Máıiti órtelgen Alash qaıratkeri

4591

Smaǵul Sádýaqasulynyń qazaq tarıhynda alar orny erekshe. Qoǵam jáne memleket qaıratkeri nebári 33 jyl ómir súrse de qysqa ǵumyrynda  ultyna óshpesteı iz qaldyra bildi.

Alashtyń ardaqty uly qazirgi Soltústik Qazaqstan oblysy, Aqjar aýdany, Uıaly-Jarqyn aýylynda dúnıe esigin ashqan.  Kereı taıpasynyń Malaı-Baqtybaı tarmaǵynan shyqqan. Aýyl mektebin,  2 synypty orys-qazaq ýchılıesin, Máskeý kólik ınjenerleri ınstıtýtyn bitirgen. On jeti jasynan bastap saıası qyzmetke aralasqan Smaǵul atamyz qazaq jastarynan quralǵan «Birlik» uıymynyń belsendi músheleriniń biri bolyp, qaıratkerlik shyńdalýdan ótti. Maǵjan Jumabaev, Sáken Seıfýllın, Muhtar Samatov syndy azamattarmen birge ulty úshin qyzmet etti. Bul uıym “Alash” partııasynyń túpkilikti ıdeıasyn qabyldaǵan edi. Negizgi maqsaty qazaq halqynyń mádenıeti men ádebıetin kóterý arqyly onyń ulttyq sanasyn oıatý boldy.

Alash qaıratkeri ómiriniń sońyna deıin eliniń aýmaqtyq tutastyǵyn saqtaýǵa bar kúshin salyp, ult derbestigi úshin kúresti. 1921 jyly Sibir revkomynyń quramyndaǵy Semeı oblysyn ákimshilik-aýmaqtyq bólý arqyly Qazaq avtonomııasyna engizý sharalaryna belsene aralasyp, Qostanaı oblysyn el terrıtorııasynyń quramyna qaldyrýǵa úlken septigin tıgizdi. Ol laýazymdy qyzmet atqarǵanyna qaramastan, Reseı ımperııasynyń otarlaý saıasatyn ashyq synady.

«Qazaq jeri revolıýııaǵa deıin otar boldy. Patsha úkimeti Qazaqstannyń shıkizatyn, tabıǵı baılyǵyn paıdalanyp «bos jerlerdi» qonys aýdarýshy kelimsekterge berip, ózderiniń mádenı, dinı, aǵartýshylyq yqpalyn júrgizdi»,– deıdi qaıratker. Osylaısha qalyń qazaqty ultynyń odan ári otar bolýyna jol bermeýge shaqyrady.

Sádýaqasuly men Goloekın

Saıasattaǵy eleýli belesteriniń biri — F.Goloekınmen ashyq kúresi. Goloekın ólkelik komıtetke kelgende Smaǵul Sádýaqasuly Bıýro músheligine kandıdat, Oqý aǵartý Halkoly, «Eńbekshi qazaq» gazetiniń redaktory mindetterin bir mezgilde atqaryp júrgen 25 jastaǵy jigit edi. Ol jasyna qaramastan qalyń qaýymdy moıyndata bilgen qaıratker atandy.  «Kishi Qazan» ıdeıasyna qarsylyq tanytyp, aýyldyń beıbit evolıýııalyq damýyn qoldaǵan azamattardyń biregeıi boldy. Sol kezeńdegi  zııaly azamattarymyz jaýapty hatshymen qazaq aýylyn keńestendirý, mekemelerdi qazaqylandyrý, ónerkásipti damytý, oqyǵandarǵa kózqaras máseleleri boıynsha bir kelisimge kele almady.

Jıyrmasynshy ǵasyrdyń birinshi jartysynda júrgizilgen jumystardyń biri – mekemelerdi qazaqylandyrý isi. Árbir sezde osy másele mindetti túrde kún tártibinde turdy. Goloekın «Partııa Reseıdiki, sol sebepti ony qazaqylandyrýdyń qajeti joq» degen ıdeıany alǵa tartty. Bul pikir Smaǵul Sádýaqasulynyń shamyna tıdi. Ol óz kezeginde: «Partııa qazaq jurshylyǵymen jumys isteıdi, qazaq kommýnısterimen qarym-qatynasta bolady, ol nege óz jumysyn qazaq tilinde júrgize almaıdy?» – dep málimdeme jasap, sol ýaqyttyń ózinde-aq qazaq tilin memlekettik qyzmet pen áleýmettik salalarda qoldanysqa engizý kerek ekenin aıtyp ketti. Qazaqstan ólkelik partııa kommıtetiniń 1-hatshysy ulttyq memleket qurý josparyn túbegeıli joıǵysy keledi. Onyń bul oıy myna bir sózderinen aıqyn baıqalady: «Qazaqstanda joǵarǵy oqý ornyn ashýdyń qajeti joq, oqımyn deıtinder Moskva, Lenıngradqa baryp oqysyn. Oqyǵandar jastardy buzady, ulttar alaýyzdyǵyn qozdyrady».

Sádýaqasuly eldi jańa eksproprıaııalar emes, eńbek pen ǵylymnyń qutqaratynyn ashyq aıtty. Goloekın ol jaıynda bylaı dep jazdy: «Men aýylda «Kishi Oktıabr» jasaý kerek desem, ol kez kelgen Oktıabrge qarsy. Men aýyl tóńkeris tásilin tileıdi dep tujyrym jasasam, joldas Sádýaqasuly muny joqqa shyǵarady. Biz aýyldaǵy azamat soǵysyna qarsy emespiz... Joldas Sádýaqasuly mundaı azamat soǵysyna túbegeıli qarsy. Bizdiń ózara kelise almaýymyzdyń máni osy».

Árıne, Qyzyl ımperııanyń ádiletsiz ústemdik saıasatyna narazylyq tanytqandyqtan qoǵam qaıratkeriniń kóp uzamaı qýdalaýǵa ushyraýy zańdylyq edi. Ol 1927 jyly Halyq Aǵartý Komıssary qyzmetinen bosatylyp, sol jyly Ólkelik Komıtet Bıýrosynyń sheshimi boıynsha Tashkenttegi QazPedvýzǵa rektor bolyp taǵaıyndalady. Dese de, azamattyń kótergen máseleleri resmı organdar tarapynan qoldaý tappady. Sondyqtan rektorlyq qyzmetten de ketýge májbúr boldy.

1928-1932 jyldary Máskeý kólik ınjenerleri ınstıtýtynda bilim alady. Keıinnen Máskeý-Donbass temir jol qurylysynda ınjener-qurylysshy bolyp eńbek etedi.

Asyl er 1933 jyly Máskeý qalasynda belgisiz jaǵdaıda qaza tapqan bolatyn. Onyń súıegi órtelip, hrıstıan qorymynda jatty. Qaıratker máıitiniń kúli 77 jyl ótkennen keıin ǵana Otanyna ákelinip, sharıǵat sharty boıynsha elordanyń «Jastar» shaǵyn aýdanyndaǵy musylman zıratyna jerlendi.

Smaǵul Sádýaqasuly – ult saıasatynyń jaryq juldyzy. Onyń halqyna degen zor súıispenshiligi, adaldyǵy men erligi Otanǵa rııasyz qyzmet etýdiń jarqyn úlgisi bolyp qala bermek..

Dıana ASAN,

«Adyrna» ulttyq portaly

Pikirler
Redakııa tańdaýy