Elimizdiń ult-azattyq jolyndaǵy kúresinde HH ǵasyr basyndaǵy qazaq qoǵamyndaǵy jańa tolqyn «Alash» qozǵalysy paıda bolyp, «Alashorda» partııasy men úkimeti quryldy. Alashorda óz aldymyzǵa el bolamyz degen muratpen táýelsizdik týyn kóterdi. Osy uly murat jolynda kúresken júzdegen, myńdaǵan ultshyl, memleketshil tulǵalardyń bárin áli de bolsa tolyq tanyp, bile almaı kelemiz. Osynaý Alash qozǵalysynyń qyzmetine aralasqan tulǵalardyń biri – Ánııar Qojabaıuly MOLDABAEV (1850-1934). Ánııardyń ákesi Qojabaı Shegiruly súıekten, aǵashtan órnekti buıymdar jasaıtyn sheber, isimer adam bolǵan. Qojabaı 1858 jyly dúnıe salady da, Súndetbaı, Úmbetbaı, Ánııar atty balalary ákesiniń inisi Moldabaıdyń qolynda tárbıelenedi.
1865 jyly 15 jasar Ánııardy Abaı Moldabaıdan surap alyp, Semeı shaharyndaǵy orys-qazaq ýchılıesine oqýǵa beredi. Ony bitirgen soń Ánııar Tashkentke baryp joǵary bilim alady. Zań qyzmetkeri bolyp shyǵyp, joldamamen Ándijanda, keıinde Marǵulanda kishi chınovnık bolyp qyzmet isteıdi. Sondaǵy ózbektiń baı saýdageriniń qyzyna úılenedi. 1890 jyldary Semeıdegi memlekettik banktiń qyzmetkeri, keıinde onyń mengerýshisi, ýezdik sot bolady.
Ánııar Moldabaev Semeıge kelip qyzmet jasap júrgende Abaı óziniń áýletinen mal jıǵyzyp , 30 bestiniń qarjysyna Semeıdegi Moskvın degen orystyń úıin Ánııarǵa satyp áperedi.
Ánııar óziniń jalǵyz uly Saparǵalıǵa (1890-1974) Kákitaıdyń qyzy Kákishti aıttyryp alyp beredi de, Ysqaq, Abaı tuqymdarymen qudandaly, súıek bolady. Keıin de súıek jańǵyrtysady. Ánııar Abaıdyń tuńǵysh jınaǵyn bastyryp shyǵarýǵa kóp qyzmet etken adam.
Ánııardyń úıi Semeıge keletin Tobyqty eliniń ıgi jaqsylary ǵana emes, Álıhan Bókeıhan, Mirjaqyp Dýlatuly, Álimhan Ermekuly, Halel Ǵappasuly, Raqymjan Mársekuly, Sydyq Dúısenbaıuly, Mustaqym Maldybaıuly, Bıahmet Sársenuly sııaqty Alash arystary jıi bas qosatyn orynǵa aınalǵan (Tobyqty-Shyńǵystaý shejiresi. Janbolatuly M. 2004. 70-b).
Sáken Seıfýllınniń «Tar jol, taıǵaq keshý» atty tarıhı eńbeginde – «Semeıde oblastnoı «Alash» partııasynyń ashylǵan habaryn jazǵan edik. «Saryarqanyń» sońǵy nómirinde bul týraly mynandaı maqala basyldy deı kele, Semeı ýezinde Alash partııasynyń ýaqytsha oblystyq komıtetiniń májilisi ótkenin, komıtettiń predsedateli Halel Ǵappasuly, joldasy Ahmetjan Qozybaǵaruly, sekretary Sydyq Dúısenbaıuly, qazynashysy Ánııar Moldabaıuly, qurmetti predsedateli Álıhan Bókeıhan bolǵanyn jazady (Sáken Seıfýllın «Tar jol, taıǵaq keshý» 1960 jyly basylǵan).
Ánııar Moldabaev sol kezdegi memlekettik banktiń qazaq arasynan shyqqan tuńǵysh qyzmetkeri. Ádette, Ánııar Moldabaevtyń qoǵamdyq qyzmeti týraly aıtqanda, aldymen onyń bank salasyndaǵy jumysyna erekshe toqtalyp ótý kerek. 1915 jylǵy Qazaq gazetinde «Semeı. 1913 jyly Semeıde Obestvo vzaımnyı kredıt banksi ashylyp edi. Sol banktiń qazir 301 chleni, 41 820 som kapıtaly boldy. Bıyldan bastap bul bankke aqsha salǵandarǵa salǵan somasynan on ese artyq kredıt ashylatyn boldy. Bul banktiń ýchetnyı komıtetine 12 kisi saılandy, munyń ekeýi - qazaq. Gosýdarstvennyı bankte kóp jyldan beri qyzmet etýshi Ánııar Moldabaev hám Zarechnyı slobodka saýdageri Ǵabdýlrahman Iýsipuǵyly (Abdyrahman Júsipov). Bul ekeýi de halyq jaıyn jaqsy biletin adamdar....» dep jazylypty.
Bul bankti qazaqtar «Ýaq-qaryz» seriktigi dep ataǵan. 1918 jyly «Abaı» jýrnalyn bastyryp-shyǵarýshy «Ýaq-qaryz» seriktigi ekenin eskersek Ánııar Moldabaevtyń da tikeleı qatysy baryn aıtýymyz kerek. Sol zamannyń iri kásipkerleriniń biri Abdyrahman Júsipovtyń úıinde ornalasqan «Járdem» baspasynan «Abaı» jýrnaly men «Saryarqa» gazetteri shyǵyp turǵan (Ibragımova Q. HHI ǵasyrdaǵy alashtyń aq joly. 89 bet. Astana, 2015).
Alash ult-azattyq qozǵalysy jyldary Álıhan Bókeıhannyń basshylyǵymen «Alash» partııasynyń Semeı oblystyq komıteti qurylǵan kezde Ánııar Moldabaev bir aýyzdan onyń qazynashysy bolyp bekıdi. Partııanyń múshelik jarnasyn jınaý, jalpy partııalyq qarjy máselesi men keıin Alash ulttyq avtanomııasy men úkimetiniń júıeli jumys atqarýyn, qarjylyq máselelerdiń durys sheshilip otyrylýyn rettegen, qazirgi tilmen aıtqanda Qarjy mınıstri qyzmetin atqardy.
Osy jerde bóle-jaryp aıtyp ketetin jáı, ol qazaqtyń aýqatty azamattarynyń Alash partııasyna, Úkimetine jáne kósemderi men qyzmetkerlerine demeýshilik jasap otyrýy. Alashorda qaıratkerleri Shyńǵystaý, Abyraly óńirlerindegi jáne Qarqaraly mańyndaǵy qazaq dáýlettileriniń qoldaýyna súıenip otyrǵan. 1906 jyly Mirjaqyp Dýlatovty túrmege qamaǵanda Qarajan Úkibaev ony shyǵaryp alý úshin kepildikke 2500 rýbl tólepti. Al Ombyda Aqaıdyń Haseni 5000 myń rýbl bergen. Álıhan Bókeıhanovtyń 1908 jyly segiz aı Semeı abaqtysynda otyrǵany belgili. Sol kezde ony aýyrdy dep estigen Orazbaıdyń balasy Medeý on qulyndy bıe Shaǵylǵa baılatyp, kúnde abaqtyǵa bir saba qymyz ben bir baǵlan soıyp aparyp, májilis quryp otyrǵan eken.
Alashorda úkimetiniń ortalyq basqarý organy Búkilhalyqtyq Keńes pen Semeı oblystyq sovetiniń Alash qalalyq dýmasy men Alash qalalyq qoǵamdyq basqarmasynyń, sondaı-aq Semeı ýezdik Zemstvo basqarmasynyń keńseleri negizinen Alash qalasynda qonys tepti. Semeı ýezdik Zemstvosyna qatysty bir qujatta onyń keńsesi Alash qalasyndaǵy belgili baı-kópes
Qarajan Úkibaevtyń úıinde ornalasqany atap kórsetilgen. Sonymen qatar, Qarajan Úkibaev óziniń kóptegen úıleriniń taǵy birin Alash qalasynda qazaq balalaryn oqytý úshin mektep ǵımaratyna bergen kórinedi.
Sol sııaqty Ánııar Moldabaevtyń úıinde Alashorda basshylary Álıhan Bókeıhan men Mirjaqyp Dýlatovtyń otbasylary turǵany týraly Gúlnar Mirjaqypqyzy: «Ákem 1921-1922 jyldary Semeı gýbsotynda jumys isteıdi de, biz Komıssarskaıa kóshesindegi Ánııar Moldabaevtyń ekiqabatty jekemenshik úıinde turdyq (keıin Abaı mýzeıi boldy). Ústińgi qabatynda biz – Dýlatovtar, birinshisinde Álıhan ataekemniń (Bókeıhanov) úı-ishi jaıǵasqan edi» dep óziniń «Alashtyń sónbes juldyzdary» atty eńbeginde jazady.
Biz sóz etip otyrǵan Ánııar Qojabaıuly Ánet babanyń besinshi urpaǵy eken. Ánet Kishikuly (1623-1723) « Jeti jarǵynyń» qurastyrýǵa qatysqan ataqty jeti bıdiń biri. Urpaqtan-urpaqqa jalǵasyp kele jatqan tektiliktiń tamyryna úńilsek, shejire derekteri boıynsha Ánet baba Abaı Qunanbaıulynyń altynshy atasy Áıtekpen bir týysady. Ánet babadan Shaqa, Shaqadan – Táýke, Táýkeden – Shegir, odan Qojabaı, Moldabaı, Táki týady. Qojabaıdan – Súndetbaı, Úmbetbaı, Ánııar týǵan.
Ánııardyń Saparǵalı esimdi uly bolǵan. 1910 jyldary ol balasyn Kákitaıdyń qyzyna úılendirgen. Saparǵalıdan Muhametǵalı atty nemere súıgen. Ánııardyń aǵasy Súndetbaıdan Qalaýbek pen Islambek týǵan. Islambekten Samat, Saǵyntaı, Maqsut jáne Nurjamal esimdi balalar taraıdy. Nurjamaldy Kishkene kúninen Ánııar óz baýyryna basyp, ataqty Abaı atamyzdyń atasy Óskenbaıdyń Jaqybynan týǵan Aqberdi qajynyń Usataıynyń uly Jumataıǵa uzatady. Aqberdi men Súndetbaı balalary elge syıly bolǵan. Aqberdiniń balalary Qısataı men Ómirtaı sýdıa bolyp Semeı ýeziniń Shyńǵys bolysynda qyzmet jasaǵan, al Islambek alqa bı bolyp saılanǵan.
Islambek Keńes úkimetiniń qýǵynyna túsip, bala-shaǵasy da elden ketýge májbúr bolady. Islambektiń bir balasy Maqsutty Ánııar óz atyna jazdyryp, mektepke berip aman saqtap qalǵan. Islambektiń taǵy bir balasy Samat Súndetbaev óziniń talabymen oqý oqyp, eńbekpen kóterilip, keıin Keńes Odaǵynyń dıplomatııalyq korpýsynyń ókili, Iemen Arab Respýblıkasyndaǵy elshiliktiń ekinshi hatshysy bolǵan tanymal dıplomat boldy. Ánııardyń tárbıesinde ósken Maqsut keıin Qaraýylǵa oralyp, dúken-sheberhana ustaǵan, aýylda tehnıka tilin jetik biletin birden-bir adam bolǵan. Maqsut balalarynyń tegi Ánııarovtar babalarynyń atyn saqtap, ıgi isterin urpaqtan-urpaqqa jalǵap keledi.
Ardaq BERKIMBAI,
tarıh ǵylymynyń magıstri,
alashtanýshy
