(jalǵasy)
Ánet babaǵa qatysty áńgimelerdiń endi bir bóligi Áıteke bıge qatysty aıtylady. Áıteke aıtqan sertinen jer dúnıe qozǵalyp ketse de aınymaıtyn adal, aýyzdyǵa sóz bermeıtin sheshen, eki ıyǵyna eki kisi mingendeı iri, nar tulǵaly adam eken. Túrkistanǵa, Kúltóbege bıler keńesine bara jatyp ta, keńesten kele jatyp ta Ánet babaǵa kelip, habaryn aıtyp, sálem berip ótedi eken. Ári batyr, ári sheshen, ári kósem Áıteke bıdi Ánet baba da qatty syılaıdy eken. Sondaı saparynyń birinde Ánet baba Áıteke bıge bylaı depti:
-Áıtekejan, búgin bir tús kórip oıandym. Sol túsimdi saǵan jorytaıyn dep otyrmyn.
-Túsińizdi Júsip paıǵambar jorysyn. Alla aýzymyzǵa salsa, biz de bilgenimizdi aıtamyz, qulaǵym sizde baba.
-Aıtsam, men túsimde mynandaı nárseler kórippin:
On laq,
Jıyrma qasqyr,
Otyz jolbarys,
Qyryq túlki,
Elý noqta,
Alpys aqta,
Jetpis jelkildek,
Seksen selkildek,
Toqsan domalaq, bul ne nárse bolǵany bı inim?
Áıteke kúlipti de bylaı depti.
- Áı, qasıetińnen aınalaıyn, Ánet baba-aı, bári durys qoı, biraq, alpys aqta emes, arqa edi ǵoı, jetpis jelkildek emes, jelken edi ǵoı, seksen – kórkem edi ǵoı, toqsan torqam edi ǵoı.
- Áıtekejan-aı, qudaı kóńilińidi kótersin, - dep Ánet baba kemseńdep jylap jiberipti.
Sóıtse, bul sózdiń sheshýi bylaı eken. Ánet babanyń on laq «on laq» degeni – «on jasta jarǵa oınaǵan laqtaı boldym», degeni, «jıyrma qasqyr» degeni – «jıyrmada pyshaq tisti qasqyrdaı boldym», degeni. «Otyz jolbarys» degeni – «otyzda jolbarystaı qaıratty», «qyryq túlki» degeni, - «qyrqymda túlkideı aılaker boldym», «elý noqta» degeni, - «elýde noqtalaǵan attaı boldym», «alpys alqa» degeni, - «alpysta aqtalǵan attaı boldym», «jetpis jelkildek» degeni, - «jetpiste kúshim ketip, túndikteı jelpildek boldym degeni, «seksen selkildek» degeni, «seksende býyn-býynymnan ál ketip, selk-selk etip qaltyldaq shal boldym» degeni, «toqsan domalaq» degeni, - «toqsanda óz aıaǵymmen júre almaı, domalanyp meshel bolyp qaldym» degeni eken.
Sony Áıteke bylaı túzetken kórinedi. «Ánet baba, siz qazaq úshin alpysta – arqa boldyńyz, jetpiste jelkenin kótergen kemedeı boldyńyz, seksende – aq saqal shashyńyzben, asqar taýdaı basyńyzben kóz tartar kórkem boldyńyz, toqsanda – aldyń da, artyń da jáıli, janyń da, júrisiń de keń – torqa bolyp otyrsyz» - degen eken. Ánet babanyń «Áıtekejan kóp jasa!» dep rahmet aıtý sebebi osyndaı qurmet, marapat úshin.
Áıteke bı birde Túrkistannan qaıtyp kele jatyp Ánet babanyń aýylyna beımezgildeý ýaqytta kelip túsipti. Janyndaǵy jigitteri sharshap, at-kólikteri boldyryp kelgen inisin úıiniń tórine shyǵaryp, syılap-qurmettep otyryp Ánet baba:
-Joldaǵy el-jurt aman ba eken? – dep surapty.
-Aman-esen Ánet baba. Keshe keshtetip saıda otyrǵan bir qarasha aýylǵa qulap edik, aldymyzdyn ıinaǵash kótergen jas kelinshek shyǵyp, «qonaq bolyńyzdar» dep izet kórsetti. –Qaryndasym biz kóppiz. Qonaqasyǵa ne soıasyń? – dep ázildedi bir jigitimiz.
-Tabylsa bir qoı, tabylmasa eki qoı soıamyz, - dep jaýap berdi kelinshek. Sony estigen soń kelinshekke Alla rıza bolsyn aıtyp júrip kettik, - deıdi Áıteke.
-Apyr-aı, óte durys jasaǵan ekensiń, - depti Ánet baba.
Sóıtse, kelinshektiń tabylsa bir qoı, tabylmasa eki qoı soıamyz degeni – býaz saýlyǵy baryn, soıa qoıýǵa ózge maldyń reti kelmeı turǵanyn tuspalmen bildirgeni eken. Ánet baba Áıtekeniń sózin aıtqyzbaı túsinip, «óte durys jasaǵansyń» - degeni, «býaz qoıdy soıǵyzyp obalyna qalmaǵanyń jón boldy» - degeni eken.
-Áıtekejan, osy Kishi júz neshe ataǵa bólinedi? - dep surapty Ánet baba birde inisin synamaq bolyp.
-Kishi júzde aǵa balasy alty ata – Álim, jeti ata – Jetirý, on eki ata Baıuly bári qosylyp jıyrma bes tańbaly el bolady, - deıdi Áıteke.
-Jıyrma bes degen - jigittiń jasy. Seniń elińniń jaýger, batyr bolatyny sodan eken ǵoı, - depti Ánet baba taǵy synamaq bolyp.
-Ánet baba, durys aıtasyń. Kishi júzdiń balasy azǵana qazaqtyń jaý betinde ósip-ónip, qylysh ustap týatyny ras. Biraq qanqor emes. Jaý kelgende jıyrma besi birigip bir atanyń balasy bolatyny taǵy ras. Biraq, dańǵoı emes. Al, jıyrma besti azsynsańyz, qulynda saqaý, qunanda tiseý jınamasaq ta – kelem deseńiz sizdi de bir ata etip qosyp alaıyq, - depti Áıteke. Sonda Áıteke aıtqan eken.
-Áıtekejan-aı, synaıyn dep aıtyp edim, kóńilińe kelip qaldy bilem, tuspalyńdy túsindim. Keshe Arǵyn-Tobyqtynyń tentekteri qyrda ań aýlap júrip, bir túlkini bólise almaı kerisip qalǵan eken. Jazym bolyp bireýiniń aty ólipti. Sodan bitise almaı jatqan jáıi bar edi. Seniń meni «kóshirip áketemin» dep otyrǵanyń sony meńzegeniń ǵoı. Endeshe sol daýdy óziń sheship berip ket.
Sóıtse, aty ólgen jigit qoınynan quran shyǵaryp, «meniń tós qaltamda quran bar edi, bul sony syılamaı janamalaı qosylyp, atymdy orǵa jyqty. Túlkini berip qana qutylmaıdy, qurandy syılamaǵany úshin bir aıyp, atymdy óltirgeni úshin eki aıyp tartsyn» dep, jurttyń kóbin óz aýzyna qaratyp qoıǵan eken. Ánet babanyń dindarlyǵyn bilip, bir jaǵynan sony da arqa tutsa kerek. Áıteke bı at jazym bolǵan jerge ózi baryp kelgen soń, eki jigitti de Ánet babanyń aldyna shaqyrady.
-Seniń atyń ólgeni ras eken. Biraq, ol myna jigittiń aıyby emes, óz aıybyń, - deıdi daýgerge.
-Nege? - deıdi ol.
-Negesi sol, seniń mingen atyńnyń oń jaq kózi soqyr eken. Júrgende ylǵı oń jaǵymen qorǵanyshtap, joldyń sol jaǵyndaǵy shópti julyp jep otyrypty. Jóni túzý adam soqyr atpen ańǵa shyǵa ma? – dep bir toqtaǵanda, daýger:
-Qoınymdaǵy qurandy qaıtesiz? – depti.
-Quran úshin sen myna Ánet babańa aıyp tóleısiń. Aıdalada ań qýyp, arqalanyp kele jatqan jigit seniń qabat-qabat kıimińniń qaltasynda ne jatqanyn qaıdan bilsin. Bul – bir. Ekinshiden, musylmandyq shartynda ań qýý, qyzyq qýý sekildi jelókpe iste «Qurandy» qaltaǵa salyp, alyp shyqpaıdy. Ań qýǵan kezde adamnyń kóńili basqa jaqqa aýady, kıimi bylǵanady, dáreti buzylýy da múmkin. Endeshe túlki aýlaýǵa aqylyń jetkende, osyǵan nege aqylyń jetpeıdi.
-Aǵataı-aı, eń bolmasa túlkiden aıyrmańyzshy? – depti daýger jigit jylamsyrap.
-Joq, túlki seniki emes. Sen saıdyń oń jaǵynan kelip qosylypsyń. Túlkini jyqqan oq sol jaq búıirinen qadalǵan.
Áıtekeniń myna bıligine rıza bolǵan mergen jigit «Áıteke aǵa, men osy túlkini daýgerime-aq baıladym. Endi osy otyrǵan bárińiz bizdiń úıden dám tatyńyzdar» - dep qonaqqa shaqyrypty. Eki daýger tós qaǵystyryp tarqaǵanyn kórgen Ánet baba Áıtekege aq batasyn bergen eken deıdi.
(jalǵasy bar)
Ardaq BERKIMBAI
