Aqtóbe oblysy Shalqar aýdanynyń turǵyny Bolǵan Eshmaǵanbetova turǵyndarǵa massaj, hıdjama, súlik salý sııaqty emdik qyzmetter kórsetedi. Alǵash ret «Zhas Project» jobasy aıasynda 1 mln teńge qaıtarymsyz grant utyp alyp, massajshy mamandyǵyn meńgergen ol búginde óz isin ashyp, eńbek etýde.
Bolǵan qazir Shalqar qalasynda jergilikti kásipker Aıbaný Qojabaevanyń «Tuz-em» tuzdy em ortalyǵynan kabınet jalǵa alyp, turǵyndarǵa emdik qyzmetter kórsetýde.
Kúnine kem degende 5-6 adamdy qabyldaıdy. Olardyń arasynda eresekter de, balalar da bar. Bir kúndik massajdyń (hıdjama, súlik salý) quny — 4 myń teńge.
— Meniń massajshy mamandyǵyn meńgerýge degen qyzyǵýshylyǵym «Zhas Project» jobasynan bastaldy. Osy jobaǵa qatysýshy jastardyń qoldaýymen, aýdandyq jastar resýrstyq ortalyǵy mamandarynyń aqyl-keńesimen osy baǵyt boıynsha óz kásibimdi ashýǵa bel baıladym. Sodan jobaǵa qatysyp, grant utyp, Aqtóbe qalasyndaǵy «Bala-Massaj» ortalyǵynda eki aı boıy oqý kýrsynan óttim. Sodan sertıfıkat alyp, aýdan ortalyǵyna kelip, kabınet ashtym. Byltyr jeltoqsan aıynda «Atameken» kásipkerler palatasy aýdandyq fılıalynyń arnaıy grantyn jeńip aldym. Oǵan kabınetime qajetti jabdyqtar satyp aldym. Qazir aýdan turǵyndaryna massaj, hıdjama jasap, súlik salamyn. Bıylǵy jyly kelýshilerdiń sany artýda. Eresekter de, balalar da rıza. Shaǵym aıtyp kelgender bolǵan joq. Óz isimdi erekshe jaqsy kóremin, — deıdi Bolǵan.
Onyń aıtýynsha, karantın kezinde turǵyndar arasynda massaj, hıdjama jasatýǵa kelýshilerdiń qatary kóbeıgen. Sebebi massaj osteohandroz, skalıoz, protrýzııa, omyrtqaaralyq jaryq, qan qysymynyń kóterilýi ne tómendeýi, bas aýrýy sııaqty aýrýlardyń aldyn alady. Bul derttiń barlyǵy da ımmýnıtettiń tómendeýinen bolady. Sondyqtan medıınada eresek adamdar úsh aıda bir kýrs (10 kún) massaj alyp, densaýlyǵyna qaraýy kerek. Sondaı-aq massajdyń balalar densaýlyǵyna paıdasy mol.
— Qazirgi tańda adam aǵzasy dári-dármekterdegi hımııalyq zattarǵa táýeldi. Aǵzany tazartý úshin artyq qandy aldyrý kerek. Hıdjama proedýrasy qan aınalymyn jaqsartyp, artyq qannan aryltady. Hıdjama – ejelgi dástúrli medıınanyń bir túri. Bul emniń maqsaty – adam aǵzasyndaǵy et pen teriniń arasyndaǵy aram qandy shyǵarý. Atalǵan proedýra aýrýdyń túri men dıagnozyna baılanysty jasalady. Ony jasaǵanda adam denesindegi arnaıy núktelerdi dál taýyp, jasaý kerek. Sonda ǵana durys em bolady. Sońǵy jyldary hıdjama ádisi joǵary suranysqa ıe. Oǵan adamnyń aýrýshań, ımmýnıtetiniń tómen bolýy, tamaqtanýy men ekologııanyń da áseri bar. Qazir álemde júrek-qan tamyrlary aýrýlarynan kóz jumatyndar kóbeıgen. Ǵalymdar qan alyp emdeýdiń ınfarkt bolý qaýpin tómendetetinin dáleldep otyr. Al súliktiń paıdasyna kelsek, ol qan uıýdyń aldyn alady, isikterdi qaıtarady, lımfalyq jáne kúretamyrlyq aǵymdy jaqsartady. Árbir adam 2-3 jyl saıyn súlik saldyryp turýy kerek. Munyń da adam aǵzasyna paıdasy bar, — deıdi ol.
Bolǵan aldaǵy ýaqytta massajshy mamandyǵy boıynsha joǵary bilim alyp, qazir úlken suranysqa ıe taı massajyn úırengisi keledi. Sondaı-aq emdeý ortalyǵyn ashýdy armandaıdy.
— Qazir bizdiń aýdandaǵy «Tuz-em» ortalyǵyn jurttyń kóbi biledi. Bul jerge kelip, em alýshylar kóp. Osy turǵyda maǵan kómek kórsetip, qoldaý bildirgen Aıbaný Qojabaevaǵa, Shalqar aýdandyq jastar resýrstyq ortalyǵynyń basshysy Janna Ábdenovaǵa alǵysym sheksiz. Sondaı-aq maǵan únemi qoldaý kórsetip otyratyn otbasyma, joldasymnyń ata-anasyna erekshe rızashylyǵymdy aıtamyn.
Men ata-anamnan erte aıyryldym. Otbasymyzda alty qyzbyz. Kenjesi — men. Qazir barlyǵynyń óz otbasylary bar. Ómirdiń kóp qıyndyǵyn kórsek te, búginde ár salada abyroıly eńbek etip júrmiz. Qazirgi qol jetkizgen jetistigim úshin maǵan janashyrlyq tanytqan barlyq jandarǵa rızamyn, — deıdi ol.
Aýyldastarynyń alǵysyna bólenip júrgen Bolǵan Eshmaǵanbetovanyń alǵa qoıǵan maqsaty aıqyn, jospary kóp. Jas ta bolsa óz eńbegimen zor jetistikke jetip júrgen massajshy qyzǵa biz de tolaǵaı tabystar tileımiz.
Danagúl BAIMUQASh,
«Adyrna» ulttyq portaly.
