Qazaqstan degen ataý táýelsizdik alǵannan keıin paıda bolǵanymen, oǵan deıin «qazaq» ataýynyń bolǵany belgili. Qazaq ataýy bolǵan jerde astana, halyq, halyq sany degen túsiniktiń bolýy da zańdy. «Adyrna» ulttyq portalynyń tilshisi búgingi Astana kúnine oraı «osy kúnge deıingi eldiń astanalary» týraly jınaqty nazarlaryńyzǵa usynady.
Sýıab qalasy
Qazaqstan astanalyrynyń tarıhy óte baı. Úsh memlekettiń: Batys Túrik, Túrgesh jáne Qarluq qaǵandyqtarynyń astanasy Sýıab qalasynyń irgesi V ǵasyrda qalandy. Shý alabyndaǵy ortaǵasyrlyq qala. Tarıhı, arheologııalyq jáne nýmızmatıkalyq zertteýler boıynsha ǵalymdar Sýıab qalasynyń orny Qyrǵyzstannyń Toqmaq qalasynan ońtústik-batysqa qaraı 8 km jerdegi Shý ózeniniń ońtústik jaǵasyndaǵy kóne Aqbeshim qala jurty ekenin dáleldedi. Onyń ataq-dańqy da dál osy ǵasyrlarda búkil batys pen shyǵysqa máshhúr boldy. Kóne qytaı jazba derektemelerinde Sýıab qalasy Sý-e-chen dep atalǵan. Ol týraly alǵashqy málimetti 627–629 jyldary Úndistanǵa jasaǵan sapary kezinde Sýıabqa soǵyp, Batys Túrik qaǵandyǵynyń qaǵany Ton jabǵýdyń qabyldaýynda bolǵan Qytaıdyń jıhankez dindar-monahy Sıýan zan jazyp qaldyrǵan. Sýıab týraly budan ózge de qytaıdyń «Týndııan», «Sın tanshý» t.b. tarıhı jylnamalary men arab geograftary ıbn Hordadbektiń «Kıtap ál-masalık ýá-l-mamalık», Qýdama ıbn Jafardyń «Kıtap ál-Haradj» t.b. eńbekterinde mol maǵlumattar kezdesedi. Alǵash 1894 jyly V.V. Bartold tekserip zerttedi. 1950 jyly L.R. Kyzlasov, 1959 jyly P.N. Kojemıakov jáne keńestik arheologtar qazba jumystaryn júrgizip zerttedi.
Balasaǵun qalasy
Ortalyq Azııadaǵy asa iri qalalardyń biri Balasaǵun – Batys Túrik qaǵandyǵynyń, Qarahan jáne Qaraqıdan memleketiniń bas qalasy boldy. Ál-Maqdısıdiń málimdeýinshe, ol «ıgilikke baı, úlken qala» bolǵan. Al Mahmut Qashqarı Balasaǵunnyń Kúz-Ulys nemese Kúz-Orda degen basqa attary bolǵanyn habarlaıdy. Qala aınalasy tórtburyshty qorǵanys dýalmen qorshalǵan. Soltústik jáne batys qabyrǵalarynyń uzyndyǵy 570 m, ońtústik jaǵy 600 m, al shyǵys jaǵy 500 m. 3) 1974 jyldan QazMÝ arheologtary (jetekshisi Ý.Shálekenov) zerttep jatqan Shý óńirindegi Aqtóbe dep atalatyn kóne qala Balasaǵunnyń orny degen pikir de qalyptasty. Usynylyp otyrǵan osy qalalardyń qaısysy da V–XIII ǵasyrlarda damyǵan órkenıet ortalyǵy bolǵan.
Taraz qalasy
Eń kóne astanalardyń biri – Tarazdyń ataǵy VI–VII ǵasyrlardyń ózinde Qytaıdan Vızantııaǵa deıin tarady. Taraz grek ǵulamasy Ptolemeıdiń kartasyna túsirilgen. X ǵasyrdan bastap Taraz Qarahan áýleti ókilderiniń astanasy, kóp ýaqyt boıy ekonomıkalyq ortalyq, Uly jibek jolyndaǵy jetekshi saýda orny boldy. Qalaǵa eń birinshi kelgender - Ferǵana alqabynyń soǵdylary bolǵan. XIX ǵasyrda Áýlıe Ata Qoqan qamaly edi. HIH ǵasyrynyń 60-shy jyldarynda Reseı ımperııasynyń quramyna kirgen. Keńes Odaǵy kezinde Jambyl oblysynyń ortalyǵy bolyp, Qazaqstan táýelsizdigin alǵan soń egemen eliniń jaılaýly Jambyl oblysynyń ákimshilik ortalyǵy, tarıhy baı kóne shahar bolyp órkendeıdi. Taraz qalasynda Aısha Bıbi, Babadja hatýn, Qarahan, Tekturmas keseneleri, Námetbaı meshiti jáne orta ǵasyrlyq monsha ornalasqan.
Saıram qalasy
Jazba derekterde «Birinshi qala» atanǵan dańqty Ispıdjab (Saıram) VII ǵasyrdan belgili. Jurty qazirgi Saıram aýylynyń Ońtústik-batysynda, Shymkent qalasynan 12 km jerde. Saıram jaıly alǵashqy derek Mahmud Qashqarıdiń «Dıýanı luǵat at-túrik» atty eńbeginde kezdesedi. Onda: «Saıram – Isfıdjab dep atalatyn aq qalanyń aty» delingen. Demek, Saıram – Isfıdjabtyń keıingi aty. XV–XVIII ǵasyrlarda qazaq handyqtary kezinde Saıram iri saýda, qolóner jáne dinı ortalyq bolǵan. Zertteý jumystaryn 1923 jyly P.P. Ivanov, 1925 jyly M.E. Masson, 1947 jyly N. Bernshtam basqarǵan. Ońtústik Qazaqstan arheologııalyq ekspedıııasy júrgizgen qazba jumystary barysynda aınalasy tórt qaqpaly dýalmen qorshalǵan, kólemi 28 ga jerdi alyp jatqan qala orny anyqtalǵan. Qala ishinde kóptegen mazarlar saqtalǵan.
Otyrar qalasy
Kúltegin, Bilge qaǵan tas eskertkishinde Tarband degen atpen jazylǵan Otyrardy (Farab) arab ǵalymy ál-Maqdısı (X ǵasyr) óte kóne astana dep ataıdy. VIII ǵ-daǵy arab geografy Iakýt “Tarband, Turar, Turarband pen Otyrar – bir qala” dep jazady. Arab tarıhshysy Tabarıdiń Otyrar patshasyn ál-Mamýn halıftyń jaýlarynyń biri dep ataǵanyna qaraǵanda, Otyrar 9 ǵ-dyń ózinde-aq iri qala bolǵan. X ǵ. jazbalarynda Keder degen ortalyq qalasy bar Farab aımaǵy atalady. Al Farab Kederden kóne qala ekeni ál-Maqdısıdiń (X ǵ-dyń aıaǵy) eńbeginde jazylǵan. Onyń aıtýynsha, bas qala aımaq esimimen Farab atalǵan. X ǵ-dan keıin Keder tarıhı jáne geografııalyq jazbalarda atalmaıdy, onyń ornyna astana da, aımaq ta Farab delingen. Otyrar V–XV ǵ-larda Aral boıyndaǵy kóshpeli taıpalarmen saýda jasaıtyn Iran men Orta Azııadan Sibirge, Mońǵolııaǵa jáne Qytaıǵa qatynaıtyn saýda jolyndaǵy mańyzdy qala boldy. Keıbir zertteýshilerdiń pikirinshe, qalada sol kezde álemdegi asa iri kitaphana jáne kóptegen meshit-medreseler bolǵan.
IX-XI ǵasyrlarda Syr óńirindegi Jankent (Iangıkent) Oǵyzdar memleketiniń, al Ertis boıyndaǵy Imaqııa qalasy Qımaq memleketiniń órkendegen astanasy boldy. Deshti Qypshaqtyń astanalary Orda Bazar men Jend, Aq Ordanyń bas qalalary Saýran men Syǵanaq (Sýnaqata) áldeneshe qıratylyp, qaıta jandandy. Rýzbehan jazbalarynda (XVI ǵasyr) Syǵanaq saýdasy órkendegen, baý-baqshasy jaıqalǵan, qazaqtyń baı qalasy retinde atalǵan. Qazaq handary Tursynnyń, Jolbarystyń, Rústemniń, Abdollanyń, Ábilǵazynyń astanalary Tashkent qalasy boldy.
Túrkistan qalasy
Qazaq handyǵynyń astanasy Túrkistan qalasynyń tarıhı orny erekshe. Túrkistan Táýke, Qaıyp, Ábilqaıyr, Semeke (Táýkeuly), Ábilmámbet, Seıit, Esim, Bolat, Abylaı, Toǵaı han tusynda qazaqtardyń aıbyndy astanasy boldy. Shahar jalpy túrkilik mánge ıe boldy. Qoja Ahmet Iasaýıdiń esimi men kesenesi ony Ortalyq Azııanyń dinı astanasy – ekinshi Mekke mártebesine jetkizdi. Ol týraly alǵashqy derekter arab jazbalarynda IV-IH ǵǵ. bastap Shavǵar degen atpen kezdese bastaıdy. Arab tarıhshy-geografy Ál-Istahrı ıbn Kordaýbeh at-Tanrazı óz jazbalarynda: «Kóne Shavǵar HI ǵasyrǵa deıin ómir súrgen de, HIǵ. bastap qala ortalyǵy Iasyǵa kóshti», - deıdi. Bul derekterdi qazirgi bizdiń arheolog ǵalymdar da rastaıdy.
X ǵasyrda ál-Farabı astanany «qaıyrymdy qala» dep atady. Ol «Asqan ıgilik pen eń bıik kemeldilik dárejesine eń aldymen joǵary dárejeli damyǵan qoǵamnyń qaıyrymdy qalasy – astanasy jetedi» dep sanady. Ál-Farabı qaıyrymdy qalany min-aqaýy az, turǵyndary zańǵa den qoıǵan, adamdarynyń pendeshilikterinen góri rýhanı sıpaty basym, ádilettilik pen parasattylyq jaılaǵan beıbit qala etip sýretteıdi. Kórshi elderden Shyńǵyshan ımperııasynyń astanasy Qaraqorymnyń, Shaǵataı áýletiniń astanasy Almalyqtyń (XIV ǵasyrda Almalyq Moǵolstannyń astanasy boldy), Temir memleketi men Shaıbanı áýletiniń astanasy Samarqannyń (1924 – 30 j. Ózbekstannyń astanasy boldy), Samanı áýleti men Buhara handyǵynyń astanasy Buharanyń (1920 – 24 j. Buhar Halyqtyq Keńes Respýblıkasynyń astanasy boldy), Altyn Orda astanalary Batyı salǵan Saraı, Berke han saldyrǵan Saraı-Berkeniń Qazaqstan tarıhyndaǵy orny erekshe. Sondaı-aq Saraıshyq (Noǵaı Ordasynyń astanasy, XIV-XVII ǵasyrlar), Qazan (Qazan handyǵy, XV-XVI ǵasyrlar), Baqshasaraı (Qyrym handyǵy, XV-XVIII ǵasyrlar), Hıýa men Úrgenish (Horezm handyǵy, XVI-X ǵasyrlar), Qoqan (Qoqan handyǵy, XVIII-XIX ǵasyrlar) qalalary qazaq shejiresinde tereń iz qaldyrdy.
Qazaq handyǵy joıylǵannan keıin bar bılik Reseıdiń Sankt-Peterbýrg pen Máskeý qalalaryna aýdy. XX ǵasyrdyń basyndaǵy qazaq zııalylary astanany «kindik qala» dep atady. 1917 – 19 j. Alashorda avtonomııasynyń astanasy Alash (Semeıdiń irgesindegi) qalasy boldy.
Keńes dáýirindegi Qazaqstan astanalary Orynbor (1920 – 25), Qyzylorda (1925 – 29), Almaty (1929 – 97) boldy. 1994 j. sońǵy eki ǵasyr tarıhynda qazaq halqy tuńǵysh ret óz memleketiniń astanasy týraly derbes sheshim qabyldady. 1997 j. 20 qazanda QR Prezıdenti Nursultan Nazarbaev Aqmola qalasynyń (1998 jyldyń 6 mamyrynan – Astana qalasy) Qazaqstan Respýblıkasynyń jańa turpatty bas qalasy bolǵanyn jarııalady.
Orynbor qalasy
1735 j. 15 tamyzda I.Kırılov bastaǵan eksped. Jaıyqtyń sol jaq jaǵalaýyna quıar saǵasyna qala sala bastady. 1740 j. V.Tatıev saýda kerýenderi túneıtin, úlken áskerı kúshter ornalasýy kerek dep josparlanǵan qamal ornyn qolaısyz dep taýyp, «Orynbordy» 200 shaqyrym Jaıyq aǵysymen tómenirek jerden salýǵa ruqsat surady. Sóıtip qazirgi Qyzyltý st-synyń irgesi qalandy. 1742 j. jańadan taǵaıyndalǵan gýbernator I.I. Neplıýevke bul jer unamaı, 1736 j. Kırılov irgesin qalaǵan Berdi bekinisi qala orny bolýy kerek dep Senatqa usynys jasaıdy. Sóıtip, 1743 j. O. irgesi Berdi qamalynyń ornyna túpkilikti qalanady. Jaz aılarynda aradaǵy saýda qatynasy Jaıyq ózenniń sol jaǵalaýynda júrgizildi. Osy jerde iri saýda alańy ashylyp, saýda saraıy salyndy. Saýda alańynyń O-ǵa jáne qazaq dalasyna qaraǵan eki úlken qaqpasy boldy. O. 1868 jyldan Reseıdiń Qazaqstan jáne Ort. Azııamen aradaǵy iri saýda ortalyǵy boldy. 1920 j. 4 qazanda O-da Qazaq ólkesi Keńesteriniń quryltaı sezi ótip, Qazaq AKSR-i quryldy. O. 1920 – 1925 j. Qazaq AKSR-iniń astanasy boldy. Qazirgi ýaqytta O. oblysynda 120 myńdaı qazaqtar turady. Olar negizinen Dombar, Iasnyı jáne Adamov aýdandaryna shoǵyrlanǵan.
Qyzylorda qalasy
Qyzylorda qalasynyń qalyptasý tarıhy burynǵy mańyzyn joǵaltpaı, tek aty ǵana birneshe ret ózgergenimen (Aqmeshit – 1818 jyly, Perovsk – 1853 jyly, qaıtadan Aqmeshit – 1922 jyly, Qyzylorda – 1925 jyly), ár kezeńde Syr boıy atrabynyń áleýmettik jáne mádenı ortalyǵy bolyp qalyptasty.
Aqmeshit 1818 jyly Qoqan handyǵy kezinde Syrdarııa boıynda alǵash qorǵan retinde salynǵan. Onyń ishindegi aq kirpishten órilgen meshittiń túsine saı bekinis Aqmeshit dep ataldy. 1853 jylǵy 28 shildede Orynbor general-gýbernatory V.A.Perovskıı Syr qazaqtaryn qorǵaýdy syltaýratyp orys áskerlerimen qamalǵa basyp kirip, qoqandyqtardy qaladan qýyp shyǵady. Qala Perovsk atalyp, 1867 jyly ol Syrdarııa ýeziniń ortalyǵyna aınalady. Qalada 4 synyptyq mektep, kirpish zaýyty, jel dıirmen, usta dúkenderi jumys isteı bastaıdy. 1905 jyly Orynbor – Tashkent temirjoly paıdalanýǵa berilip, qalada depo, vokzal úıleri salyndy. Al 1917 jyly 30 qazanda Perovskide Keńes úkimeti ornady. Jańa úkimet úshin bolǵan urysta A.Pershın, N.Shýmılov, N.Selıverstov taǵy basqa jaýyngerler erlik úlgisin kórsetti.
Almaty qalasy
Tıan-Shan jotalarynyń eteginde ornalasqan ásem qalany «baqsha-qala» dep beker atamaǵan. Kóktem maýsymynda, ońtústik alqaptardaǵy baý-baqshalarda alma, órik, shıe gúldegen kezde qala ertegige aınalady. Almaty qalasynyń ataýy alma sózinen shyqqan. Dál osy jerde aty álemge tanymal aport almasy ósedi.
Qala 170 sharshy km-den astam alańdy quraıdy. Ol kishi jáne úlken Almaty ózenderiniń alqabynda ornalasqan. Taý ózenderi qalany sýmen qamsyzdandyrýdyń basty kózi bolyp sanalady. Almaty 1997 jylǵy Qazaqstan Respýblıkasy Prezıdentiniń jarlyǵyna sáıkes, Astana qalasyna kóshirildi. Almaty — eldiń ǵylymı, mádenı, tarıhı, óndiristik jáne qarjy ortalyǵy. 1997 jyly qalany odan ári iskerlik ári qarjy ortalyǵy retinde damytý týraly sheshim qabyldandy. 2006 jyly AÓQO damytý jónindegi zańǵa qol qoıyldy.
Nur-Sultan qalasy
Nur-Sultan 1830 j. Esil ózeniniń jaǵasynda orys áskerleri negizin qalaǵan bekinisten bastaý alady.
1862 j. Aqmolınsk qala mártebesin aldy. 1962 j. qalaǵa elınograd ataýy berildi. 1997 j. egemen Qazaqstannyń Prezıdenti N. Nazarbaev Jarlyǵymen elordany Almatydan Aqmolaǵa kóshirý týraly sheshim qabyldady. 1998 j. 6 mamyr jańa elordanyń ataý Astana bolyp ózgertildi. 1998 j. 10 shilde Qazaqstannyń jańa elordasy — Astananyń halyqaralyq tusaýy kesildi.
1998 j. IýNESKO-nyń sheshimi boıynsha Astana qalasyna «Beıbitshilik qalasy» joǵary ataǵy berilip, medalmen marapattaldy. Bul ataq qysqa merzim ishinde áleýmettik-ekonomıkalyq, saıası jáne mádenı damýda neǵurlym áserli ári qýatty ósýge, turaqty etnıkaaralyq qatynasty ornyqtyrýǵa qol jetkize alǵan ǵalamshardyń jas qalalaryna beriledi. Brazılııada ótkizilgen bul konkýrsta Astana barlyq ólshemder boıynsha álemniń ár túrli elderiniń on eki qalasyn basyp ozdy.
2019 jyly 20 naýryzda Qazaqstannyń jańa prezıdenti Qasymjomart Toqaev qalanyń atyn eks-prezıdent N. Nazarbaevtyń qurmetine Nur-Sultan dep ózgertýge buıryq berdi.
Daıyndaǵan: Aqmaral BEREKET
(fotolar ashyq derekkózden)
derekkóz: kk.encyclopedia.kz, wikipedia.org saıttary
