«Kalmar oıyny» ataqty Netflix kompanııasy usynǵan Ońtústik Koreıalyq 9 serııaly dorama. Apta boıy aýyzdan túspegen bul dorama birden Top-10 qataryna endi. Bul týraly «Adyrna» ulttyq portalynyń tilshisi habarlaıdy.
Dúnıeni dúr silkindirgen jańa káris serıalyn túsirý osydan 13 jyl buryn josparlanǵan. Bul týraly rejısser Hvan Don Hek 2019 jyly baspasóz jıynynda málimdegen edi.
Serıal sıýjeti qandaı?
Qorqynysh, jaýyzdyq, qantógis. Serıal sahnasy dál osy úsh nárseni negizge alǵan. Alaıda, jasyrynǵan mán men shymyr shyndyqty baıqamaı qalý múmkin emes.
Oıyn oınaý arqyly 38,5 mln AQSh dollaryn utyp alasyń. Iá, serıaldyń basty fıshkasy osy. Qaryzǵa belshesinen batyp, qansha tyryssa da qutyla almaı júrgen 456 adam aqyry aqsha arbasyna ońaı aldanyp qalady.
Basty rólde - qartaıǵan shal, saýatty azamat, baqytsyz áke, qaraýsyz qyz, sábıi bar ana, qatigez erkek. Ár túrli jas shamasyndaǵy adamdardy alýdyń da óz sebebi bar. Mańdaıǵa jazylatyn qıyndyq jas talǵamaıdy. Tek adaldyqpen, túzý jolmen tótep bere bilý kerek.
Oıynshylar kelisim shartqa qol qoıyp, alǵashqy «jasyl tús-qyzyl tús oıynynan» bastaıdy. «Qyzyl tús-jasyl tús» oıyny álemniń kóptegen memleketinde, ásirese balalar arasynda tanymal. Rejısser Hvan Don Hek ózi de serıal jelisi bala kúnimizde oınaǵan oıyndar boıynsha túsiriletinin aıtqan bolatyn.
Jasyl tús degende alǵa qaraı jyljyp, qyzyl tús degende qatyp qalý kerek. Kim qımyldaıdy, ómirmen qosh aıtysady. Oıynnyń ómirge almasatynyn bilmegen qatysýshylar shý kóterip, oıyn alańynan qashýdy kózdeıdi. Degenmen, qashýǵa tyrysqan barlyq adam óledi. Kelesi kezeńge ótkender oıynnan bas tartyp, qaıta qalypty ómirlerine oralady. Biraq sanalarynda 38,5 mln AQSh dollary tur. Shynaıy ómirleri oıyń alańynan esh aıyrmasy joq ekenin túsken qatysýshylar qaıtadan oralady.
Ekinshi oıynda qatysýshylarǵa 4 esiktiń birin tańdatyp, qaınatylǵan qanttan jasalǵan bálishterdi beredi. Bálish ortasynda ózderi tańdaǵan esiktiń belgisi bar. Sol belgini ıne sabymen syndyrmaı alý qajet.
Úshinshi oıyn bizdiń qoǵamǵa tańsyq emes. 10 adamnan komanda qurylady. Keıin arqan tartysady. Jeńilgen komanda túgelimen qaza tabady.
Tórtinshi oıynda eki adamnan juptasady. Ár oıynshyǵa 10 kishkene shar beriledi. Jeńgen adam kelesi kezeńge tolyq 20 sharmen ótýi kerek. Bul oıyndaǵy kórermenderdiń esinde saqtalyp qalǵan sıýjet – satqyndyq edi. Bastapqy oıyn boıy birge kele jatqan adamdar óz ómiri úshin túrli jolmen jubyn jeńýge tyrysady.
Besinshi oıynda qatysýshylarǵa manekende turǵan sandardyń birin tańdaýǵa buıyrady. Basty róldi somdaýshy Kı Hýn kóp oılana kele 1 sanyn tańdaǵysy keledi. Alaıda arttaǵy bir oıynshy ómirinde eshqashan óz tańdaýyn jasamaǵanyn, tym qurǵanda búgin eshkimniń artyna tyǵylmaı, qoryqpaı, óz tańdaýyn jasaǵanyn jáne ol 1 sany ekenin aıtyp, oryn almasady. Bul oıynda olar tańdaǵan ret boıynsha kópirden ótedi. Kópir áınekten jasalǵan. Biri qalyń bolsa, biri óte juqa. Sekirip ótý arqyly olar qalyń áınekti tabýy kerek. Tappasa qulaısyń. Qulasań, ólesiń.
Fınalǵa 3 qatysýshy ótedi. Kı Hýn,San Ý,Sae-Pek. Boıjetken jaraly edi. Ony bilgen Kı Hýn oǵan kómek qolyn sozýdyń bar amalyn jasaıdy. Alaıda qasyndaǵy San Ý ony pyshaqtap óltirip tastaıdy. Ótken alty oıyn barysynda qatysýshylar ólgen saıyn, qutydaǵy aqsha sany kóbeıip otyrdy. Muny bilgen qatysýshylar jaýyzdyqpen bir-birin óltirýge deıin bardy. Eń sońǵy oıyn «Kalmar oıyny».
Kı Hýn jeńiske jetip, qalypty ómirge oralady. Úıine barsa, anasynyń qaıtys bolǵanyn kóredi. Ómirin oıynǵa tigip, jeńgen aqshasyna múlde tıispeıdi. Ar azabyn tartyp júrgeni aıqyn edi. Baqandaı 455 adam ajal qushty. Báriniń armany aqsha edi. Alaıda jeńil jolmen jolyqqan aqshanyń quny bolmaıtyny belgili...
Bul oıyn alańyn kim qurdy? Adamdardyń barlyǵyn kim jınady, uıymdastyrýshy kim? degen suraqtar legi serıal sońyna deıin barlyq kórermendi mazalady.
Joǵaryda aıtyp ótkendeı, basty rólde qartaıǵan shal bolatyn. Ol 4-shi oıynda jubynan jeńilip, kelesi kezeńge ótpedi. Oıymyzda júrgen shıelenisken saýaldardyń jaýaby osy qarııada.
«Qurmetti qonaqtarymyzdyń ishi pyspas úshin túrli oıyndar oılap taptyq. Biraq olarǵa óte kele qyzyqsyz bop bara jatty. Keıin biz adamdardan quralǵan, jáne ómirin oıynǵa salatyn shoýdy uıymdastyrdyq. Men oıyndy syrtynan baqylaýdan sharshadym, maǵan ishinde oınaǵan qyzyǵyraq boldy».
Adam ómiri bireýge tamashalar oıyn...
«Kalmar oıynyn» qaraǵan kórermender sanynda shek joq. «Adyrna» ulttyq portalynyń tilshisi birneshe adammen suhbat júrgizip, serıal týraly pikirlerin bildi.
Kásipker, jýrnalıst, brend-menedjer Jazıra Baıdaly alǵashqylardyń biri bop serıal týraly óz oıyn ashyq jetkizdi:
-Jańa káris serıalyn kórip shyqtym. Maǵan qatty unady. Sebebi ár serııasy seni tańqaldyrady. Jalpy sońǵy ýaqytta osyndaı oıynǵa baılanysty, adamdy synaý, emtıhan sııaqty testileý formatyndaǵy kınolar trendte. Alǵashqyda barlyǵy jarysa aıtyp jatqandyqtan, trend bolǵannan soń qaraǵym keldi. Óıtkeni jýrnalıst bolǵandyqtan, medıatulǵa bolǵandyqtan trendten habardar bolý kerek. Mysaly, birinshi serııasy meniń ishimdi pystyrsa men ony ármen qaraı kórmeı qoıamyn. Osy jol úzbeı qarap shyqtym.
Men myna nárseni uqtym:
- Biz búkil baqytty, emoııany aqshaǵa baılap qoıamyz. Aqsham bolsa baqytty bolamyn, meıirimdi bolamyn, jaqsylyq jasaımyn dep oılaımyz. Shynyna kelgende munyı barlyǵyn qazir-aq jasaýǵa bolady. Búginnen bastap kirisýge bolady. Qudaı adamdy aqshasyz qaldyrmaıdy. Ár adamnyń óz nesibesi bar. Al sony qanaǵat tutyp, ármen qaraı áreket jasaý pendeniń óz qolynda. Qoǵamnyń problemasy – barlyǵyn aqshaǵa baılanystyryp qoıý. Sony uqtym.
Aqshany utyp alǵan basty keıipker kezinde jumys istedi, máseleler týyndap shyǵyp ketti. Jumyssyz qalýy jubaıymen ajyrasyp ketýine áser etti. Jeke ómiri bytshyt bolǵan soń kóńil-kúıi tústi. Eń sońynda oıynnan bir-aq shyqty. Birden berile salýǵa bolmaıdy. Bar aqshasymen, bar múmkindigimen kúrese bilý kerek edi.
Aqsha uǵymy qural degen maǵynany bildiredi. Ómirde qural kóp qoı, bastysy aqsha. Aqsha-mahabbat, aqsha-ómir, aqsha-baqyt, aqsha-qoldyń kiri dep oılaýdyń esh qajeti joq.
Men mysaly keıipkerlerdiń aqsha týraly oılaýyn jaman kórip turǵan joqpyn. Aqshany oılaý men úshin aqshaǵa qunyǵý emes. Ol tiri adamnyń tirshiligi. Biraq aqsha týraly ol kisilerde bilim joq ekenin túsindim. Aqsha týraly bilim bolsa bizde kóp adamnyń oıy ózgerip, durys baǵytqa túsýine jol ashylar edi. Aqsha aıyrbastaý formasy. Suranys bar jerge usynys jasaısyń. Nátıjesinde aqsha paıda bolady.
Ishteı qundylyǵymyzdyń kórinisi osy aqsha. Qundylyq damysa, aqsha da kóp bolar edi.
Qantógis,jaýyzdyq,qatygezdik sahnasynyń astynda jasyrynǵan eshteńe joq. Qatygezdik te, qantógis te, jaýyzdyq ta ómirde bar. Kúnde jańalyqtardan estip bilip júrmiz. Ómir oıyn. Ómirge múmkindik bolsa jeńil qaraǵan durys. Ómirdi tym qatty qıyndatýdyń qajeti joq. Búgingi kúnmen ómir súreıik. Bárin búgin iste.
Bul káris serıalynda kórsetilgen barlyq dúnıe bizdiń qoǵamnan da kórinis tabady...
Kelesi pikir ıesi Ál-Farabı atyndaǵy qazaq ulttyq ýnıversıteti, jýrnalıstıka fakýltetiniń 4 kýrs stýdenti Ýán Nazarhan:
-"Kalmar oıyny" serıaly qaı qoǵamda, qaı ultta bolmasyn, oryn alyp jatqan negizgi máselelerdi kórsete alǵan. Mysaly, serıal barysynda kórinis tapqan nesıe alǵandar statıstıkasy óz elimizdi eske túsirgendeı boldy. Nesıeden nesıe alyp, talaı banktiń tabaldyryǵyn tozdyrǵan jandardy kúndelikti ómirde de kórip kele jatyrmyz.
Jáne bul barlyq elde bar problema bolyp otyr. Sonymen qatar keıipkerlerdiń oıyn barysyndaǵy áreketi, qabyldaǵan sheshimderi de adamdardyń naǵyz bet-beınesin kórsetkendeı boldy.
Sońǵysy, bas keıipker Son Gı Hýndy kópshilik tym meıirimdi etip kórsetken deıdi. Iá, munymen kelisemin. Dál osy keıipker arqyly fılmdi túsirýshiler adamdar arasynda meıirimniń joıylyp bara jatqanyn aıtqysy keldi degen oı túıdim.
Qandaı orta, qandaı ult, qandaı el bolmasyn, meıirim men adamgershilik joǵary baǵalanatynyn umytpaǵan jón.
Gýmanıtarlyq kolledjdiń 3 kýrs stýdenti N. Maral:
-"Igra v kalmara" doramasy úkimet pen halyqtyń arasyndaǵy shıelenisken jaǵdaıdy ashyq kórsetken dorama boldy. Adamdardyń kóbi bul jerde oıynǵa qatysqan adamdardyń qaıtys bolyp jatqanyna, personajdardyń obrazdary keremet ashylǵanyna nazar aýdarǵan bolý kerek.
Negizinde koreılik serıaldyń túbinde aıtar oıy - mynaý. Úkimet halyqqa tańdaý jasaýǵa múmkindik beredi, durys tańdaý jasaǵan adam - tiri qalsa, qateleskeni - óledi. Budan bólek adam qıyn sıtýaııaǵa túskende jaqyn adamyn satyp ketýge deıin baratynyn kóre alamyz.
Psıhologııaǵa negizdelgen ónim bárimizdi ýaıymǵa saldy, kútpegen oqıǵalar tań qaldyrmaı qoımady. Kelesi maýsymyn kútemiz!
Ómir súrý qolymyzdan kelse ólimnen esh qoryqpaımyz. Ólim kimniń bolmasyn basyna keleri haq. Tek adamı qundylyqtardy joǵaltyp almaý qajet. Ómirdiń máni, mańyzdylyǵy – adamgershilikte.
Injý Ómirzaq,
«Adyrna» ulttyq portaly
