz órleý erasy boldy emes pe. Álgi dáýir tarıhtyń enshisine qalaı ótti, álemińmen birge keńestik gúldengen mádenıet te solaı sylq ete qaldy jáne aınaldyrǵan onshaqty jyldyń ishinde qoǵam baıaǵy toǵysharlyq taz kepeshin qaıta kıdi – alashtyqtardyń esil eńbegi zaıaǵa shyǵyp, qazaq qaıtadan oqyrmannan tyńdaýshyǵa (aıtys pen arzan «popsadan» basqany bilmeıtin, oqymaıtyn tyńdaýshyǵa) aınaldy. Nege bulaı boldy? Jaýap bireý: halyqtyń zerdesi myqtap baılanǵan, ımany joǵalǵan. Rýhanı máıeginen ajyraǵan. Ózegine qurt túsken.

Mynadaı bir áńgime bar.

1979 jyly Qylyshbaı Gýrev pedagogıka ınstıtýtynyń tarıh fakýltetin bitirdi. Ózgeler kók dıplom, qyzyl murynmen shyǵyp jatqanda bul qyzyl dıplommen kókmuryn bolyp shyqty. Vıktor Sadovnıchıı sııaqty qyzanaqtaı dıplom men kógiljim neke qıǵyzý kýáligin bir mezgilde qolyna aldy: jıyrma úsh jasar qabylan jigit oqýmen birge áneý bir úsh qadirsizdiń bireýi – jigit-jeleńdikke de núkte qoıyp, ózimen birge oqyǵan Gúlbadanmen kóńil qosqan-dy jáne basqa jerdiń emes, óz qoryǵynyń aqqýyn qolǵa qondyrdy – Gúlbadan Qyzylqoǵanyń «Komsomol» keńsharyndaǵy (qazirgi Qonystaný kenti) jaıyq berish Dáýlet Sarbaev degenniń qyzy.

Oshaqbaev sııaqty «opyq jemeıtin» Qylysh bul joly da qatelespepti: alǵany er jigittiń basyn qadirleı biletin ata-ananyń qyzy bolyp shyqty. Jigittiń tórt sıpatyn: qyrandaı alǵyrlyqty, arystandaı aıbatty, qasqyrdaı ójettilikti, nardaı tózimdilikti jáne osyǵan qosa ıtalǵyr zamanda óte-móte kerek maltabarlyqty boıyna birdeı jıǵan kúıeýine Gúlekeńniń de kóńili bitti. Bir jaǵdaıǵa ǵana kónińkiremeı júrdi: tańdaǵany qashanda quıyndatyp júredi jáne bir jaqqa bara qalsa, eki aranyń apshysyn qýyryp jiberetin júris jyldamdyǵy sonsha, ol attanǵanda bul qazanǵa salǵan ettiń kóbigi tarap úlgermeı jatyp qaıtyp keledi. Sodan digir-digir «tamaq qaıda?». Mońǵoldar qusap shala-soqta qylyp jemeıdi, al ettiń bylqyp pisýine kemi eki-úsh saǵat ýaqyt kerek. Zaıyby buǵan da úırendi, úırenbeı qaıda barady, kórip turyp shyqqan ózi ǵoı…

Sol jyly Qylyshbaı joldamamen kórshi Novobogat aýylyndaǵy (qazirgi Hamıt Erǵalıev aýyly) Amangeldi Imanov atyndaǵy mektepke muǵalimdikke júretin boldy. Gúlbadannyń jasaýynan bólek, Súkeń enshige dep biraz mal ataǵan, ishinde qashar-qunajyn, soǵymdyq ógiz, ýaq jandyq bar edáýir maldyń basy quralyp qaldy. As jelindi, shaldar bet sıpady, áke bata berdi, apa jylap-syqtady degendeı, endi jol júretin ýaqyt taıady. Biraq Qylyshy qurǵyr bylq eter emes.

– Ne áńgime, Bolatbegim? – deıdi Súkeń balasynyń kóziniń aǵy kóbeıińkirep, aıǵulaqtanyp otyrǵanyn sezip. Bilgendeı-aq oılapty.

– Bapa, malyńdy qaıtyp al, – dep qarap otyr.

Súkeń shoshyp ketti:

– E, nege?! Ata-babańnyń joly. Enshiń…

– Sol enshińe ana qylyshty berseıshi.

– Qaı qylysh?! – deıdi Súkeń sasqanynan, dáp bir Jáńgir hannyń qarý-jaraq kollekııasyn ustap otyrǵandaı, ótirik bilmegensip.

– Meniń kindigimdi kesken qara qylysh she?!

Súkeń syrǵaqtata bastady:

– Bermesti surap qaldyń-aý. Josyp júrgen balyqty qylyshpen shaýyp ala beretin aýyldyń eserleriniń qolynda ketpesin dep, sandyq túbinde sedettep saqtap kele jatyr edim. Baldar aýyryp qalǵanda ǵana alynady. Joq, bere almaımyn.

Qylyshekeń saly sýǵa ketińkirep, osyndaıdaǵy úırenshikti jubanysh mekenine – shym qoraǵa baryp otyrdy. Jaıyqtyń alysyraqta jaǵaǵa yrp-yrp soqqan tolqyndarynyń dybysy, jalmaýyz ógiz shaǵalalardyń jemge talasyp shańqyldaǵan daýystary keledi qulaqqa. Bir mezgilde arhımedshilep «Taptym! Taptym!» dep atyp túregelip, aýyldyń ortalyǵyna – dúkenge qaraı qustaı ushty. Onda Ǵalymjannyń sheshesi – dúkenshi Dámetken apaı bar, onda anaý bata júrmeıtin kókmoınaq bar. Bir jáshigin ákelip, ákesiniń aldyna sylq etkizip qoıa salyp edi, shirkin, mal kózi... toıys, «Moskovskaıa» ystyq qoı, bul joly Súkeńniń shegeleri kádimgideı bosańqyrap qaldy:

– Qaıteıin, bútkil Quljan áýletinen úzdik shyqqan óziń ediń. Alsań, al. Biraq joǵaltyp alma. Nemerelerim… bálkim shóberelerim… tumaýrata qalsa, kópshiginiń basyna qoıǵaısyń…

Ýaǵda osy boldy. Sol qylysh álige deıin Qylyshbaıdyń qaladaǵy úıinde saqtaýly tur. Bala aýyrǵanda shyǵarylady... sosyn Qylyshekeń bireýlerge yzalanyp, qara daýylyn azan da qazan sapyra bastaǵanda qynynan sýyrylyp, mizi tekseriledi. Al Súkeń bolsa toqsannyń úsheýin búktep, káriliktiń basyna teýip júr. Áke men balanyń dittegen oıy bireý: naryqqa, jekeshelendirýge kelmeıtin jalǵyz enshimiz bolyp qalyp otyrǵan qazaqy qalpymyzdy – qara qylyshymyzdy qoldan shyǵarmaý…

 

***

  I-ı, aıta berseń sóz kóp. Alashtan qalǵan mırastyń biri – áleýmettik ámbebaptyq-tuǵyn. Oljas Súleımenov luǵatymen aıtqanda, bir mezgilde ári «osvetıtel», ári «prosvetıtel» bolýdy buıyrǵan daǵa, mıssııa. Qarapaıym tilge kóshirgende, elge oı túsirip, dem salǵan baqsydaı oıatyp, shamyrqandyryp shıryqtyratyn kúzgi tańnyń jelindeı aǵartýshylyqty otan namysyn, ult aryn joqtaıtyn kúreskerlikke telý, oı basshylyq pen aqylgóılikti buqarashyldyqqa kósem jektirý. Ideıalyq janyp qana qoımaı, bireýdiń jigerin janýmen ǵana shektelmeı, sol úlken isterdiń basynda bolý, jeke shyǵarmashylyqqa saıası shyǵarmashylyqty – qoǵamdyq jumysty óz qolymen atqarý daǵasyn ushtastyrý. Aıtty-aıtpady, kópti moıyndatý úshin tek kókten qarap turý kerek. Ásirese qazaqqa kelgende.

Qylyshbaıdyń eńbek jolynyń qum jolyndaı bytpyldyq, tipti shashyrańqylaý kórinýiniń jurt bile bermeıtin (sonyń ishinde onyń ózi de ańǵarmaýy múmkin) osyndaı tuńǵıyq tereńi bolýy múmkin. Buǵan deıin aıttyq qoı, bul atqa erte qonǵan jigit dep. Ásirese ıdeolog basshy retinde. Nurmahan Aýdanovtyń osy tarapta ne degenin ilgeride keltirdik. Aýzyna qudaı salǵan eken, solaı boldy da qoıdy – Qylyshbaı ákim boldy. Ákim bolǵanda da «birtúrli» ákim boldy. Endi aıta berýge bolady, ol salǵannan aǵartýshy, buqarashyl ákim retinde kórindi, ıaǵnı alashshyldardyń eski de jańa turpatyn anyq tanytty. Bárine kináli – sol baıaǵy «aınaly neırondary». Mıdaǵy oqyp-úıretý isine jaýap beretin júıke talshyqtarynyń toby. Bir qyzyǵy, Qylyshtyń neırondary – eshkimge uqsamaıtyn, ózi sııaqty biregeı neırondar. Mektep bitirip, endi qaıda baram, qaıda oqımyn degen suraq týǵanda jurt esinen tana ǵashyq bolyp jatqan Almaty jaqty, tipti Gýrevke, odan da jaqyn paıtaqyt Máskeýdi atamaǵan. Áldenege oblys ortalyǵyn nusqaǵan. Áıtpese Qylyshtaı «qarbyz bastyń» bilim-óner besigi Almatyńdy da, Máskeýińdi de on orap alýǵa biligi de, bilimi de jetetin. Ekinshiden, baýyr basqan jýrnalıstıkany emes, áldenege tarıhshy mamandyǵyn tańdaǵan. Sebebi, ol kezde oblystyq ınstıtýtta ataǵy zor, eńbegi sor jýrnalıst mamandyǵyna oqytatyn fakýltet bolmaıtyn, sóz baqqandar tarıh-fılologııa fakýltetin aınaldyratyn, al jýrnalıst bolǵysy kelgen men sııaqty jalańaıaqtar poıyzdyń tóbesine otyryp, álgi úlken qalalardyń bireýine tartyp ketetin. Al Qylysh poıyzdyń tóbesine otyrǵysy kelmedi. Qarystan súıem jaqyn dep elde qalyp, ákim bolǵysy keldi. Shekpen súıretken jáı ákimqara emes. Eliniń basyn ońǵa qaratý jolynda eseli eńbek etetin jáne sol súrleýde qolynda bıligi bar aǵartýshy ákim, eldiń kórki de bórki ıdeolog basshy bolǵysy keldi (shyny kerek, bir jaǵynan aırandy ishken kúıinde, taýyqty pisken kúıinde kóretin qalalyq bolǵysy da kelmedi, ekinshi jaǵynan Gúlbadanynyń úlken qalada betin syrlap, qasyn taldap julyp otyrǵanyn kóz aldyna elestete almaı-aq qoıdy). Eldi súı, eldiń qyzdaryn súı. Qutty qonys, quıqaly atamekenińdi súı.

Sóıtip, alysqa kete almaıtynyn, ketse de báribir eldi oılap, ishi tolyp júre almaıtynyn sezgen Qylysh altyn uıasy – bylq etpes túp qazyǵynda qala berdi. Shirkin, týǵan ólke – tunǵan tarıh qoı. Shejire shertip jatqan shuǵylaly jerde týyp, aqyn ıakı tarıhshy bolmaý múmkin emes. «Tarıhy joǵalǵan ulttyń ózi de joǵalady» deıtin Álıhan ulaǵaty ol kezde Qylyshtarǵa jetpegen, biraq alǵyr bala osyny túısikpen-aq sezinýshi edi. Tarıh mýzasy – Klıo hanymdy ol osylaısha tańdaǵan jáne ómirindegi eń aýyr maıdan – nadandyqpen kúres maıdanyna da sol turǵyda, aǵartýshy-tarıhshy, jýrnalıst-tarıhshy turǵysynda turyp shyqqan.

Joǵaryda Qylekeń eńbek jolyn qazaqtaǵy eń bir qadirli mamandyq – muǵalimdikten bastady dedik qoı. Biraq mektepte kóp jasaǵan joq, uzamaı baıaǵy ózi betin bermeıtin aýdandyq gazetke (endigi aty «Jaıyq shuǵylasy») bólim meńgerýshisi bolyp keldi. 1980-shi jyldardyń basynda ony Mahambet aýdandyq komsomol komıtetiniń hatshysy qyzmetinde kóremiz. Osy jyldary iskerligimen, tabandylyǵymen, uıymdastyrýshylyq qabiletimen tanyldy. Sóıtip joǵary jaqtyń kózine iligip, oblystaǵylar aýzy epti, aıaǵy da, qalamy da jeldi jigitti 1985 jyly Máskeýde ótken Stýdentter men jastardyń HII festıvalin ázirlep ótkizý shtabyna, sol kezdegi el astanasyna jiberedi. BLKJO ortalyq komıtetiniń shtatyna alynyp, bes aı sonda jatyp, jumys jasaıdy. «Men bir beıbitshilik ańsaǵan aq kepter» dep marqum áriptesimiz Amanǵalı Daırabaev aıtpaqshy, óz dáýiriniń dúbirli ýaqıǵalarynyń birin kózimen kórip, ishteı aralasady. Altyn úzbendi paıtaqytta, granıt jamylǵan Neva jaǵalaýynda, Moldavanyń Ýngen qalasynda bolǵanyn, botsvanalyq, zımbabvelik «qara marjandardy» qalaı mılandyrǵanyn «Jalyndap jastyq alaýy», «Jastyqtyń jaýqazyn merekesi» maqalalarynda tamyljytyp jazady. Ol kezde shetke, shetten ishke tyshqan jorǵalatpaıtyn temir darbazaly elde jáne de saıası-ıdeologııalyq ahýal shıryǵyńqyrap turǵan shaqta iri saıası naýqandy abyroımen atqarysqan qyzmetkerdi jerde qaldyrmaıtyn (1957 jyly Máskeýde ótken alǵashqy festıvaldan keıin el astanasy myńdaǵan qara baldarǵa tolyp ketkenin aıtsaq ta bolar) – júıe boıynsha Qylyshekeń «aqpyz, qara, sarymyz, baqyttymyz bárimiz» Máskeý saparynan oralysymen aýdandyq partııa komıtetiniń úgit-nasıhat bólimine nusqaýshy bolyp taǵaıyndalady. Ol kezde bul úlken qyzmet. Aýpartkom nusqaýshysynyń klassıkalyq tıpi – syrtta kún shyjǵyryp tursa da ústinen kostıýmin, moınynan galstýgin sheshpeıdi, qolynda mindetti túrde qalyń dápteri, tósqaltasynda avtoqalamy bolady jáne bul ekeýin búgingi smartfon sııaqty qaıda barsa da tastamaıdy. Bar orgtehnıka sol bolsa qaıtedi endi. Súıtip júrip kompıýter, mobıl quraldarmen tolyq jabdyqtalǵan qazirgi ákim apparaty jabylyp atqaratyn sharýany bir ózi tyndyrady. Osyndaı qat-qabatta tájirıbesi tolysa kele, aldyn ala jasalyp qoıǵan kadrlyq rezerv tizimi boıynsha jumystyń «jeke ýchaskesine» jiberiledi. Odan ári qajetti qyzmet tepshikterinen ótedi.

Qaıta qurý tanaýrap turǵan 1988 jyly Qylekeńe de sondaı «qoıdyń kezegi» kelip jetti. Onyń Jaıyqtyń eki betinde tus kıizdiń oıýyndaı oıdym-oıdym bop jatqan kóp aýyldyń biri – Aqjaıyq selolyq keńesine (atqarý komıteti deıdi) tóraǵa bolyp baratyny belgili boldy. Tártip boıynsha aýpartkom hatshysy Shapaýovanyń qabyldaýynda, «bata» alǵaly otyr. Talshyn apasy baryn salyp úshkirip jatyr, qyzmetkeriniń qyzýqandy minezin jaqsy biletindikten ásirese salmaqty bolý máselesin, qaıta qurý jaǵdaıynda ár sózge esep berý qajet ekendigin qadańqyrap aıtady. Biraq bir ǵajaby, ásheıinde aýyzdyǵa sóz, attylyǵa jol bermeıtin Qylekeń bylq etetin emes. Aýzyna sý toltyryp alǵandaı. Ákim apasy sóıleı-sóıleı sharshady.

– Oý, ne aıtasyń buǵan? Birdeńe deseıshi endi…

Qylekeń ózinen keler jel sózdiń nesin aıasyn:

– Ne aıtam, qazirden bastap ózimdi-ózim qaıta quryp otyrmyn ǵoı, – deıdi.

Talshyn Ǵınaıatqyzy kúlip: «Týh, saǵan daýa joq eken, bar, júre ber», – dep qolyn siltepti.

Qylyshbaı sol ketkennen tabandatqan jeti jylǵa aýylda qaldy. Ol bir kórýge de qıyn, kónýge de qıyn ıtalǵyr jyldar edi. Onyń ústine el ishinde neshe túrli adamdar bar ǵoı. Aıtalyq, daýkester… qyrttar… myljyńdar… myryńbaılar… ezbeler… ezgender… qudaıdan bezgender… t.b. jáne t.s.s. Onyń ústine atyraýlyqtar Baýkeń (Baýyrjan Omaruly) aıtatyn «Árkimmen uryssań da, ákimmen uryspasańshy» deıtin, «ıýjandar» úshin qatań tártipteı qaǵıdatty onsha moıyndaı bermeıdi. Mundaǵylar zekip sóılegendi bazynanyń bir túri dep biledi. Kezinde Qylyshbaıdyń ilip túsetin tapqyrlyqtaryn bir kisideı jınastyrǵan jýrnalıst, marqum Quttykereı Smadııar ózi jaqsy kóretin inisiniń ákimdik dáýirinen bir qyzyq áńgime shalatyn.

Zeınettegi Qýanysh deıtin egde kisiniń keńsege baspatóreleı kirip, «Osy sen, ákim bala, maǵan nege medel bermeısiń? Tylda jumys jasap ólip qala jazdadym. Maıdangerlikke sen teńestirmeseń de, ózimdi ózim teńestirip qoıǵanmyn. Dabaı, dúkenińniń tizimine qoı meni!» dep aıqaı shyǵaratyny jaıly (ol kezde soǵys ardagerlerine kózi az taýarlar kezeksiz beriletin).

Qylyshekeń biraq asyqpaıdy – Talshyn apaıynyń baıaǵy tegin aqyl-keńesi boıynsha «sýpertózimdi qyzmetkerge» aınalǵan ol Qýekeńniń bóksesin maqpal bulyqty jaıly kresloǵa bóktirip qoıyp, ózinde buryn joq ádetpen mańyzdanyp, aýyz bólmedegi hatshysyna barady da, seıfte shań basyp jatqan «SSSR Qarýly kúshteriniń qurylǵanyna 50 (varıant: 60) jyl» degen eski medaldardyń bireýin qaǵazyn toltyryp alyp kelýdi jáne keńshar aktıvin túgel jınaýdy buıyrady. Sosyn kábınetine qaıtyp kelip:

– Osy siz áýlıe bolarsyz, Qýeke! – dep kelýshiniń quıryǵynyń astyna jumsaq kópshiktiń bireýin tastap kep jiberedi.

Qýekeńniń astyndaǵy maqpal bulyqty bylǵary oryntaq syqyrlap-aq ketedi. «Áýlıe» degeni maıdangerlikten de artyǵyraq jaǵyp barady. Tek bala toqtap qalmaı, aıta tússe eken.

– Aıtsam, – dep sózin sabaqtaıdy ákim bala, – túneý kúni, Toǵyzynshy mamyrdyń aldynda tyl eńbekkerlerine tapsyryńdar degen nusqaýmen merekelik medal kelgen edi. – Osy jerde mándi kidiris: – Sol tizimde ózińiz de bar ekensiz. Mine, ıspolkom músheleri de keldi, endi osy Otannyń áskerı nagradasyn ózińizge saltanatty túrde tapsyryp qoıýǵa ruqsat etińiz.

Qýekeń eki uryqty, perip ketpeleý kisi – myna sózdi estip, ushyp túregeldi. Tósinde – ottaı qyzyl medel. Kópten kútken, aq túıeniń qarny jarylǵan kún bul. Jurt «Endi siz soǵys ardagerisiz» dep ulardaı shýlap quttyqtap jatyr. Ol ol ma, ákim bala aǵasynyń myna qýanyshyn kóp bolyp atap ótpekke orynbasarynyń joldasy Tilekteske qazanǵa as salýdy da tapsyryp qoıǵan (ákim orynbasarynyń úıi keńsege jaqyn-tyn). As kelgenshe dep medel «jýylyp» jatyr. Bári de qalyptaǵydaı edi, eger aýlaǵa shyǵyp ketken úr jańa maıdanger «Myltyq qaıda? Atamyn. Tózbeımin myna mazaqtaryńa!» dep ishke alaquıyn júgirip kirmegende. Keıin anyqtalǵanyndaı, qartyń tysqa shyqsa, aýlada bir bala oınap júr deıdi – orynbasarynyń Dáýren deıtin alty jasar uly. Jáne jáı oınamaıdy, maıdanger bolyp oınaıdy. Keýdesine bir syldyrmaqty taǵyp alyp, qaryndasynyń qýyrshaqtaryn qazdaı tizip qoıyp, ózin quttyqtady. «O, Dáýke, mine, endi siz de ardager boldyńyz!» dep qarǵadaı shýlaıdy qýyrshaqtar. Jaqyndap kelip qarasa, Mama Mııa, balanyń keýdesine taǵyp alǵany – jáı teńge-tana emes, dál ózinikindeı medel: «SSSR Qarýly kúshterine … jyl»!

– Qaıdan aldyń muny, Dáýrenjan? – dep balanyń tamyryn jáılap basyp kórdi. Balanyń tili tas jaryp tur.

– E, úıdegi kilemde munyń neshe atasy ilýli tur, ata, –deıdi, úlken kisiniń ózinen sharýa suraǵanyna dáserdeı bop kúpinip.

Qýekeńniń úıge atyrynyp kirip, myltyq izdep jatqan sebebi sol eken. Abyroı bolǵanda, esine qurdasy Súkeńniń qara qylyshy túsip ketip, jynyn aldyrǵan baqsydaı jym bola qalypty, deıdi bizge jetken tarlan tarıh. Osylaısha Qylekeń Gúlbadannyń jáne shıetteı balalarynyń baǵyna bir ólimnen aman qalǵan.

 

Jalpy qolda bar derekter bul jyldarǵy Quljanovty qyzmetin úlken aǵanyń basshylyǵymen, ininiń qosshylyǵymen, aqsaqaldyń toǵashylyǵymen atqarǵan buqarashyl, halyqshyl azamat retinde, jáı erqara ákim emes, onsyz aýylda eshbir keńes ótkizilmeıtin, eshbir daý-damaı bitpeıtin ákim-bı retinde baıyptatady. Áıtkenmen oqpany pen qaqpany ár qadamyn ańdyǵan ákimshilik qyzmetti alyp ta jyǵý, shalyp ta jyǵý ońaı sharýa emes. Ásirese aýyldyq jerde. Tólegenniń bir óleńin sál ózgertip aıtsaq, «Ákim bop ǵumyr keshirý, ońaı deımisiń, qaraǵym?! Ushynda turý ol ózi, ýshyqqan árbir jaranyń...». Eldiń kórki de, bórki de ákim dedik qoı. Aıtýǵa ǵana ońaı. Kórki – halyqqa jaǵamyn demeı, unaı bilý. Alqy bolsań, túkirip tastaıdy, tátti bolsań, jutyp qoıady. Tym bıik ketseń, qulaǵanda súıegiń synady. Tym alasarsań, tóbeńnen árkim júredi. Abzaly – aqyńdy eshkim jemes teń ortasy. Al endi osy ortany teńbe-teń ustap turý – qıynnyń qıyny. Onyń ústine qas qylǵandaı Qylekeńniń el basqarǵan kezi toqsanynshy jyldarǵa shappa-shap kelip qaldy ǵoı. Jaǵdaıdy ýaqyt bılegen, úńgirlik kapıtalızm basa-kóktep tórge shyǵyp jatqan qırakezik, qıyn kezeń. Eskiniń qamytyn úzý, jańany qabyldaý deıtin qos birdeı mindet artyldy eńsege. Apyrm-aı, «Senderge zamandy aınaldyryp ákelem» dep Rabbyń qalaı aıtqan deseıshi – Beıimbet jazǵan otyzynshy jyldarǵy sanadaǵy psıhologııalyq kúrt ózgerister aınalyp soqqanyn Qylekeń julyntutamymen sezdi. «Oıan, qazaq!» dep qalaı aıtam, ózimdi oıatatyn bireý kerek» demekshi, birdeńe úıreteıin deseń, estııar degeni noqtasyn kerip dalaǵa qaraıdy. Jastary kóshe tegistep, sólekteýdi biledi. Qysqasy, qyzmetińe adaldyǵyńdy ǵana emes, azamattyq aryńdy da synǵa saldy bul naryq. Eki jaǵdaı úlken syn boldy, ekeýinen de taqtaıdaı sydyrylyp, taspadaı órilip shyqqan soń ǵana basshylar muny táýir qyzmetker retinde tushyndy, al buqara halyqtyń bul shaqtaǵy pikiri... ol endi Qylekeń júrip ótken kóshede ıt úrip, qaz qańqyldap jatatyndyǵymen yspat etiletin.

Álgi qos synaqtyń ilkisi – shirińkeshilermen, ıaǵnı qalaǵa alyp kele jatqan malyń men ónimińdi jolshybaı qala aýzynda kútip alyp, azdaǵan tıyn-teben ustatyp, sıpanke qylyp qaıtaratyn jýan bilek, ópirem reketshilermen alysyp, tipti atysyp júrip, bazar-dúkenderge tóte jol ashqany. Ekinshisiniń sıpaty tóten, ıaǵnı tabıǵı apat edi, ony da eńserdi. Eldiń kózine kóringeni de osy ekinshi erligi (rekettermen tasa jerde atysatyn jáne onysyn jarııa etýge bolmaıdy ǵoı).

Álhıssa, 1994 jyldyń kókteminde Atyraý jerine buryn bolmaǵan úlken sý keldi. Jaıyq pen oǵan quıatyn ám quımaıtyn irili-ýaqty ózenderdiń ańǵary mólsherden kóp túsken shyq-shylam, erigen qarmen lyqa tolyp, onyń sońynan burqana tasyp, aınala tóńirekti qarań qaldyra jazdaǵany bar. Sol jylǵy tasqyn sóz bolǵanda ádette Oıyldy jyryp, Qyzylqoǵanyń halqyn aman alyp qalǵan Esengeldi Nurshaevtyń esimi aldymen aýyzǵa alynady. Ol ózi solaıy solaı. Sonymen birge Jaıyqtan aqtarylǵan tasqynǵa tosqyn qoıǵan jaǵalaý aýyldary ákimderin de umytpaý lazym. Oıyldyń kóbirek aıtylatyny, buryn ondaı minez kórsete bermeıtin, soǵan saı sý toqtatýdyń qamy da jasala qoımaǵan bul ózendi jaǵalap otyrǵan eldi tilsiz jaýdan alyp shyǵý bir josyn erlik bolsa, sý bógeý sharalarynyń basy burynnan qaırylǵan, alaıda sonyń ózi esepsiz tasqyn sýǵa bóget bola almaǵan 94-tegi Jaıyq boıy halqynyń qımyly ózinshe bir josyn erlik edi. Arızona men Edilden keıin álemdegi úshinshi uzyn ózen bolyp sanalatyn Jaıyqpen oınaýǵa bolmaıdy. Osy turǵydan kelgende ishinde Qylyshbaı bar jaǵalaý aýyldary ákimderiniń sol kúnderi Nuh paıǵambar syndy sý keshken, laı keshken aıyr shaptan keletin saptama etikterin mýzeıge qoısa da esh artyqtyǵy joq edi, ókinishtisi, solardyń bir de bireýi tarıhı mura retinde saqtalmaǵan, esesine álgi kúnderdiń óshpes dańqy gazet betterinde tańbalanyp qalypty. Minekı, sonyń bireýin alyp, oqyp kóreıik.

«Tabıǵat qubylystarynyń syryn, sebebin bilgen adam – baqytty adam» deıdi oıshyl-danyshpandar. Adamzatqa talaı zııan shektirgen sý tasqyndary jóninde ertedegi ańyzdar men ertegiler jelisinen qurylǵan dinı Taýrat shejiresinde onyń jantúrshigerlik zardaptary beınelenip, jazylǵan», – dep áriden tolǵapty avtor. Odan ári satylap bergi ýaqytqa túsedi: «Qaı kezde de halqymyzdyń búkil tirshiligi tabıǵatqa táýeldi bolǵannan soń árbir jyldyń, árbir maýsymnyń ereksheligin kóńilge toqyp, oı eleginen ótkizip otyrǵan. Sodan da bolar, kónekóz qarııalar ıt jylyn «qaýip-qater jyly» dep eseptep, odan beker seskenbese kerek».

Hosh deıik, sonda munymen ne aıtpaqshy jazarman? E, bir qystyń ereksheligi eken aıtpaǵy, ıaǵnı, sol ıt jyly qatty aıaz ben naýryzdaǵy aq boran qystyń aıaǵyn uzartyp jibergenin, Edil men Jaıyq aralyǵyna qar normadan eki ese artyq túskenin, sońynda osy eki aradaǵy elge «ór sýy» deıtin kilkigen sýdyń astynda qalý haýpi týǵanyn daqpa-daqtap aıta kep, selo ákimshiligi keńsharmen birlesip, oblys ortalyǵynan qıma beti bir metr, uzyndyǵy otyz metr keletin alyp qubyrlar, qýatty traktorlar, tonna-tonna un aldyrǵanyn habarlaıdy. Jeke mal qyrǵa shyǵarylǵan, jaǵalaýda uzyndyǵy alty shaqyrym, eni tórt júz metr damby salynǵan, jaǵaǵa qýatty projektorlar ornatylyp, sýdyń mólsheri, sý jyryp ketýi múmkin osal jerler anyqtalyp, bul jóninde táýligine eki ret radıo arqyly habarlanyp otyrǵan.

Soǵan qaramastan mamyrdyń 14-22-si aralyǵynda, segiz kún udaıy sý mólsheri saǵattap ósip, aqyry Jetinshi aýyl men Korovnık eldi mekenin alyp tynady. Qaraıǵan qora, qystaý, jemshóp, transformatorlar men nasostar kilkigen sýdyń astynda qalady. Jaǵdaıdyń qıyndaǵany sonsha, oblys ákiminiń ózi tikushaqpen ushyp kelgen. Atyraýlyqtar barjamen kúsh-qural jiberdi. Selo ortalyǵyn ashalap qorshap, azaraldamen aman alyp qalady. Sonda bazbireýler tyrp etse naǵylsyn. Jurt jumylyp, tilsiz jaýmen kúresip jatqanda bas saýǵalap, úıde bódeneshe buǵyp qalǵandar da, ózen tasyǵanda oıpańdarǵa tolǵan sý jaıylmalardan sazan qýalap ketkender de bolmaı qalǵan joq, dep ashynady avtor. Ózi sondaı jurtshyl. Halyq degende aýzynan jalyn shyǵady. Buqaranyń kúshi el basyna túsken qıynshylyqta kóringenin qaıta-qaıta jazady jáne osy oraıda tasqyn sýdyń beti tehnıkadan, onyń kúshimen kóterilgen damby, tóselgen qubyrlardan buryn halyqtyń qara tájirıbesiniń arqasynda qaıtarylǵanyn daralap kórsetýmen bolady. Sý alǵash kele bastaǵanda-aq aýyl turǵyndarynyń jalpy jıynynda qabyldanǵan qamysty toqymalar tóseý ádisiniń zor kómegi bolǵanyn aıtady. Turǵyndardan jyńǵyl, qazyq ázirleıtin arnaýly top qurylǵanyn kórsetedi. Avtor bul taza halyqtyq ádistiń qarabýra deıtin atyn anyqtap aıtpaǵanymen, áńgime jerge arqan tósep, ústine qamys, saban, topyraq aralastyryp salyp, shamaly sý qosyp, býattap, jan-jaǵynan aǵashtan, jyńǵyldan jonylǵan qazyqtarmen bekitip, ózen arnasynyń jyrylǵan jerlerin tyǵyndaıtyn, aýyldyń shetine ashalap úıetin ejelgi tásil jóninde bolyp otyrǵany kórinip tur. Osyny avtor «Kóp túkirse – kól», qol kúshimen qyrýar jumys bitti» degen jalǵyz sóılemmen túıip, maıdan taǵdyryn qylysh pen qylysh aıqasardan buryn arttaǵy halyq sheship qoıatyny sııaqty, tabıǵı apattyń da taǵdyryn halyq sheship qoıatynyn uqtyrady.

Habardy jalpydan jalqyǵa, kúrdeliden jekege kóshire, qalyńdata beretin «pıramıda» tásilimen jazylǵan, Mahambet aýdandyq «Jaıyq shuǵylasy» gazetiniń 1994 jylǵy 28 maýsymdaǵy nómirinde jaryq kórgen bul materıaldyń avtory basqa emes, sol ýaqıǵa ótken Aqjaıyq aýyldyq okrýginiń ákimi Qylyshbaı Quljanov bolatyn. Ózi jóninde bir aýyz sóz joq. Arada on eki jyl ótkende ǵana bul avtordyń so kúnderdegi erligine gazet betinde (bul joly «Atyraý» gazetinde) laıyqty baǵa berildi. Maqsot Baǵytjanov óziniń «Aýyldastary ony aýzynan tastamaıdy» deıtin shaǵyndaý maqalasynda «Qylyshbaıdyń syn sáttegi saýatty da eren eńbeginiń arqasynda Aqjaıyq aýylynyń kóshelerine tilsiz jaýdyń bir tamshysy da kire almady» dep, atap turyp aıtypty. Osy sózder, menińshe, Qylekeńniń ordenge onsha tola qoımaǵan keń keýdesine halyq atynan taǵylǵan marapat, nagrada. Al halyqtyń qurmetinen artyq ne bar myna jalǵanda!? Altyn emes, alǵys arqalaǵan úshbý jandardy sulama butaqtan, tamyr sabaqtan ósiriletin óskin qusatyp klondap kóbeıtip, aýyldarǵa basshy etip qoısa, shirkin. Qyzyq emes pe, qaı aýylǵa barsań da aldyńnan typyń-typyń basyp, dybyr-dybyr sóılep, «klon» Qylyshbaı shyǵa keledi. Sý qaptamaq túgil taý qulap ketse de qannen-qapersiz uıqyny teýip jatasyń ánsheıin. «ChS» Qylysh bar ǵoı…

Sonymen, keıipkerimiz ekpindi jetijyldyqta el basqarýdyń túrli qyrlaryn meńgerip tastady. Jeti jyl bir nárseni qatań uqtyrdy: halyqty qansha jerden jaqsy kórip tursań da pikirińdi kópke bermeý kerek eken. Adamdardyń yńǵaıyna kóshe bermeı, óz yńǵaıyńa, óziń jetken turǵyǵa beıimdeseń, jón. Ónege kórset, úlgi sal, taptap turyp túsindir. Boıǵa sińgen ádet qala ma, Qylekeń aýyl basqaryp turǵanda da «Jattap aıtqan myń sózinen ákimniń, júrekjardy bir sózi artyq aqynnyń» dep, qalamnan qol úzip kórgen emes. Sol jazǵandarynyń qaı-qaısysyn da halyq qııalyn ushtaý nıetinen týǵan, opyrylyp túsken jartastaı kesek-kesek oı, sony derekter sharbydaı shyrmap jatady. Deni – eńbek etýdi ósıettegen sóz. Báýkeńniń «Árqandaı shyǵarmanyń ózeginde aǵartýshylyq oı jatady» degen óreli sózi quddy Onbirinshi aýyldyń Volterine qarata aıtylǵandaı. Myna bir maqala. Ózi aýdandyq keńestiń depýtaty bolyp júrgende, Damby, Mahambet, Esbol, Saraıshyq kentterindegi naýbaıhanalardy aralaǵan saparynan sóz shyǵarypty. «Is múddesin oılaǵanda: depýtat oı tolǵaıdy» deıtin sátsizdeý at taǵynǵan, ári negizgi aty men «podzagte» sóz qaıtalanyp tur. Men redaktor bolsam, «tavtologııa» dep sol qolmen soıdaqtatar edim. Al aýdandyqtaǵylar olaı etpegen, saýyrynan bir salyp, terimge so kúıinshe qoıa bergen. Osylaı dep maqalany oqýǵa kijinip kirisip edim, shamalydan soń álgi ashýymdy umytyp ketippin. Taqyryby qanshalyqty nashar bolsa, maǵynasy sonshalyqty kúshti eken («Jaqsy materıalǵa nashar at berme, oqyrmanyńnyń desin túsiresiń» degen osy). Mazmundylyǵy, utqyr jınaqylyǵy, emoıonaldyq jaǵy ózara teńdeı qabysqan. Bylaısha aıtqanda, nan týraly qarasózben jazylǵan dastan. «Nansyz ómir joq», «Nan bolsa – án bolady», «Nan atasy dán, balam» dep keletin naqyldardyń tereń mánin kásip ıeleri – naýbaılardyń kúndelikti tirligin sýretteý arqyly ádemi ashatyndyqtan, osy taqyryptaǵy shalqymalardan sonaǵurlym artyq shyǵyp tur. Osy bir eńbekteri ylǵı da eleýsiz qalatyn qadirli mamandyqtyń bylaıǵy jurt bile bermeıtin qyr-syryn alǵa jaıa kelip, problema kóteredi – qazir jurt baıaǵy dıirmen salý, un tartý kásibinen qol úze bastaǵanyn qalam ushyna alady. Sóıtip, alypsatarǵa jem bolýdamyz deıdi. Úlken naýbaıhanalarda kóp úshin pisirilgen qalashtardyń sapasy men taǵamdyq qundylyǵy oıdaǵydaı bola bermeıtinin, munyń ózi adam densaýlyǵyna zııan ekenin nyǵyrta aıtady. Avtor barynsha perfekıonıst. Myna ejeleýin qarańyz: «Adam organızmine qajetti komponentter tek qana nan jáne odan jasalǵan ónimderde bolady. Nanǵa dastarqan máziriniń kalorııalyq úlesiniń jartysyna jýyǵy tıedi. Nannyń quramynda 5-8 proent nár ýyzdary (beloktar), 0,8-1,6 proent maı, 44-56 proent kómirsýtegi (ýglevodtar), vıtamınderdiń V toby men S, E jáne RR vıtamınderi, fosfor, natrıı, kalıı, kalıı sııaqty mıneraldyq zattar bar. Bunyń ózi adam úshin eń asyl taǵam ekeni aıdan anyq».

Búginginiń oqyrmany úshin qalaǵan ýaqytynda Internetten saýyp alýǵa bolatyn málimetterdi osynshalyq ejelep túsindirýdiń jáne solardy qazyp aıtam dep qajyp qalýdyń esh qajeti joqtaı kórinýi múmkin. Al ol kezde bul kerek edi, onyń ústine álgi yńǵaı Qylyshbaıdyń sonaý monsha jaıynda jazǵanyna ózek bolyp órilgen, túbi alashtyq «Táni saýdyń – jany saý» qaǵıdaty sekildi onyń ómirlik kredosyna – aǵartýshylyq daǵasyna (mıssııasyna) kiretin. Bul yńǵaı, osy mashyq tipti ómirimizge Internet dendep engen keıingi ýaqytta jazǵandarynan da jyrtys berip jatady – 2005 jyly qalamynan qorytylǵan «Aýa raıyn boljaı bil» deıtin maqalany oqysańyz, osyǵan kózińiz anyq jetedi. Avtor gýgl-mýglińe qaramaıdy, qalamy baıaǵy 20-30-shy jyldardaǵy Haleldershe kósteńdeıdi. Pa, shirkin, jazǵysh adam jazǵan eken de, áıtpese atjalman Fobos turǵanda búgingi oqyrmanǵa ıt bolyp Aı qarap, juldyz sanap, erteńgi ıakı bir aıdan keıin bolatyn kún raıyn boljamdaýdyń ne qajeti bar dep tańyrqaısyń, a biraq Qylekeń úshin ol mańyzdy emes, ol – aǵartýshy, ol – Halekeńder moınyna júktep ketken mıssııany ornyna keltirýshi. Boldy, bitti. Sosyn da «Jańa týǵan aıǵa mán ber, atań qazaq sóıtken» deıdi, odan ári Aıdyń tigirek týýy, shalqasynan jatýy, shomylýy, ólarasy… sııaqty birqatar astronomııalyq jaǵdaılardyń basyn aýyrtady. Sondaǵy aıtpaǵy, keıbir halyqtyq uǵymdarǵa súıenip, ǵylym babyn eskermeı, aǵat qorytyndy jasaýdan saq bolý kerek ekendigi. Jaz aılarynda bolatyn jaı túsý jaıyndaǵy dástúrli uǵymnyń da qate jaǵy bar deıdi. «Eldiń túsinigi boıynsha jaı aq ne jaltyraǵan nársege túsedi. Bul – óte qate túsinik. Jaı degenimiz – shyn mánisine kelgende, eki bulttyń arasyndaǵy elektr zarıady. Ol aq nársege emes, aǵashqa, salt atty kisige, jeke jaıylǵan malǵa, ıaǵnı jer betindegi oqshaý bıigirek nárselerge kóbirek túsedi. Sondyqtan naızaǵaı jarqyldaǵan kezde daladaǵy bıik aǵashtardy, ne jylqyny, ne sıyrdy panalamaý kerek» dep úıretedi. Taǵy da ólketaný sabaǵynda úshinshi klastyń oqýshylaryn úıretip turǵan ýchıtel sııaqty. Bátir-aý, Amangeldi mektebinen ketkenine pálenbaı jyl, sonda bul jigittiń ózi bul jaqta da, júregi Hamıt aýylynda qalyp qoıǵan ba deısiń, al endi myna HHI ǵasyrdyń zamanynda kúni ótken muǵalimshe sóz saptaý, muǵalimshe taptap úıretý nemene kerek dep, densaýlyǵyna kúdiktenedi de ekensiń.

Menińshe, osynyń ózi kerek nárse. Qazaq úshin mekteptik maǵynadaǵy muǵalimdik alashtyq saýat ashý kún tártibinen túse qoıǵan joq. Adam balasy násúkir, onyń ishinde bizdiń qazaqtyń da bilimi, sanasy ilgeri ketti, tipti ólsheýsiz ósti deýge bolady, biraq hromosomasy ózgergen joq. Munyń ózi adam pende ejelgi úńgirlik qalpynan áli alysqa uzaı qoımaǵandyǵyn bildiredi.

Qylyshbaıdyń «Eýropadaǵy 20 kún» deıtin dúnıesi bar. Gúlbadan Dáýletqyzy ekeýi halyqaralyq kompanııada jumys jasaıtyn myń bolǵyr qyzdary Svetlananyń uıymdastyrýymen qaı bir jyly Eýropanyń Parıj, Rım, Mılan, Veneııa, Koma jáne San-Donata qalalaryn aralap qaıtqandarynyń sońynda jazylyp qalǵan jolsapar ocherki. Ádette mundaıda bireýler (kóbinese jambastaryna aqsha batyp, shetelde kekirelep qaıtatyn baıshigeshter) «jaman jegenin jazadynyń» kerin keltirip, iship-jegenin, shopıngterin táptishteıdi ǵoı, al bizdiń Qylekeń bul joly da óziniń osy zamanǵa keıde úılesip, keıde úılespeı jatatyn qalamgerlik kredosyna Gúlbadanǵa adaldyǵyn saqtaǵandaı adaldyǵyn saqtaǵan.

Álbette, Eýropaǵa birinshi barǵan qazaq Qylysh emes. Qazekeń alǵash bashqurt kavalerııasynyń qatarynda sonaý onsegizinshi ǵasyrda-aq Berlındi alysqan. Sosyn Parıjge sadaǵyn kezene kirgen. Sosyn bul jerlerdi elaýǵan emıgranttarymyz panalaǵan. Qazir ǵoı atasynyń basy jatqan jerden kóp uzamaıtyn qazaqtyń shetke qoparyla ketip jatqany, soǵan oraı ata-babamyz «aqyl alsań Frankstannan al» dep ketken kóne frankter men galldar mekenin kórmegen kisiniń týdym, dúnıeni kórdim degeni beker eken deıtin túsinik bizde sońǵy jyldary berik qalyptasa bastady. Neshe mıllát eldi kórý kózi qaraqty adamdy óz ólkesin kóbirek bilýge, onyń jaǵdaıyn jaqsartý jaıynda oılaýǵa bastaıtyn sııaqty. Sonyń ishinde Batystyń syryna qanyǵyp, pisýli astaı daıar ónerine ıe bolý, tamyrynan ajyramaı álem mádenıetin meńgerý keshegi jádıdshil alashtyqtardan qalǵan murat edi ám Eýropa mádenıetiniń bar asyly – rýh syny qazaqqa Abaı tańdaǵan jol-tyn. Osylardyń qaı-qaısysy da Qylyshbaıdyń joljazbasyna obektıvti túrde qabysýy múmkin, sol sııaqty avtor osyny ádeıi murat etti desek te qatelesýimiz múmkin. Sebebi, Qylekeń munda ózderi barǵan, kórgen jerlerdegi mádenıet jádigerlikterin ǵana áýeze etedi ǵoı. Tipti Qylyshbaıdan keıin solardy ádeıilep saparlap kórýdiń qajeti de bolmaı qalady deýge aýyz barady. Bir kúni Sara ájeıge nemereleri skaıpty ákep kórsetse kerek. «Qalaı, áje, unady ma?» dese, keıýana «Unaǵanda qandaı, bútkil aǵaıyn-týma bir jerge jıylyp kelip tur, biraq as ázirlep, dastarqan jaıyp áýre bolmaısyń, rahat» deıtin kórinedi. Sol aıtqandaı, Qylyshtan keıin Eýropany qııalmen sydyryp, sanamen terbelip qaıtqandaı bolasyń. Túk shyǵyn joq. Rahat. A ee rýhanı azyq alasyń. Eýropa memleketteriniń uly mádenıet jasaýshy memleketter ekendigi, olardyń uzyn tarıhynyń ónboıynda basqa nárse emes, mádenıet qana óskeleń urpaqqa ulttyń rýhanı tájirıbesin berip kele jatqany, halyqtyń birligin qamtamasyz etip otyrǵany, eýropalyqtardyń álemge yqpal júrgizýin de kóbine-kóp osy mádenıet belgilep berip otyrǵany kókiregińe hattaı bolyp jazylyp qalady. Eýropa – aýmaq emes. Eýropa – bas pen qol. Bas oılaıdy, qol jasaıdy.

Bul meniń aqyl zeregim shyǵarǵan qorytyndy emes. «Normalnyı» oqyrman Qylyshtyń 16 betten turatyn mádenıettanýshylyq ocherkin oqyp shyqqannan keıin túıindeletin túıin. Qasqań sizge on alty bet boıy tegin gıd bolyp, serýenbasylyq qyzmet kórsetedi. Qudaı-aý, osy táptishtiń ne keregi bar, barsam, aqysyna ózderi-aq alyp júredi ǵoı deısiń, a biraq avtorǵa sizdiń bul pragmattyq oıyńyz esep emes, sebebi oǵan sahnadaǵy artıst sııaqty nátıjeden góri úderis-proess mańyzdyraq, performans qymbattyraq. Endi she, muǵalim Eýropada da muǵalim, aǵartýshy, Parıjde de aǵartýshy. Mılandaǵy La-Skala teatry, Kastello Sforezo qamaly ornalasqan Dýoma alańymen tanystyrǵannyń sońynda álgi ataqty teatrǵa úsh-tórt aı buryn Internet arqyly bılet alyp qoımasań kire almaı ketetinińdi jáne teatr zalynda fotoǵa túsirýge bolmaıtynyn eskertedi. Parıjde de solaı, barlyq jerge aldyn ala satylǵan bıletpen ǵana kire alasyz jáne baǵasy ýdaı bolyp keletinine daıyn bolyp baryńyz. «Parıjde L Open Tour atalatyn omnıbýsqa otyryp, qalany toppen aralap shyqqanyń maqul, on eki baǵdardyń ishinen mindetti túrde kórýiń kerek tábárik jerlerdi tańdaı bil» dep nuqyp kórsetedi. Odan ári osy eń kerek marshrýttyń boıynda jatqan Opera teatry, Notr-Dam ǵıbadathanasy, Lývr mýzeıiniń, Saltanat arkasynyń, Italııadaǵy Vatıkannyń, Sıkstındik kapella galereıasynyń, Vatıkan Pınakotekasynyń, Imperator Forýmynyń, ondaǵy Kolızeıdiń, Kapıtolııdiń, Vıa dem – Korso kóshesiniń, Navona alańynyń, Massımo saraıynyń, Termını vokzalynyń syrty, ishi, qurylystarynyń tarıhy, sáýlettik erekshelikteri, ekspozıııalary táptishteledi. Bir ǵajaby, ásheıinde dúnıe shirkinniń betine qaramaıtyn týa salqam Qylekeń myna jerge kelgende sondaı jahatker, usynaqty. «Bolashaqta dám tartyp, osy jerlerge baryp ta qalarsyz» deı otyryp, mynalardy ejikteıdi: aldymen aǵylshynsha birinshi kezekte keletin qarapaıym birneshe sózdi úırenip alyńyz; sosyn tólqujatyńyz ben aqshańyzǵa abaı bolyńyz, basqasy eshteńe emes, bul ekeýi bolmasa jat jerde qıynshylyqqa ushyraısyz; úshinshiden, eshýaqytta jalǵyz júrme, eń bolmasa aldyńda ketip bara jatqan topqa qosyla ket; eń sońynda aıtary, tosynnan syı usynǵan bireýler bolsa, tipti de nazar bólme, sózderine túsinbegen bolyp basa ber, ásirese qara násildilerden aýlaq júr (qansha aıtqanmen, kezinde botsvana, zımbabvemen jumys istep qalǵany bar ǵoı). Osylaı-osylaı uzynnan uzaq kete beredi. Beıshara qaǵaz-aı deısiń, sóıte tura oqısyń, jadqa alasyń, sebebi jolnusqama, jolbasshy qaǵazdarda bulardyń bireýi de aıtylmaıdy. Tanymaıtyn aqylshyń, tipti syrlasyń, ómirdiń ay sabaǵyndaı shyndyqty jazýmen kele jatqan Qylyshbaı aǵartýshy ǵana aıtady munyń bárin. Osynyń bári ne úshin kerek? Álem bizge nadandarǵa qaraǵandaı qaramaýy úshin bilim-tanym, talǵam-tuym kókjıegimizdi keńeıtip, únemi ózdigimizden úırený arqyly ózimizdi-ózimiz taıyzdan tereńge, etekten asqarǵa alyp shyǵý úshin kerek.

Qylekeń Eýropa saparynyń hıkaıasyn Atyraý qalasynda otyryp bezbendegen. Bıograftarynyń anyqtaýynsha, ol sodan birqatar jyl buryn, ıaǵnı 1995 jyldyń jazynda oblys ortalyǵyna qonys aýdarypty. «Baqa óziniń kólinde» dep, asyq oınaǵan tól mekeninde bala-shaǵanyń tileýin tilep otyra berse de bolar edi. Eshkimnen sorly emes-ti. Degenmen, taǵdyrdyń týǵan jerge baılanýy dál týǵan aýylyńa qarmaqtalý degen sóz emes – alysyraq júrip te, qaı sharýanyń da «bir qulaq sýyn» týǵan jerge qaraı burýǵa bolady. Ómirdiń problemalarynan basylyp qalar uıaberigiń áste Qylyshbaı emes, sonda da osy tusta ol bir saryndy tomaǵa-tuıyq ómir keshirý óz qabiletin tosańsyta bastaǵanyn, qaıtse de bir kóńildiń ishine eki talap syımaıtynyn sezdi me eken. Qabileti bar janǵa naǵyz jazatyn kez – jas kezi, al sol shaqtar ómir kóshimen birge ilbip, uzap barady. On úshinde jazý aıyqpas aýrýyna, dertine aınalǵan, sodan beri jaza almaı tura almaıtyn jampoz úshin bul ózi bir jatqan tragedııa. Sonan soń bilgenin kimge úıreterin, bilmegenin kimnen suraryn bilmeı daǵdarar sátter de bolady adam ómirinde. Álde elge qalam ónerimen qyzmet qylyp, aq qaǵaz ben qara sııany ermek etkisi keldi me? Álde «qara qazan, sary balanyń» qamy...

Qalaı bolǵanda da sol jyldardyń ar jaq, ber jaǵynda Qylysh qaladaǵy gazetterdiń, mektep-kolledjderdiń kóshin túzesti, Halel Dosmuhamedov atyndaǵy Atyraý ýnıversıteti Zań jáne Gýmanıtarlyq fakýltetteriniń dekany boldy. Sonda júrip, «Qazaqstannyń Batys ólkesindegi baspasóz tarıhy. 1917-1940 jyldar» degen atpen kandıdattyq ǵylymı dıssertaııa taqyrybyn bekittirdi. Bul 2004 jyl edi.

Qylyshbaı jaıyndaǵy osy bir qoldan kelgen qorash dúnıemdi oqyǵan bazbireýler «Jýrnalıst jýrnalıst týraly jazsa, qaıtse de birdeńeni qosyp jiberedi» ráýishti kekesinmen ay jymııýy, bálkim tipti «Osynshama ólip-óship ulyqtaıtyndaı sonshama ne bitirip edi?» deýi múmkin. Osyny kóldeneń qystyrylar kergime keraýyz suraq dep emes, zańdy nársedeı qabyldap, ishte qulta qadyrmas úshin áriden bastap aıtaıyq.

Ilgeride Qylyshbaı Súndetulynyń qany da, jany da aǵartýshy ekendigin shamamyz kelgenshe dáleldegen boldyq. Bul rette basyn birden ashyp aıtar jaǵdaı – onyń osy bir azamattyq ajary men shyǵarmashylyq aıryqsha sıpatyna sol aǵartýshylyq dáýir jadyǵattarymen tikeleı aınalysýy sebep boldy degennen góri, álgi ǵylymı taqyrypty tańdaýyna óz basynyń týabitti úzdik aǵartýshylyq qasıeti sebep bolǵan deý jón. Alaıda sonyń ózinde de, tipti bazalyq bilimi boıynsha tarıhshy bola tura, Qylyshbaı tarıhshylyqqa, tarıhı taqyrypqa qol artýǵa ay terin tógip uzaq daıyndaldy deı almas edik. Tarıh degen bir uıalshaq, buldanshaq qyz bala sııaqty ǵoı, qashan óziń jaqyndap, bıge shaqyrmaıynsha ornynan qozǵala qoımaıdy. Úndemes oınaýdy ǵana biledi. Ekinshiden, Atyraý – qazylmaǵan baılyǵynan jazylmaǵan tarıhy kóp ólke. Buǵan Rahań (Rahymjan Otarbaev) ashynyp aıtyp ketkendeı, «adamy kóp, kisisi azdaý», ıaǵnı qazaqy qaımaǵy buzylmaı,  uzaǵyraq turyp qalǵan óńirde tarıh ǵylymy boıynsha maman ǵalymdar daıarlaý jaǵy da bir aıaǵynan myqtap aqsaıtynyn qosyńyz. Kók dónen kóńilmen ǵalym atanǵandar ózge aımaqtarǵa qaraǵanda basy molyraq bolǵannan ba eken, munda «Ǵalym kóp, jańalyq káne?» deıtin suraq kóbirek qoıylatyn. Sodan da ashylmaı jatqan araldaı 30-40-shy jyldar baspasózin zertteýdiń taýqymetti mindeti bir Qylyshbaıdyń eńsesine artylǵan. Álbette, ol osy taqyryptyń alǵash tońyn oıyp, tyńnan túren saldy deý artyqtaý bolar, deıtursaq ta, alynyp otyrǵan másele boıynsha bútkil Batys Qazaqstan ólkesin tutastyryp zertteý júrgizgen, júıege túsirgen alǵashqy izdenýshi Súndetuly boldy desek, adasa qoıar ma ekenbiz?!

Jáne bir eskeretin jaǵdaı – qansha jerden «munaıly astana» dep dabyraıtsaq ta Atyraý báribir provınııalyq qala, munda ǵylymı ortadan, kitap-gazet kózderinen jyraqta, óz bilik-bilimińe, ıntýıııaǵa ǵana súıene otyryp keń kólemdi zertteme júrgize almaısyń. Muraǵattyq izdenisterdi, jalpy arhıvtik evrıstıkany jazba derekterdiń deni Qazaqstan qalalarynda bolýy odan ári qıyndata túsedi. Onyń da birqatary shombal qara qulyptyń astynda jatyr. Sonan soń 30-shy jyldar gazetteri qazirgideı jetisine bir shyǵyp turmaǵan, úzdik-sozdyq, ártúrli merzimde jaryq kórgen, al munyń ózi ındeksteý isin qıyndatady. Eń bastysy qarip problemasy: qazaq tilindegi basylymdar 1929 jylǵa deıin arab qarpinde, al 1929–1940-shy jyldar aralyǵynda latynsha shyqqandyqtan, zertteýshi bul álipbılerdi bilýi kerek. Kózi kómilip qalǵan bulaqtardy arshýdaǵy jáne bir úlken qıyndyq – gazet tikpeleriniń jaǵdaıy. Kitaphanalarmen qatar arhıvterde saqtaýly olar áli ıfrlanbaǵan, elektrondyq nusqalary jasalmaǵan, shetteri tyshqan qıǵandaı jyrym-jyrym bolyp, kári qoıdyń tisindeı sarǵaıǵan tikpeler boıaýy kóshińkirep, temekiniń juqa qaǵazyna basylǵandyqtan ydyrap ketkeli tur: jibekten yzǵan qaǵaz ǵana myń jylǵa ketedi, organıkalyq qaǵazdyń ǵumyry uzasa júz elý jyl, odan ári úgitilip, tozańǵa aınala bastaıdy, al myna basylymdarǵa Qylyshbaı iske kirisken jyldary jetpis-seksen jyl bolyp qalǵan-dy. Betterine ýdaı ay shań turǵan, shań emes-aý, tozań, tozań-aý emes-aý taza mıkrob – tamaqtyń baspa aýrýynyń uıasy. Osy mıkrob-tozańǵa kómilip otyryp, ár joldy marjan súzgendeı jınastyryp, muraǵatshylardyń zil qabaq tártip, sekemshil aıbatymen aıqasyp júrip, tórt kóz atanyp, shyraǵyn jasaýratyp, tal túste adam izdegen Dıogenshe sonyń bárin jıystyryp kele, Qylyshbaı áýeli batys ólkedegi merzimdi baspasózdiń jalpy tizimin, sosyn ındeksin jasaǵanda, sizge ótirik, maǵan shyn, zertteýshiniń ózi «Jalpylama kórsetkish» dep ataǵan álgi ındeks 93 ataýly basylymdy qurady («dáldilik kategorııasy» adam óltirgendeı). Solardyń kóbin ol tapqan, kırıllge kóshirgen, taldaǵan, tamsanǵan. Sonda deımin-aý, bir adam aınaldyrǵan tórt jylda (taqyrybyn 2004 jyly bekitken Qylysh tarıh ǵylymdarynyń kandıdaty ǵylymı dárejesin alý úshin jazylǵan dıssertaııasyn 2008 jyly qorǵady) taý turǵyzǵandaı sonsha eńbekti atqara alýy múmkin be (kezinde baspasóz tarıhymen aınalysqan men bir ǵana «Qazaqstan» gazetin onshaqty jyl zerttegenim bar-dy)? Birde osy kúdikke toly suraǵymdy keıipkerimniń ózine qoıdym.

– Qatelesesiz, qatty qatelesesiz! – dedi ol barbıǵan suq saýsaǵyn meniń shı túbindegi tyshqannyń kózindeı jyltyraǵan kózderimniń aldynda shoshańdatyp. – Men bul isti 1985 jyly, Máskeýde júrgenimde, sondaǵy arhıv-kitaphanalardan bastaǵam. – Sosyn saýsaqtaryn búgip sanaı bastady. – Artyq-kemi joq jıyrma úsh jyl ómirimdi sarp etken ekenmin. Ol jyly týǵan balalar qazir úıli-barandy…

Bul – bir. Ekinshiden, munda atyraýlyq belgili ólketanýshy Maqsot Joljanovtyń da eseli eńbegi bar ekenin aıtý jón. Óz basym marqumdy Qalekeń (Qaltaı Muhamedjanov) aıtqan «akademııanyń qalbyrǵa salyp tastaǵan shabaqtarynan» áldeqaıda joǵary qoıýshy edim, qazir de solaı. Qylysh Mákeńmen kórshi turǵan, ekeýi aqtan ketirińkirep otyryp, materıal almasqan. A biraq denin ózi Máskeýdi, Peterbordy, Orynbordy, Astrahandy, Saratovty, Samarany, Sol-Ilekini, Oraldy, Aqtóbeni, Aqtaýdy, Qyzylordany, Shymkentti aıaqtaı aralap, solardaǵy arhıv-kitaphanalardan tapqan. Iz kesken ǵylymı qaınarlary 18 arhıv-kitaphanany quraıdy. Sóıtip, Qylyshtyń bul tarıhı derek-qujattardy tabýynyń ózi bir tarıh bolyp shyǵady. Jıyrma jylǵy tentireýdiń jaı-japsary onyń qara qabyrǵasynyń astynda. Ishin saqardaı qaınatqan talaı áńgimeni ózimen birge áketetin shyǵar. Bizdiń estigenimiz shet-shepiri – ańyzǵa bergisiz bir támsil.

Bir kúni erli-zaıypty ekeýi qonaqqa baratyn bolyp, Gúlbadan aldymen shyǵyp ketedi de, kıinemin dep qalyp qoıǵan kúıeýin syrtta kútip turdy deıdi. Qylyshekeń uzaq kúttirip, qara penjek, aq kóılek, kúreńqońyr «babochkamen» lyp etip shyǵa keldi.

– E, búgin kún sýyq, tómen jaǵyńdy jyly ustap júrgeniń durys boldy, – deıdi jar-qosaǵy.

Qylysh aıran-asyr.

– Bul ne degen ǵalamat túısik?! Ne degen dedýkııalyq oılaý júıesi deseıshi. Sherlok holmıt-sımenonıt! Meniń búgin jyly kıinip shyqqanymdy qandaı ǵana tásilmen anyqtaı qoıdyń eken, Gúlbadanjan?!

– Qasqa-aý, kóshege kalsonmen shyǵyp tursyń ǵoı...

Bir telehabarda aıtylatyndaı, solaı deıik, solaı bolǵanyna seneıik. Qylekeń esik aldyna erkektik artyqshylyǵyn kórsetip atyp shyqty ma, joq pa, ony anyq bilmeımiz. Dostyq ázil bolyp qalýy da ábden múmkin, biraq obektıvti túrde sondaı-sondaı hıkaıanyń oryn alý múmkindigine óz basym qulaı senemin. Nege deısiz ǵoı?!

Aǵartý dáýirinde tarıhshylardyń eki túri bolǵan eken. Biri – shalbaryn súıretip júrip fılosofııa soǵatyn tarıhshylar. Ekinshisi – tikeleı derekkózdermen jumys isteıtin «antıkvar» tarıhshylar. Bizdiń zamanymyzda aldyńǵylaryn kóbinshe «arhıvtik aqparattyń akademııalyq paıdalanýshylary» dep aıdarlaıdy. «Antıkvarlar» óz attarymen qalǵan.

Bizdiń Qylysh sońǵy topqa jatady jáne sonyń sırek kezdesetin «júrgeleń» deıtin sortynan. Iaǵnı qorashyldaý, kábınetshildeý meniń de, otyrǵan ornynan tapjylmaıtyn shoıyn quıryq Aqqalı Qabıjanulynyń da tap antıpody. Aqań qozyǵadaı denesin qazdıtyńqyrap, aldyndaǵy qujatqa shuqshıyp, telmire qadalyp otyrǵanda «aıaǵynyń jeli bar, alynbaı júrgen teri bar» Qylekeń Ortalyq arhıvten shyǵyp, Ulttyq kitaphanadaǵy Tolqynǵa zymyrap otyryp áldeneshe márte baryp keledi. «Myna qalpymen taǵy bir jıyrma jyldaı júretin shyǵar» deısiń.

Qatelestińiz. Qylyshbaı qolyna alǵan sharýasyn is qylyp shyǵarmasa Qylyshbaı bola ma – siz ben biz jazǵanymyzdy qaıta-qaıta ultaryp, sozbaqtap, qalyp alǵan aıań júrispen júrgenimizde, ol qashandaǵydaı jazaryn tógip-tógip, marjandaı tógiltip tez jazdy jáne uzatpaı qorǵap ta aldy. Nátıje kútkendegideı – «Qazaqstannyń batys ólkesindegi baspasózdiń tarıhy» deıtin qalyń monografııa (Astana: Folıant, 2016). Munyń túzetilip, keńeıtilip, segmenttelip, ár jyldary jaryq kórgen varıanttary: «Ordadan qanat qaqqan únparaqtar» (Oral, 2008), «Merzimdi baspasóz – derekter kózi» (Almaty: Kıe, 2009), «Baspasóz tarıhy – el tarıhy» (Almaty: Kıe, 2009), «Atyraý baspasóziniń tarıhy. 1917-1955 j.» (Almaty, 2014)   jáne «Qaharly jyldar shejiresi. 1941-1945 j.» (Atyraý-aqparat, 2015).

Qysqasy, Qylekeń qazirdiń ózinde Sábeń aıtqandaı, «bir ózi bir bıblıoteka kitap» berip otyr. Bul alty kitapty bireý-mireý qazaq «myjyma» degen maıǵa ezilgen ystyq nanǵa da teńer. Birinen biri kúshiktep, birinen biri balalap jatqandaı kórinetindikten. Biraq bul syrt áser. Bári de bir tańba qalyptan shyqqandaı búginginiń súreńsiz kóp «kıtobynan» Qylyshbaı eńbekteriniń ereksheligi, olar – belgili bir taqyryptaǵy jeliles dúnıelerdiń tutas júıesin tanytady. Árberdesin shyn ǵylymdy tulǵalaıtyn nárseniń biri de osy ǵoı. Basyn ár jaǵaǵa bir soǵý emes. Ekinshiden, Súndetulynyń bul eńbekterin syqıtyp siltemeler men «qujattarǵa» toltyryp tastaıtyn profandyq nárselerden oshaqtyń úsh butyndaı úsh qasıet aıryqshalap turady, olar – erýdıııa, málimetkózdermen tikeleı jumys isteý jáne zertteýshiniń túısigi. Jumystyń ádisnamalyq prınıpteri retinde jıyndylyq, derek jınaýdyń tolymdylyǵy, olardy taldaýdaǵy naqtylyq, jınaqtaýlardaǵy obektıvtilik qaǵıdattary alynǵan. Refleksıvtilik daǵdylar (málimetterdi josparly túrde óńdeý, aqparatty jınaý, retteý, taldaý), jalpyqısyndyq daǵdylar (júıeleý, jikteý, taldaý jáne toptaý) qoldanylǵan. Zerttemelerdiń aıryqsha qasıeti – daýsyz naqtylanǵan faktiler jáne sol derek-faktilerdi máttaqamdyqpen berik ustaný sóz bop otyrǵan dúnıelerdi búginde Batysta qoldanylyp júrgen aıqyndama – «faktologııalyq prozaǵa» da bir taban jaqyndatyp turady. Qylyshbaıdyń stılin taza ǵylymı stılge jatqyzý da qıyn, bul – avtordyń emoııasyn, sımpatııalary men antıpatııalaryn, unatýy men unatpaýyn ábden bildirip turatyn, dolań tildi qurǵaq akademızmnen ada birtúrli stıl. Naqty derek, dáldi faktilerdi ǵylymı prınıptermen oı tezine salyp jazyp otyrǵanynyń ózinde sózi de ózine laıyq dóńgelengen Qylekeń qalamynan sheshen adamǵa tán bir shabyttanýdy sezinip, ot alyp otyrasyń. Tipti onyń jazǵandarynda mirdiń oǵyndaı bolyp, bir izden shyǵyp otyratyn sıýjet tartysy baıqalady deýge aýzym barady. Batysta mundaı aralyq dúnıeni «ınforoman» dep ataıdy. Bizshe aıtqanda, dáıekteme-roman. Avtorlary kóbinese jazýshy, jýrnalıster bolyp keledi. Mysaly, bizde osyndaı ınforomannyń jarqyn úlgisin jazýshy Ánes Saraı tanytyp júr. Tarıhty adamnyń qatysynan, oń-soldan aıyryp, tuldyrlap tastaý jáne tarıhı tanym men bilimniń aktýaldanýynyń jetkiliksizdigi Qazaqstan tarıhyn zertteý isinde problemaǵa aınalyp otyrǵan qazirgideı kezde tarıh ǵylymyna adamı óń berý, sol arqyly ony qalyń jurtshylyqqa oqytý qaı kezdegiden de mańyzdy. Sebebi, keıbir tarıhı faktilermen tanysyp, olarǵa basqa turǵyda turyp qaraǵannan keıin siz olarǵa mindetti túrde óz baǵańyzdy beretin bolasyz jáne myna dúnıe tirshiligindegi kóptegen jáıtterge endi basqa kózben qaraı bastaısyz. Ol úshin zertteý, qazirde kóp qoldanylatyn bir sózben aıtqanda, til-stıl jaǵynan «qoljetimdi» bolmaq kerek. Dolań ehtyq leksıkon aralastyrmaı, ekinshi jaǵynan kóz qaryqtyrmaı, osy ekeýiniń aralyǵyn ustaý, ıaǵnı qarabaıyrlandyrmaı qarapaıym jazý ońaı mindet emes. Oljas Omarulynsha aıtqanda, kitap stılimen ǵana emes, nátıjesimen de ǵylymı bolýy kerek. Qaıtkende de tarıh ǵylymy – keń maǵynada hronosofııaǵa (tarıhı kezeńdi sıpattaý dárejesine) úlken mán berip, dáýirdi keńinen orasa da, báribir de eń aldymen tarıhı ýaqıǵalar men oqıǵalardyń tizbesi, jylnamasy ǵoı. Qoldan jasalǵandy emes, qolda bardy ıakı bolǵandy jınap, synyq aınadaı jamap-jasqap, tarazyǵa tartatyn ǵylym. Shaǵyn tarıhtardan tutas, úlken tarıh jasaıtyn ǵylym baby. Buryn ǵamzatovshylap, az halyqqa úlken qanjar kerek deýshi edik, endi shaǵyn halyqqa úlken tarıh kerek deıtin boldyq. Biraq, joǵaryda aıtqanymyzdaı, ne desek te, jasandy emes, shynaıy úlken tarıh shaǵyn tarıhtardan (bul jerde Qazaqstan tarıhy ólke, aımaq tarıhtarynan) jasaqtalady. Kórkem ádebıet aımaqtyq bolmaýy múmkin, alaıda belgili bir aýmaqta órbigen ýaqıǵalar men oqıǵalardan turatyn tarıh ólkelik bola alady. Osy tusta tarıh ǵylymynyń aımaqtyq jáne otandyq deńgeıleri degen másele shyǵady, bul rette Qylyshbaı Súndetulynyń bes oblystyń baspasózin tutas alyp qarastyrǵan zerttemeleri jalqydan jalpy jasaý isine merzimdi baspasóz tarıhy arqyly ádemi olja saldy deý jón. I-ı, nesin aıtarsyń, Qylysh aǵaı qashanǵysyndaı talaı ýaqıǵany týlaqsha sabap qana qoımaı, gazetter tarıhynyń kómegimen túıe moınaq ıir bir ǵasyrdy kózinen kógertip, kógendep tastaǵan. Jáı kógendemeıdi, ulttyq tarıhty jańasha, basqasha zerdeleýge bastaıdy.

«Pravda» gazetin bes jyl oqyǵan adam ýnıversıtet bitirgenmen birdeı» deýshi edi bizge ýnıversıtette ustazymyz Ábilfaıyz Ydyrysov. Ol kezde ondaı sózderge shynymen ılanýshy edik. Sol «Pravdaǵa» Nıkolaı Býharındy nemis shpıony dep aıyptaǵan maqala shyqqanda, álgi nómirge gazet redaktory Nıkolaı Býharın qol qoıǵanyn keıinirek bilip, jańaǵy «ýnıversıtette» taǵy bir bes jyl oqyǵandaı bolǵanymyz bar. Ne dese de Lenın «Biz gazetsiz revolıýııa jasaı almaımyz – «Ushqynnan» jalyn laýlaıdy» dep jáıdan-jáı aıtpaǵan ǵoı. Qazir ǵoı baspasózimizdiń sarjaǵaldanyp, bılikke orynsyz járeýkelenip, soǵan sáıkes oqyrmanynan, taralymynan aırylyp, saıası ári ekonomıkalyq bankrottyqqa bettep bara jatqany. Al biz búginde oryndy-orynsyz jamandaı beretin keńestik merzimdi baspasóz zamanynda bir oqyrmany júzge baǵalanatyn, sózi bir kúndik bolǵanymen ózi myń kúndik salmaqty baspasóz-tin. Qazirgiler sııaqty tasqyn sýdyń seńindeı basyn ár jaǵaǵa bir soqpaıdy – ár gazettiń óz baǵyty, ózindik bet-beınesi, soǵan saı aıtar sózi bolady. Saıası naýqandarǵa oraı pafostyq sıpat alyp, daqpyrttap ketetindigine qaramastan, redakııalar «gazettiń tili men stıli qaradúrsin de emes, ásireqyzyl sulý da emes, baısaldy, ótkir oıly, qajet jerinde ǵylymılyqqa talas bolýy tıis» deıtin talapty ustanýǵa tyrysatyn. Jáne bir qaǵıdat «Gazet – melshıgen nysanalarǵa atyp jattyǵatyn tır emes» dep úıretedi, ıaǵnı keri baılanys – oqyrmanmen baılanys ornat degendik.

Osy qalpymen keńestik baspasóz – tunyp turǵan tarıh. Bul oraıda ásirese 30-40-shy jyldar baspasóziniń bereri shash-etekten. Sebebi, kezinde bul kúrdeli kezeńniń ay shyndyǵy hatqa tolyqtaı túspeı qaldy. Ol kezde jasaǵan adamdar búginde ólim-jitimge ushyrap boldy, kózi tiri otyrǵandardyń ishinen áńgime aıtatyny ilýde bireý. Mundaı jaǵdaıda baspasózdi ǵana kómekke shaqyrýǵa bolady. Árberdesin olardyń betindegi ólimge kesken, úkim shyǵarǵan «atý» maqalalardyń ózi de tarıh. Halyqty jaý shappaı sorlatqan asharshylyqtyń, qýǵyn-súrginniń yzǵarly shyndyǵyn da jol arasy oqyp, shyǵarýǵa bolady. Keshegi «qamal buzǵan qaharly sóz» de osy qatarǵa kiredi. Qaıtse de ol kezeńdegi óreskel zańsyzdyqtardyń qunykeri gazetter emes, qaıta repressııadan qashanda shyndyqty taısalmaı aıtatyn jýrnalıster qaýymy kóbirek zardap shekken.

Qylyshbaı Súndetuly, túptep kelgende, jáı bir gazetterdiń tarıhyn, olardyń qashan shyǵyp, qashan jabylǵanyn áýeze etip qana qoımaıdy, tarıhymyzdan julynyp tastalǵan osy tutas bir bettiń shyndyǵyn ashýǵa tyrysady. Buryn biz aýdandyq gazetti baspasózdiń bastaýysh býyny dep kelgenbiz. Al Qylyshbaı basqasha júıeleıdi. Kórsetýinshe, eger dál tarıhyna keletin bolsaq, 30-shy jyldary aýdandyq gazetter baspasózdiń orta býyny bolǵan, al bastaýysh býyny – sovhozdar, MTS-ter, ekpindi qurylystar, joǵary oqý oryndary janynan shyǵyp turǵan saıası bólimderdiń kóptırajdy gazetteri, odan da tómen alsaq, qabyrǵa gazetteri, únparaqtar, tipti Súndetuly ol kezde qazirgi «nakleıkaǵa» keletin «japsyrma» gazetter de bolǵanyn keltiredi. Tómengi býyn dep sońǵy ekeýin aıtý kerek shyǵar. Al kóptırajdy gazetter keıin aýdandyq, al aýdandyqtar ataýynyń aldyna orden taqqan oblystyqtarǵa baza bolǵan. Mine, solaı.

Qylyshbaı óz zertteýlerinde eki nárseni – gazetter betindegi oqý-aǵartý máselesin jáne «Redakııanyń júregi – redaktor» deıtin taqyrypty qashanda qaldyrmaıdy. Al atalǵan kezeń jaǵdaıynda baspasózdiń orta jáne joǵary býynynyń kóshin túzeskenderdiń kópshiligi alashtyqtar jáne solardyń izin ala shyqqan «jas qazaqtar» edi. Súndetuly sol qaıratkerlerdi gazetter boıynsha bas-basyna ataı otyryp, sińirgen eńbekterin, jazǵan maqalalaryn, redaktorlyq sapalaryn bajaılaıdy, burynnan bar ómirbaıandaryna óz tapqandaryn qosyp, jalpy ómirhaıatyn túzgen. Bul – tulǵataný. Atyraý boıynsha hattalǵan Fedor Golovanov, Sabyr Sháripov, Nuǵman Manaev, Serikqalı Jaqypov, Seıitmuhamed Mámbetov, Zaıtun Syzdyqov, Batyrbek Áljanov, Shııap Qojahmetov, Tólepkereı Óteýlıev, Qulmaǵambet Bóriqulaqov, Ońaı Shonaev, Ajyrǵalı Sultanǵalıev, Qazmuqash Ibrashev, Ǵataý Mahambetov, Taýman Amandosov, Álimbek Jańǵazıev, Maqsot Jalmuqatov, Tájibaı Tekeev, Mańǵystaý boıynsha J.Sársembın, J.Tápesuly, Nurtilep Nesipbekuly, Tólegen Muqambetuly, Meńdesh Járdemov, astrahandyqtar Nyǵmet Sábıtov, Dosqalı Qulbaev, Q.Janshýrın, Aqtóbe boıynsha Qubash Qojamuratov, Saqyp Meńgereev, Rahıman Nursultanov, E.Aıshev, Oral boıynsha Ǵabdol-Ǵazız Musaǵalıev, Ahmet Mámetov, Qýat Tastaıbekov, Zaıtun Syzdyqov osyndaı tulǵalar bolatyn. Solardyń kóbi repressııada, soǵysta joq bolmaǵanda bar ǵoı, búgin biz basqa qıyrlarda, ózge deńgeılerde júrer edik. Bir nazar aýdaratyn jaǵdaı, bul shoǵyrdyń birqatary «perebroska» saıasatymen kórshiles oblystarda jumys jasaı bergen, mysaly, Atyraýdyń baspasózin órkendetýge qatysqan Serikqalı Jaqypov, Tólepkereı Óteýlıev, Shııap Qojahmetov, Ǵataý Mahambetov, Batyrbek Áljanov oraldyqtar bolsa, Aqtóbe gazetterinde Qubash Qojamuratov, Bahıman Nursultanov syqyldy atyraýlyqtar eńbek etti. Munyń ózi erterekte ólkedegi oblystar arasyndaǵy aralas-quralastyq mórli shekara túsken qazirgi kezge qaraǵanda kúshtirek bolǵanyn kórsetedi. Kezinde «Batys Alash-Orda» bıobıblıografııalyq sózdigime Ahmet Mámetov pen Batyrbek Áljanovty kiristirgen men Ahańnan redaktorlyqty muralaǵan, keıin Atyraý okrýgtik «Erik» gazetiniń negizin qalaǵan Tólepkereı Óteýlıevti arnaýly taqyryp etpegenimmen, bir súrleýge qosa ketermin dep ol jaıyndaǵy derekterdi jınastyrǵanmyn, osy úsh tulǵa jóninde Qylyshbaı eńbekterinen mol málimet alyp, joǵalǵan túıem tabylǵandaı qýandym. Sol sııaqty Zeınolla Qabdolov, Hamıt Erǵalıev, Berqaıyr Amanshın, Farıza Ońǵarsynovalardyń aýdandyq-oblystyq gazetterdegi alǵashqy maqalalary, óleń-aıtystary jaıyndaǵy bólim qyzǵylyqty oqylady. Soǵys jyldarynda Atyraýǵa kelip, «Munaıshylar, munaı ber!» tolǵaýyn jazǵan Asqar Toqmaǵambetov jóninde buryn-sońdy aıtylyp júrgen áńgimeler Qylysh kitabynda derektik negizin tapqan eken. Tutas alǵanda, osynyń bári tarıhshylar, derektanýshylar, jýrnalısterge taptyrmas dáıek-málimet, al jekelegen ókilderi aldarynda eshteńe bolmaǵandaı kóretin jas qalamgerler úshin taǵylymdy sabaq.

Osyndaıda áńgime Qylyshbaı sııaqty zertteýshilerdiń nasıhaty shala bolyp júrgen joq pa degenge tirele beredi. Olaı deıtinimiz, óz basym álige deıin ol týraly Aıtqalı Nurǵalıev aǵamyzdyń jazǵanynan basqa jóndemi maqala ıakı reenzııa oqymappyn. Báıgede birinshi keletin atqa bireý qyzyǵa, bireý qyzǵana qaraıdy ǵoı. Uly dúbirde tizginin súze tartyp, qalyń toptyń keýde tusynda kele jatqan júıriktiń qara úzip shyǵyp, “ń” deıtin daýyssyz tanaý dybysy sekildi kózge erek túspeı júrgeni sodan ba dep qalasyń. Bul durys emes. Ataqsyz qazaq ózin sapsyz ojaý sııaqty sezinedi demeımiz. Boıkúıez qazaqtan túńilip, kórsoqyr qazaqtan jeńilip, ómirden armanda ótip jatqan talanttarymyz az ba edi bizde deımiz. Árberdesin aqyn týǵan atadan ǵalym da týǵan. Ǵylymı ortaǵa kútpegen jańalyq syılamaǵanymen, pálenbaı qalany «kalsonmen» aralap, arhıv-kitaphananyń tozańyna kómilip otyratyn «arhıvshy» ǵalymdar, aıtalyq, sol aqyn-jazýshylarǵa ıakı kábınetshil ǵalymdarǵa berilip jatqan Mahambet syılyǵynan nege qur qalýy kerek?! Abaı atyndaǵy syılyq Abaı jaıynda jazǵandarǵa ǵana berilmeıdi ǵoı.

Árıne, soǵan bola qylyshtar synbaıdy. Qylyshekeń saqtanbaı júretin seriligimen, sekemsiz sóıleıtin iriligimen, «Alty san alash at bólip, tizgin berse qolyma, zaýlar edim-aý bir kóshke» dep júrip jatyr. Adal adamǵa qyzmet aram astaı bolyp tur ǵoı deıtin emes, qylyshym qynnan sýyrylmaı qaldy-aý dep qynaly jyryn da bebeýletpeıdi, qabilet – qudaıdan, bap – jubaıdan. Qudaıǵa shúkir, bir oblystyń bilim, ǵylym kásipodaq qyzmetiniń tyǵyryqtan jol taýyp júre alatyn, sóz taýyp túıindi sheshe alatyn, tizginshisi. Gúlbadany, órikteı Suńqar, Sultan uldary, almadaı Svetlana, Gaýhar qyzdary, ómiriniń jalǵasyndaı nemere-jıenderi qasynda. Úlkendik moıynǵa mine qoımaǵanymen, shashty onsha-munsha qyraý shaldy – bireýler «paıǵambar jasy» dep tanıtyn, endi bir dindarlar «olaı emes, qyryq jas» dep jasynǵa shyǵaratyn áneý bir jasqa aınala shaýyp júrip kelip qaldy. Adamǵa jetpeıtini sál-aq nárse ǵoı, «ne habar joq, ne qara qaǵaz joq» dep Rahań aıtqandaı ún-túnsiz ketkendeı bolsam, kóńiliniń túndigin ashyp tastap júretin Qylyshekeń «Osy senderdi mektepte telefon soǵýǵa úıretpegen ǵoı, sirá!» dep mobılmen-aq jáýkemdep turǵany. «Dóń asyp otyrmyn, Máketaıym. Mereıtoı degen toı ıesin de, tilektesin de bir serpiltip, sergitip tastaıtyn nárse eken. Ótkenińdi sholyp, erteńińdi boljap, aqtara qarap alasyń. Seni bir kórgenim – bir taıly bıe. Kelseıshi, aýyldyń etin jep, tis shuqıyq», – deıdi, beıne bir «kópes Trıtaı Geldı» sekildi.  «Átteń, qus tárizdi qanatym bolar ma edi?» dep júrgende, mynaýsy izdegenge – suraǵan. Kúmis qanat laınermen laqtyrǵan tymaqtaı top ete qalam. Shirkin, bir-birimizdi izdegen qandaı jaqsy, dep.

Mine, endi... Seritap, kópshil jigit qaıyńdaı terbelgen áleýmettiń aldynda mańdaıy jarqyrap, árýaq kótergendeı ashylyp án salyp tur. Delbeni qozdyryp, dáserletpeıdi, tolqytyp toqsan býnaqqa salady. «Bir ánniń ánshisi» degen sózdi aıtatyn jalǵyz-aq áni bar dep te, kóp ánniń ishinen bireýin asa naqyshyna keltirip salady dep te túsinýge bolady ǵoı. Qylyshbaı sonyń sońǵysyna jatady: árıne, Turdy-Qylyshtyń Hanbıbi apaıymyz sózin jazǵan «Nýrıkamalyn» Jubanyshtan asyryp aıtý qıyn,  degenmen teńdes aıtyp júrgender de bar, sonyń biri – bizdiń Jatpas-Qylysh. Qur daýys uzaqqa aparmaıdy ǵoı, ándi júregin, janyn eritip, ózi de eltip aıtpasa. Qylysh ol jaǵyn qatyrady. Sodan da tyńdap turǵandar ánge onymen birge eltip, qalaı qutyryna qyzdyrmalatyp jibergenderin de ańǵarmaı jatady. “Aspandaǵy Aı ma dedim, / Jastyq shaǵym qaıda meniń?! / Júregimdi eljiretken, / Janym, qandaı jaıdary ediń?!”

– Teptir, Qylysh, teptir! Dúnıesi aınalsyn!

– Soq, Qylysh, soq! Kirpish qalaǵandaı soq! – degen daýystar ár jer-ár jerden-aq shyǵyp qaldy.

Án manaǵydan ármen eskektep, quıqyljı shalqydy. Meıramhananyń túndigin tastap shyǵyp, Atyraýdyń ústimen kókshýlan tolqyndary dóńbekshigen kári Kaspııge qaraı mańyp barady... “Nýrıkamal, Kamalym-aı, / Kúndeı ashyq janaryń-aı / Qolym jetpeı, sózim de ótpeı, / Jaýtańdadym qabaǵyńa-aı, / Qaraǵym-aı...”

 

67-shi avtobýs búıirinen birdeńe túıip jibergendeı solq ete toqtap, artynsha lekte oqys júrip ketti. Bireýi ekinshisin soǵyp, ekinshisi terezege mańdaıyn soǵyp, jurt ý da shý. Kózim ilegińkirep, mamyrajaı kúı keship otyrǵan men myna jyndysúreı shopyrdyń kesirinen naýshnık arqyly kelip turǵan manaǵy ásem ánniń úzilip ketkenine jynym kelip, shopyr kabınasyna tepsinip jetip bardym.

«Qylyshymmen» bir tartyp, topalań asyraıyn ba, osy!?

        Maqsat TÁJ-MURAT, 

                      jazýshy-esseıst,

1.04.2019 – 11.04.2019

Qaskeleń shatqaly,

Almaty q.

Pikirler
Redakııa tańdaýy