Máýlekesh Qaıboldınniń fotosýretteri

1436

Belgili esseıst jazýshy Maqsat Táj-Murat maǵan Mustafa Shoqaıdyń bel shákirti, Germanııada qalyp ketken jazýshy, aqyn Máýlekesh Qaıboldınniń fotosýretterin joldapty.

Bular – Asan qaıǵynyń (Máýlekesh Qaıboldınniń búrkenshik esimi) otanyna jetip otyrǵan birden-bir fotobeıneleri. Onyń fotosy tipti Almatyda turatyn týma-týystarynda da saqtalmaǵan eken.

– Atamyzdyń fotosúgiretteri turmaq, ómiri jaıly derek shekteýli, tam-tum, – deıdi osy oraıda Maqsat aǵamyz. – 2018 jyly bul kisiniń týǵan jeri – Batys Qazaqstan oblysyna qarasty Terekti aýdanynyń Eńbek aýylyna baryp, túk taba almaı qaıtqanmyn. Kelgesin «Umytylmas úsh kún» deıtin joljazba jazyp, oblystyq gazetke jarııaladym. Ishinde elektrondyq poshtamnyń adresin kórsetken edim. Sony atamyzdyń úlken aǵasy – kezinde Joǵary sotta qyzmet istep, repressııaǵa túsken Tilek Qaıboldınniń jıeni Naılıa Nurqanova kórip, habarlasty. Ózi Máýlekesh atasy jaıly Túrkııadaǵy Abdýaqap Qaramen, Mıýnhende «Azattyq» radıosynda qyzmet etken Álıhan Janaltaımen áleýjeli arqyly baılanysqa shyqqan. Solardyń ishinen Álıhan Janaltaı ún qatyp, jýyrda birneshe fotomaterıal jibergen eken, sonyń ishinen Máýlekesh Qaıboldınge qatysty ekeýin usynyp otyrmyn. Sóz sońynda Naılıa Nurqanova hanym men Álıhan Janaltaıǵa kópten-kóp rahmet aıtsam deımin.

Álıhan Sherıf Janaltaı (Alihan Şerife Canaltay) nyspyly bul qandasymyz «Azattyq» radıosynda 1978-1995 jyldar aralyǵynda qyzmet etken. 1954 jyly týǵan, 1978 jyldan beri Mıýnhende turady. Ózi álbette, Máýlekesh atamyzdy kórmegen, biraq estigen, myna fotolardy «Azattyqtyń» qazaq redakııasynyń tarıhyn túzgen kezde ár jerden jınaǵanǵa uqsaıdy. Zertteýshi retinde meni qyzyqtyrǵan bir jaǵdaı – «Azattyqta» Máýlekesh atamyzben qanattasa jumys istegen Dáýlet Taǵyberli jáne bizge buryn málimsiz Abdýlla Dúsipuly degen qazaq azamattary jóninde de málimet keltirilip, fotorásimderi berilgen».

Maqsat aǵanyń jazýynsha, Máýlekesh atamyz Álıhan Aǵaevtyń qandykóılek maıdandas dosy eken. Ekeýi áskerge bir mezgilde alynyp, Iran arqyly Máskeýge kelip, 1941 jylǵy kúzde bir kúnde jaý qolyna túsipti.

«Máýlekesh Qaıboldın 1930-jyldardyń ortasynda Máskeýde til-ádebıet ınstıtýtyn bitirip, Almatyǵa kep, jazýshy, aqyn, dramatýrg, aýdarmashy retinde tanylady. QazMÝ-de orys ádebıetinen sabaq bergen, Jambylǵa ádebı hatshy bolǵan. Shyǵarmalary orta mektep baǵdarlamasyna engen. Tutqynda Mustafa Shoqaıdyń eń súıikti shákirti bolyp, Shoqaı oǵan jeke arhıvin senip qaldyrǵan degen derek bar. «Mıllı ádebıet», «Mıllı Túrkistan» basylymdaryn shyǵarysqan. Soǵystyń kezinde-aq Maındaǵy Frankfýrt ýnıversıtetin nemis fılosofııasy jáne aǵylshyn tili mamandyǵymen bitiredi. Nemis, aǵylshyn, túrik, orys tilderin erkin bilgen. Nemisshe roman jazyp, Geteniń «Faýstyn» qazaqshalaǵan. 1969 jyly kóshede bireýler basynan uryp óltirip ketedi. Shoqaı jatqan zıratta Qares Qanatbaı, Dáýlet Taǵyberlimen qatar jerlenedi, biraq beıiti saqtalmaǵan» dep támamdady sózin Maqsat aǵa.

 

Serikbol HASAN

Pikirler
Redakııa tańdaýy