Almaty oblysy Eńbekshiqazaq aýdanynda bireýdiń jalǵyz balasy kisi qolynan qaıtys boldy. Shelek aýylynyń mańyndaǵy Sarybulaq eldimekeninde Erbol Nurlan esimdi jigitti aýyldastary uryp soqqan. Toǵyz kún aýrýhanada es-tússiz jatqan jábirlenýshi keshe túni kóz jumypty, dep habarlaıdy «Adyrna» ulttyq portaly azattyq-ruhy saıtyna silteme jasap.
Marqumnyń ákesi Nurlan Beısenbaev oqıǵanyń 11 sáýir kúni bolǵanyn aıtady. Aýyl turǵyny Medet Turajanov 18 jastaǵy balasy Dáýlet Turajan ekeýi Shelek aýylynda muǵalim bolyp jumys isteıtin jigitti óz úıine izdep kelgen. Alaıda ortalyqqa ketken Erbol Nurlan sol kúni keshke mán-jaıdy bilý úshin Turajanovtardyń úıine óz aıaǵymen barypty. Alaıda sol kúni ol soqqyǵa jyǵylǵan.
Es-tússiz jatqan balasyn úıine ákelgen ákesi jedel járdem shaqyrady. Keshke Shelektiń ortalyq aýrýhanasyna jetkizilgen Erboldyń ne bolǵanyn aıtyp berýge shamasy kelmegen. Bir aptadan astam ýaqyt óz-ózine kele almaı aýrýhanada jatqan jigitti dárigerler ólimnen arashalaı almapty. Jaraqaty aýyr bolǵan. Mıyna qan quıylǵan. Denesiniń kóp jerinde aýyr jaraqat bolǵan. Marqum Shelek aýylyndaǵy orta mektepterdiń birinde muǵalim bolyp jumys istegen. Nurlan Beısenbaev balasynyń ólimine Sarybulaq aýylynyń ortalyq kóshesinde turatyn Medet Turajanov esimdi azamat pen onyń jaqyndaryn kinálap otyr. Jalǵyz ulyn bir emes birneshe kisiniń jabylyp uryp-soqqanyn kórgen kýágerler bar. Alaıda jergilikti polıııa on kún boıy kúdiktilerdi ustamaǵan. Tek ólim men ómirdiń arasynda jatqan jigit jan tapsyrǵanda baryp, Medet Turajanov quryqtalypty.
Osy oqıǵaǵa qatysy bar delingen Turajanovtar otbasy muǵalimdi aýlasynda uryp-soqqanyn joqqa shyǵarmaıdy. Úıdiń úlkeni Dáýlet Turajan marqumnyń sheshesimen telefon arqyly sóılesip júrgenin aıtady. Júk tasymalymen aınalysyp, sol kúni úıine kelgen Medet Turajanov áıeliniń telefonyna túngi mezgilde Erbol Nurlannan qońyraý túskenin baıqap qalǵan. Erli-zaıyptylar arasyndaǵy qyzǵanyshtyń sońy osylaı adam ólimine aparǵan degen boljam bar. On segiz jastaǵy Dáýlet sol kúni Erboldyń dostaryn baltamen qorqytyp, qýyp jibergenin moıyndap otyr. Odan keıin úıdiń aýlasynda qylmysqa kúdikti ákesiniń marqumdy tepkiniń astyna alǵanyn da joqqa shyǵarmady.
Bul otbasyndaǵylar muǵalimmen sóılesip júrýi múmkin dep sezikke ilingen bes balanyń anasyn da úıinen qýyp jibergen. Al ákesin keshe polıııa ustap áketipti. Almaty oblystyq polıııa departamenti alǵashqyda Qylmystyq kodekstiń 107-baby, 1-bólimi boıynsha (densaýlyqqa qasaqana aýyrlyǵy ortasha zııan keltirý) deregi boıynsha is qozǵaǵan. Al keshe isti qylmystyq kodekstiń 106-baby 3-bólimi boıynsha qaıta qozǵap, kúdiktige «kináli adamǵa dármensiz kúıde ekenin kóre tura jábir kórsetip, adamdy urlaýmen ne kepilge alýmen ushtasqan qylmysqy bardy» degen aıyp taqqan.
Jergilikti polıııanyń adam densaýlyǵyna qasaqana aýyr zııan keltirgen azamatty on kún boıy oqshaýlamaǵany túsiniksiz. Ol óziniń áıeline de osyndaı aýyr dene jaraqatyn salýy múmkin nemese óltirýi de kádik edi, deıdi aýyl turǵyndary.
Búgin dárigerler marqum Erbol Nurlannyń denesin týystaryna bergen. Erteń jerlenedi. Jigittiń ákesi quzyrly organdardan tergeýdi ádil júrgizip, jalǵyz balasynyń ólimine kináli ózge tulǵalardy da anyqtap, jaýapqa tartýdy suraıdy.
"Adyrna" ulttyq portaly
