XXI ǵasyrdyń basynda Qazaqstan alǵash ret zaıyrly memleket ári halyqaralyq quqyq sýbektileriniń biri retinde irgeli bastama kóterip, jahandyq jáne dástúrli dinder kóshbasshylary arasynda únqatysý men beıbit pikir alysýdy nyǵaıtý, sondaı-aq órkenıetaralyq qarym-qatynastar men ózara túsinistikti jolǵa qoıýǵa baǵyttalǵan asa jaýapty mıssııany iske asyrýǵa belsene kirisip ketti.
Sebebi dál sol kezde kúlli álemdegi halyqaralyq qarym-qatynastar ǵana emes, jahandyq konfessııaaralyq qatynastar da shekten tys shıelenisip ketken-di. Ókinishke qaraı, bul úrdis, ásirese 2001 jylǵy 11 qyrkúıekte bolǵan Nıý-Iorktegi Búkilálemdik saýda uıymynyń qos ǵımaratynyń jarylýy – «Ál-Kaıdamen tamyrlas musylman ekstremısteriniń qolymen jasalǵan qylmys» degen kúlli álemdi bir sátte sharlap ketken jaǵymsyz aqparattan keıin múlde órship ketken-di. Artynsha Batys aqparat quraldarynda ıslam álemin artta qalǵan, kertartpa, bilimnen jurdaı, nadan, ǵylym men tehnıkadan múlde aýlaq, dinı fanatızm, ekstremızm jáne fýndamentalızm oshaǵyna aınalǵan qubyjyq etip kórsetý beleń alyp kete bardy. Sonyń saldarynan kúlli musylman emes álemniń qoǵamdyq sanasynda musylmandarǵa degen kózqaras kúrt ózgerip, olardy shettetý men kemsitý, mektepteri men meshitterin órteý, qıratyp ketý, musylmandardy sabaý, atyp ketý, musylmandardyń dinı bostandyǵyna shek qoıý, sol sııaqty musylman beıitterin búldirý sekildi vandalızm jıileı bastaǵan-dy. Mundaı qylmystarǵa Eýropadaǵy qaýipsizdik jáne yntymaqtastyq uıymyna múshe elderde de jol berilgen-di. Máselen, musylman dinin álemniń eń irgeli dinderiniń biri ekenin moıyndamaı, ony asa qaterli ıdeologııa degen shyndyqpen múlde janaspaıtyn teris pikir qalyptastyrylyp, Eýropanyń keıbir elderinde Muhammed paıǵambardy kelemejdeıtin karıkatýralar shyǵarylyp, olardy buqaralyq aqparat quraldary arqyly jappaı taratý etek aldy. Keıbir musylman memleketterine ál-Kaıdamen baılanysy bar degen jeleýmen ekonomıkalyq qysym kórsetý, soǵys ashyp, olardy basyp alý nemese olarǵa qısynsyz tıisý jıilep ketti. EQYU-ǵa múshe elderdiń keıbirinde meshit salýǵa ruqsat berilse de, munara turǵyzýǵa tyıym salý, musylman áıelderge dástúrlerine sáıkes kıinýge, ne bolmasa bilim alýyna, jumysqa turýyna, baspana alýyna, tipti balalaryn balabaqshalarǵa ornalastyrýǵa shekteý qoıý jıi boı kórsetti.
Sondyqtan da Qazaqstannyń saıası bıliginiń der kezinde irgeli bastama kóterip, 2003 jyly 24 qyrkúıekte Eýrazııa júregindegi elordada álemdik jáne dástúrli dinder kóshbasshylarynyń Birinshi sezin ótkizýi Eýrazııa qurlyǵynda buryn-sońdy bolmaǵan eleýli is-shara bolatyn jáne bulaı deýge tolyq negiz bar. Máselen, Birinshi sezge Eýropa, Azııa, Taıaý Shyǵys jáne Amerıka qurlyǵynan hrıstıan, ıslam, ıýdaızm, býddızm, ındýızm, daosızm jáne sıntoızm syndy jahandyq dinderdiń atynan 17 delegaııa qatysyp, bir ústeldiń basynda basqosty. Jalpy, bul sezd keıingi adamzat tarıhynda bolmaǵan eń eleýli oqıǵa boldy desek, qatelespeımiz. Onyń ústine Álemdik jáne dástúrli dinder kóshbasshylarynyń arasynda kópten beri qordalanyp qalǵan belgili bir dinı nemese saıası qarama-qaıshylyqtardyń saldarynan mundaı basqosýdy múlde qalamaıtyn tulǵalar da ushyrasty. Bul oraıda kóp jyldar boıy Qazaqstan Parlamenti Senatynyń Tóraǵasy ári atalǵan sezd hatshylyǵynyń jetekshisi qyzmetin atqarǵan Qasym-Jomart Toqaevtyń jýrnalısterge bergen bir suhbatynda aıtqan myna bir sózin keltirý artyq emes: «Sezdi bos jınalys nemese BAQ-qa arnalǵan qarapaıym shara dep sanaý úlken qatelik bolar edi. Óıtkeni dinder kóshbasshylaryn astanada bir ústel basyna jınalýǵa kóndirý úshin eleýli dıplomatııalyq kúsh-jiger qajet boldy».
Basynda solaı bolǵanmen, kele-kele, elordada 2003 jyldan beri ótken alty sezge qatysqan delegaııa músheleriniń arasynda keıbir dinı nemese saıası qaıshylyqtardyń bolýyna qaramastan, dinaralyq dıalogtyń jahandyq máni bar ári órkenıetterdi bir-birimen jaqyndastyratyn óte qajet shara ekenin tolyq moıyndaı otyryp, dinder kóshbasshylarynyń bir-birine degen túsinistigi men syılastyǵy jyldan-jylǵa nyǵaıa túsip, bul úrdis turaqty dástúrge aınalyp úlgerdi.
Dál osy tusta dinbasylar arasynda túsinistik pen syılastyq dástúriniń qalyptasýynda sezd hatshylyǵynyń úlken ról atqarǵandyǵyn erekshe atap ótý paryz. Óıtkeni hatshylyq – ár úsh jyl saıyn Qazaqstan astanasynda ótip turatyn Álemdik jáne dástúrli dinder kóshbasshylary seziniń jumysshy organy ǵana emes, sonymen qatar quramyna álemdik jáne dástúrli dinder kóshbasshylarynyń ókilderi engendikten, sezaralyq kezeńderde ótetin barlyq is-sharalardyń da negizgi uıytqysyna aınaldy. Sondyqtan da hatshylyq ár jyl saıyn turaqty jıyn ótkizip, kezekti sezdiń kún tártibin aldyn ala aıqyndaıdy, sol sııaqty sezd jumysyna qatysatyn memleketter delegaııalarynyń quramyn olarmen aldyn ala kelise otyryp jasaqtaıdy. Sondaı-aq olarǵa hatshylyq atynan resmı shaqyrýlar jiberýdi uıymdastyrady, sonymen qatar delegaııalardy áýejaıdan qarsy alý, delegattardy qonaqúılerge ornalastyrý, olardy kólikpen qamtamasyz etý, delegaııalardyń qaýipsizdigin qamtamasyz etý, tipti sezd otyrystarynda baıandamashylarǵa sóz berý sııaqty kózge kórine bermeıtin logıstıkalyq usaq-túıektermen qatar, sezd sheshimderin úılestirý jáne daıyndaý, qabyldanǵan sheshimderdi iske asyrý sekildi asa jaýapty máselelermen de bastan-aıaq aınalysady.
Osy oraıda Álemdik jáne dástúrli dinder kóshbasshylarynyń VI sezinde qabyldanǵan taǵy bir bastama týraly aıtqan jón. Sezd usynǵan ol bastamanyń negizgi maqsaty Elbasy atyndaǵy Konfessııaaralyq jáne órkenıetaralyq dıalog ortalyǵyn qurý bolatyn. 2019 jyly 25 sáýirde Qazaqstan Úkimetiniń sheshimimen qurylǵan bul Ortalyqtyń quzyryna mynalar jatady:
- Barlyq dinder arasynda ózara syılastyq atmosferasyn qalyptastyryp, beıbit kelisim ornatýǵa atsalysý;
- Turaqty negizde otandyq jáne sheteldik dinı birlestikter men olardyń lıderleriniń arasynda ózara yqpaldastyq ornatýdy qamtamasyz etý;
- Halyqaralyq qurylymdarmen (uıymdarmen, ortalyqtarmen t.s.s.) dinaralyq jáne mádenıetaralyq qarym-qatynastar ornatý;
- Álemdik jáne dástúrli dinder kóshbasshylary sezin, sol sııaqty sezd hatshylyǵy men onyń jumys tobynyń otyrystaryn uıymdastyrý jáne ótkizý;
- Dinaralyq jáne mádenıetaralyq dıalogtardy nyǵaıtýǵa baǵyttalǵan halyqaralyq, respýblıkalyq jáne aımaqtyq konferenııalar, dóńgelek ústelder, semınarlar, akııalar men konkýrstardy uıymdastyrý jáne olarǵa qatysýǵa baǵyttalǵan is-sharalardy iske asyrý;
- Shetelderde jáne óz elimizde dinı taqyryptarǵa qatysty BAQ-ta jarııalanǵan materıaldardy zerdeleý;
- Qazaqstan Respýblıkasynyń memlekettik organdarynyń jumystaryna atsalysa otyryp, ártúrli deńgeıdegi aqparattyq-túsindirý toptarynyń din salasyndaǵy memlekettik saıasatty iske asyrýǵa baǵyttalǵan is-sharalaryna qatysý jáne onyń ishinde dinı ekstremızm men onyń ózge kórinisterine qarsy turý;
- Halyqaralyq deńgeıde konfessııaaralyq dıalogty óristetýdiń qazaqstandyq tájirıbesin dáripteý.
Kórip otyrǵanymyzdaı, atalǵan sezdiń, sezd hatshylyǵynyń, Elbasy atyndaǵy Konfessııaaralyq jáne órkenıetaralyq dıalog ortalyǵynyń múddeleri men kózdeıtin maqsattary ortaq jáne olardyń birin-biri óte úılesimdi tolyqtyryp turǵany kúmán týdyrmaıdy. Óıtkeni olardyń múddeleri álemdik jáne dástúrli dinder kóshbasshylary seziniń tómendegi maqsattarymen sabaqtas ekeni kózge uryp tur:
- Álemdik jáne dástúrli dinderdiń nysandarynan jalpy adamzatqa paıdaly baǵyt-baǵdarlar izdeý;
- Beıbit ómir, kelisim jáne shydam men sabyr sekildi qundylyqtardy búkil adamzattyń myzǵymas qaǵıdalaryna aınaldyrý;
- Dinderaralyq dıalog pen jan-jaqty kelisilgen sheshimder qabyldaı alatyn halyqaralyq jáne konfessııaaralyq turaqty ınstıtýttyń qyzmetin nyǵaıtý;
- Dinaralyq jáne konfessııaaralyq dıalogty nyǵaıtýǵa baǵyttalǵan sezderdi dástúrli qural retinde kúsheıte túsý;
- Bolashaq sezderdiń jan-jaqty kelisilgen ıdeologııasy men tujyrymdamalaryn obektıvti ári quzyrly deńgeıde daıyndaý úshin sezdiń turaqty jumys organyn qurý;
- Ártúrli mádenıet jáne din ókilderimen dıalogty keńeıte túsý maqsatynda olardyń buqaralyq aqparat quraldaryn, jastar birlestikterin, ǵylymı jáne shyǵarmashylyq ıntellıgenııasyn tarta otyryp, is-sharalar ótkizýdi keńeıtý;
- Dinı qoǵamdastyqtar arasyndaǵy túsinistik pen syılastyqty tereńdetý jáne nyǵaıtý;
- Sabyrlylyq pen syılastyq mádenıetin damyta otyryp, olardy ekstremızm men jekkórýshilik ıdeologııasyna qarsy qoıý;
- Órkenıetaralyq, mádenıetaralyq jáne dinaralyq dıalogty jahandyq deńgeıge kóterý;
- Dinaralyq, mádenıetaralyq jáne órkenıetaralyq dıalogty kúsheıtý úshin barlyq halyqaralyq uıymdar jáne qurylymdarmen yqpaldasa otyryp, qarym-qatynas ornatý.
Bul turǵydan kelgende, joǵaryda atalǵan qazaqstandyq qurylymdardyń mıssııasy keıbir halyqaralyq ınstıtýttardyń, atap aıtqanda, Varshavada ornalasqan EQYU-nyń Demokratııalyq ınstıtýttar men adam quqyqtary jónindegi bıýrosy, AQSh-taǵy Helsınkı komıssııasy nemese Human Rights First sııaqty adam quqyqtaryn qorǵaıtyn halyqaralyq ınstıtýttardyń maqsat-múddelerimen de úndesedi. Mundaı ınstıtýttar Birikken Ulttar Uıymymen qatar, Eýropa Keńesiniń aıasynda da jumys isteıdi.
Atalǵan ınstıtýttar tek musylmandardyń ǵana quqyǵyn qorǵamaıdy, olar sonymen qatar antısemıtızmmen de kúres júrgizip, hrıstıan nemese basqa dindegilerdiń de quqyqtarynyń buzylmaýyn qosa qadaǵalaıdy. Áıtkenmen, musylmandardy shettetý men kemsitýshilikti, ksenofobııany tolyq aýyzdyqtaýǵa nemese toqtatýǵa joǵaryda atalǵan ınstıtýttardyń shamasy jete bermeıdi.
Sondyqtan Qazaqstanda Elbasy Nursultan Nazarbaevtyń bastamasymen ótip turatyn mádenıetaralyq, dinaralyq jáne órkenıetaralyq dıalogtarǵa arnalǵan Álemdik jáne dástúrli dinder kóshbasshylarynyń sezi sekildi turaqty halyqaralyq forýmdardyń júıeli túrde júrgizilýi – óte quptarlyq shara. Óıtkeni ondaı forýmdardyń minbelerine kóteriletin sheshenderdiń bári derlik – halyqaralyq arenadaǵy abyroı-ataǵy bıik, qoǵam, din jáne memleket qaıratkerleri. Olar dinaralyq, mádenıetaralyq jáne órkenıetaralyq dıalogqa, ksenofobııa men adam balasyn shettetý men kemsitýge baǵyttalǵan kúresti kúsheıte túsýge, násilshildikti joıýǵa, dinaralyq aıyrmashylyqtardan góri olardyń arasyndaǵy ortaq qundylyqtardy dáripteýge shaqyrady. Bul turǵydan alǵanda, kózi tirisinde Qazaqstanda bolyp qaıtqan Vatıkannyń burynǵy basshysy, Ioan Pavel Ekinshiniń myna bir sózi oıǵa oralady. Ol óziniń estelikteriniń birinde: «Dinderdiń arasyndaǵy aıyrmashylyqtarǵa tańǵalýdyń ornyna, olardyń arasyndaǵy ortaq uqsastyqtar men qundylyqtarǵa tańdanǵan jón», degen ósıet qaldyrǵan.
Sondaı-aq ıslam dini men basqa dinderdiń aralaryndaǵy qaıshylyqtardy joıýdyń taǵy bir múmkindigi bar. Bul memleket basshylary men saıasatkerlerdiń quzyryna jatatyn mámilegerlik sheberlik der edim. Munyń bir jaqsy úlgisin 2009 jyly 4 maýsymda Amerıka Qurama Shtattarynyń Prezıdenti Barak Obama kórsetti. Ol óziniń Egıpetke jasaǵan resmı sapary kezinde Kaır qalasyndaǵy myń jyldan asa tarıhy bar ál-Azhar ýnıversıtetinde lekııa oqyp, búkil musylman álemin súısindirgen úndeý jasady.
Barak Obamanyń bul úndeýi Musylman órkenıetiniń aldynda Batys órkenıetiniń qaryzdar ekenin búkil álemge pash etti. Sonymen qatar bul úndeý qııýy ketip bara jatqan Batys pen Shyǵysty tatýlastyryp, jaqyndastyrýǵa ózindik jol ashatyn kópir sekildi áser qaldyrdy.
Shynynda musylman álemi Barak Obamanyń Kaırde sóılegen sózin jyly qabyldap, bir sátke bolsa da Batysqa rıza bolyp qalǵan-dy. Biraq ókinishke qaraı, búgingi tańda qalyptasyp otyrǵan shıelenister qol jetken jetistikterdi jýyp-shaıyp ketti. Solaı bola turǵanmen, el men eldi, mádenıet pen mádenıetti, órkenıet pen órkenıetti, din men dindi tatýlyqqa shaqyrýda álemniń kóshbasshy saıasatkerleriniń atqaratyn róli men jaýapkershiligi erekshe ekenin búgingi bolmys dáleldep otyr. Óıtkeni abyroı-ataǵy bıik el basshylary men sardar saıasatkerlerdiń shynaıy da júrekjardy sózderi aqparat quraldary arqyly tez tarap, kórermen men tyńdaýshynyń sanasyna sáýle túsirip, oıyn túzeıdi. Al oıy men sanasy túzelse, kez kelgen azamattyń da, búkil adamzattyń da is-áreketi túzeledi.
Mine, osy turǵydan alyp qaraıtyn bolsaq, EQYU-nyń 2010 jyly tóraǵasy bolǵan Qazaqstannyń atalǵan uıymǵa múshe memleketterge kórsetken úlgisi mol boldy. Buǵan «Syrt kóz – synshy» demekshi, atalǵan uıymnyń Is basyndaǵy tóraǵasynyń jeke ókili retinde AQSh-taǵy musylman qaýymynyń jaǵdaıymen tanysyp, sondaǵy úkimettik emes musylman uıymdarynyń ýájderin AQSh Kongresiniń ǵımaratynda otyrǵan Helsınkı Komıssııasynyń múshelerine baıandaǵanymda kózim anyq jetti. Atalǵan elde jol berilgen musylmandardy kemsitý men shettetýdiń naqty mysaldaryn jipke tizgendeı etip, aǵylshyn tilinde baıandap edim, quramynyń basym kópshiligi kongresmenderden turatyn Komıssııanyń músheleri qulaq túrip tyńdady. Jaryssóz sońynda Komıssııa músheleri suraq qoıyp, bizdiń eldegi musylman jáne basqa dindegilerdiń quqyqtarynyń saqtalý dárejesin bilgisi keldi. Men kópetnosty jáne kópkonfessııaly Qazaqstandaǵy aýyzbirshilik pen tatýlyqtyń ornyqtylyǵyn, adamdy kemsitý men shettetýdiń bizdiń elge jat qylyq ekenin jáne olaı etýge Ata Zańymyz – Konstıtýııanyń jol bermeıtinin kóldeneń tarttym.
Kezdesý sońynda Helsınkı Komıssııasynyń Tóraǵasy – AQSh senatory Bendjamın Karden rızashylyǵyn bildirip, Qazaqstandaǵy etnosaralyq jáne konfessııaaralyq tatýlyqtyń joǵary deńgeıde ekenin jaqsy biletinin jáne bul turǵydan, Qazaqstannyń ózge memleketterge úlgi ekenin ashyq aıtty. AQSh-tyń aqparat quraldarynyń ókilderi álgi resmı pikirdi lezde búkil álemge taratyp jiberdi.
«Jaqsynyń jaqsylyǵyn aıt, nury tasysyn», degen osy bolar, sirá. Vashıngtondaǵy AQSh Kongresiniń kúmbezdi ǵımaratynan Qazaq eliniń atyna aıtylǵan álgi ádiletti baǵany óz qulaǵymmen estip, qýana-qýana shyqqanymdy jasyrmaımyn.
Ádil AHMETOV,
Qazaqstannyń eńbek sińirgen qaıratkeri, 2009-2013 jyldar aralyǵynda EQYU Is
basyndaǵy tóraǵasynyń musylmandardy kemsitý jáne shettetýmen kúres jónindegi
jeke ýákili
